KESKKONNAKAITSE ALUSED

1. KESKKONNAKAITSE ALUSED

2. Looduskaitseseadus Peamine looduskaitset reguleeriv seadus Eestis on Looduskaitseseadus. Eesmärgiks: 1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega;2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine;3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine.

3. Looduskaitse põhimõtted Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, kaitse alla võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega. (2) Looduse kaitsel lähtutakse tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi.

4. Kaitstavad loodusobjektid kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

5. Kaitsealad Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on:1) rahvuspargid;2) looduskaitsealad;3) maastikukaitsealad.

6. Hoiualad Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused.

7. Püsielupaigad Püsielupaik on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav: kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik; kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht; lõhe või jõesilmu kudemispaik; pruunkaru talvitumispaik; jõevähi looduslik elupaik; mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak.

8. Loodusreservaat Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või veeala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena. Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste viibimine, välja arvatud kaitsekorralduslik ja päästetegevus.

9. Sihtkaitsevöönd Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena. Sihtkaitsevööndis on keelatud: majandustegevus, loodusvarade kasutamine, uute ehitiste püstitamine, inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas, sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine,telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine. Kaitstava loodusobjekti säilitamiseks vajalike tegevustena lubab kaitse-eeskiri marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumist, jahipidamist, kalapüüki.

10. Piiranguvöönd Piiranguvöönd on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades käesoleva seadusega sätestatud kitsendusi. Piiranguvööndis on keelatud jahipidamine ja kalapüük, kui kaitse eeskiri ei sätesta teisiti.

11. Liikide kaitsekategooriad:I kaitsekategooria • liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena; • liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline N: euroopa naarits, rabapüü, kotkad.

12. II kaitsekategooria • liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel; • liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu N: soopart, metsis, hülged.

13. III kaitsekategooria • liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka; • liigid, mis kuulusid I või II kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu N: teder, saarmas, ahm.

14. Pruunkaru talvituspaiga kaitse (1) Pruunkaru talvituspaik on koht, kus karu teeb taliuinakut, ning selle ümbrus 300 meetri raadiuses. (2) Talvituspaiga avastanud isik on kohustatud informeerima sellest kolme ööpäeva jooksul kohalikku keskkonnaametit, kes nii kiiresti kui võimalik peatab pruunkaru talvituspaigas metsateatisega lubatud tegevused ning jahipiirkonna kasutusõiguse loaga määratud tegevused  kuni talvitusperioodi lõpuni.

15. Pruunkaru talvituspaiga kaitse (3) Pruunkaru talvituspaigas on keelatud jahipiirkonna kasutusõiguse loaga määratud tegevused ning metsa majandamise ja kasutamisega seotud tegevused. (4) Pruunkaru talvituspaiga kaitsekord kehtib talvituspaiga leidmisest kuni sama talvitusperioodi 15. aprillini.

16. Kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik surmamine, välja arvatud eutanaasia eesmärgil, on keelatud. Teatud tingimustel on kaitsealuse loomaliigi isendi surmamine lubatud.

17. Kaitsealuse looma surmamine I kaitsekategooria imetajate klassi kuuluva loomaliigi isendi surmamine on lubatud: • kui loom ohustab otseselt inimese elu või tervist ja rünnakut ei ole võimalik teisiti vältida või tõrjuda; • elanikkonna ohutuse huvides.

18. Kaitsealuse looma surmamine II või III kaitsekategooria loomaliigi isendi surmamine on lubatud: • kui loom ohustab otseselt inimese elu või tervist ja rünnakut ei ole võimalik teisiti vältida või tõrjuda; • elanikkonna ohutuse huvides; • lennuohutuse huvides; • kui see on vajalik oluliste põllumajanduskultuuride või põllumajandusloomade, kalakasvatuse või muu olulise vara kahjustamise vältimiseks; • õppe- või teadusotstarbel.

19. Natura 2000 On üle-euroopaline hoiualade võrgustik ohustatud või haruldaste taimede ja loomade ning nende elupaikade kaitseks. Võrgustikku kuuluvad kahte tüüpi alad: a) Linnuhoiualad (lindude kaitseks ja nende elupaikade säilitamiseks); b) Loodushoiualad (looduslike elupaikade, looma- ning taimeliikide kaitseks).

20. Natura 2000 • Siseriiklikult on Natura 2000 alade kaitseks ajutiste piirangutega alade baasil moodustatud uusi kaitsealasid (või laiendatud olemasolevaid), hoiualasid ja püsielupaikasid. • Eesti taotles erandit, et mujal ELis range kaitse all olevale hundile, karule, koprale ja ilvesele siin Natura 2000 loodusalasid ei määrataks • Erand saavutati kopra, hundi ja ilvese küttimiseks, kuid mitte karude küttimiseks.

21. Cites • Konventsiooni eesmärk on reguleerida rahvusvahelist looma- ja taimeliikidega kauplemist. • Eesti liitus 1992. • Kokku on kantud CITES´i kaitse all olevasse nimekirja üle 30 000 liigi üle maailma. • Ohustatud liikidega kauplemise reguleerimiseks kasutatakse lubade süsteemi ja lube väljastab Eestis Keskkonnaministeerium.

22. Cites CITES'il on kokku kolm lisa: • Esimesse lisasse on kantud väljasuremisohus olevad liigid, mis on otseselt või kaudselt ohustatud kauplemise läbi. Meil looduses kohtavatest liikidest on I lisasse kantud vaid mõned: imetajatest saarmas, lindudest merikotkas ja rabapistrik. • Teise lisasse on kantud liigid mis praegu ei tarvitse veel olla väljasuremisohus, kuid kontrollimatu kaubitsemine võib nende püsimajäämist ohustada. Osa neist on Eestis suhteliselt tavalised, kellest hunt, karu ja ilves on meil pealegi jahiloomad ja huviobjektiks jahituristidele. Eesti lindudest on II lisasse kantud must-toonekurg, sookurg, kõik kullilised ja kakulised. • Kolmandasse lisasse on igal konventsiooni liikmesmaal võimalik määratleda täiendavalt liike. Eesti ei ole kolmandasse lisasse ühtki liiki täiendavalt esitanud.

23. Rio De Janiero (1992) bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Eesti kirjutas selle alla Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil Rio de Janieros 12 juunil 1992. aastal. Kohustuseks sai käivitada bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästliku kasutuse riiklik planeerimine. Konventsioon puudutab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist nii vabas looduses kui ka kodustatult või kultiveeritult, nii kaitsmise kui ka säästliku kasutamise abil, samuti kõiki tegevusi ja protsesse ühiskonnas, mis kasvõi kaudselt mõjutavad bioloogilist mitmekesisust.

24. Berni konventsioon (1979) Eesmärk Euroopa metsiku taimestiku ja loomastiku ning nende looduslike elupaikade säilitamine ja rahvusvahelise koostöö edendamine metsiku looduse kaitseks, pöörates erilist tähelepanu ohustatud liikide, sealhulgas ohustatud rändliikide kaitsele. Nende eesmärkide saavutamiseks näeb konventsioon ette kõigi looduslike taime- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse ning mõnede taime- ja loomaliikide erikaitse. Erikaitse alla kuuluvad liigid on kantud I lisasse (rangelt kaitstavad taimeliigid), II lisasse (rangelt kaitstavad loomaliigid) ja III lisasse (kaitstavad loomaliigid). Lisas IV on loetletud keelatud vahendid ja viisid loomade püüdmiseks ja tapmiseks.