210 likes | 450 Views
RAHVASTIKUPOLIITIKA Rahvastikuminister PAUL-EERIK RUMMO 15.02.2007. Rahvastikupoliitika alused Visioon Eesti aastal 2030 Jätkusuutlik iseseisev riik elujõulise rahvaga , kus i gaühel on võimalused sünnipäraste eelduste väljaarendamiseks ja rakendamiseks.
E N D
RAHVASTIKUPOLIITIKA Rahvastikuminister PAUL-EERIK RUMMO 15.02.2007
Rahvastikupoliitika alused Visioon Eesti aastal 2030 Jätkusuutlik iseseisev riik elujõulise rahvaga, kus igaühel on võimalused sünnipäraste eelduste väljaarendamiseks ja rakendamiseks. Valitseb tihe koostöö ühiskonna eri sektorite ningriigi ja omavalitsuste vahel rahvastiku jätkuva arengu ja eelduste kujundamisel. Töötuse tase on madal. Toimivad efektiivsed skeemid lasterohkete peredetoetamiseks, raskustesse sattunute aitamiseks ja eakate elukvaliteedi tagamiseks.
Rahvastikupoliitika alused Visioon Eesti aastal 2030 Sündimus on tõusnud, keskmine eluiga pikenenud, vägivaldsete surmade arv minimeerunud, sisse- ja väljarände saldo optimaalne. Sisserändajate kohanemis- ja lõimimismehhanismid toimivad tõhusalt, tagades ühiskonna stabiilsuse ja eestikeelse kultuuriruumi jätkuva arengu. Tulemuseks on rahva üldise kindlustunde ja aktiivsuse kasv.
Rahvastikualased strateegilised eesmärgid • Saavutadasündimuse tõus taastetasemeni • Saavutada nii naiste kui ka meeste keskmise oodatava eluea ja keskmise aktiivse eluea tõus vähemalt Euroopa keskmise tasemeni • Saavutada rahvastiku soodus soolis-vanuseline struktuur kogu Eesti Vabariigi territooriumil
Eeldused • Registrite ja andmebaaside korrastatus • Otsustamise teadmuspõhisus • Seaduseelnõude eelhindamine • Demograafia-alane koolitatus • Rahvusvahelised kontaktid ja informeeritus • Üldsuse mõistev häälestatus • Finantseerimise ja tulemuslikkuse hindamise selgus ja koordineeritus
Üldised meetmed eesmärkide saavutamiseks • Eelduste rakendamine • Perekesksete väärtuste kujundamine • Töö-ja pereelu paindlik ühendamine • Terviseteadlike hoiakute kujundamine
Meetmed sündimuse suurendamiseks • Sündimust toetavad meetmed (nt.vanemahüvitis) • Riiklikud peretoetused • Lastehoiu võimaluste arendamine • Viljatusravi suurem kompenseerimine
Meetmed oodatava eluea pikenemiseks • Vägivaldsete surmajuhtumite ennetamine • Pere- ja koolivägivalla vähenemine • Kvaliteetne meditsiiniteenus • Perehoolduse arendamine • Kompleksne narko- ja alkoholipoliitika • Eakate suurem sotsiaalne kaasamine
Meetmed soolis-vanuselise jaotuse ühtlustamiseks • Tööhõive suurenemine kogu riigis • Kvalifitseeritud tööjõu tagamine kõigis regioonides, spetsialistide sisseränne, s.h. Eestist lahkunute naasmise soodustamine • Eesti keele, kultuuri õpetamine saabujate integreerimiseks
2003-2006 aasta rahvastikupoliitikas Lühidalt • 2003 aastal kinnitati Rahvastikupoliitika alused • 2004 aastal kinnitati Rahvastikupoliitika aluste elluviimise strateegia ja tegevuskava 2005-2008(leiab www.rahvastikuminister.ee poliitika alt) • 2004 hakkas kehtima vanemahüvitise seadus ja 2005 vanemahüvitise pikendamine lapse 14 kuuseks saamiseni. • 2006 tõusis riiklik sünnitoetus 5000 kroonini • 2007 tõusis eestkoste ja hooldusperede toetus 1500 kroonini kuus. Elluastumistoetust saavad ka perehoolduselt väljujad
2003-2006 aastal rahvastikupoliitikas • Töö – ja pereelu ühildamises võeti vastu lapsehoidja kutsestandard, sotsiaalhoolekande seadus kehtestas lapsehoiu teenuse. Arendati välja lapsehoiuteenuse osutamise infosüsteem. • 2004- 2007 tõsteti viljatusravi kompenseerimisel vanusepiiri ja alates 2006 kompenseeritakse viljatusravimitele tehtud kulutusi. Valitsus kinnitas Viljatusravi toetamise 2007-2010 • Avalikule arutelule on esitatud Integratsiooni strateegia 2008-2013 tööverisoon • Suurenenud on rahvusvähemuste kultuuri finantseerimine • Kultuuriautonoomia moodustasid soomlased ja rootslased
TOETAME RINGIRAHA MAKSMIST igale lapsele, mida saab kasutada spordi- või huvialaringis osalemise eest tasumiseks Lasteekraani laululaps esinemas Stenbocki maja õuel Lastekaitsepäeval
TÄHTSUSTAME ISADE ROLLI Võistlustööd rahvastikuministri büroo fotokonkursilt “Minu Isa”
TOETAME ÜKSIKVANEMAID • Riigipoolne toetussüsteem, mille kohaselt maksab riik lapsele toetust kasvatuskohustust mittetäitva vanema eest kui elatishagi on algatatud. Eestis on umbes 40 000 ühe või mitme lapsega perekonda, kus vanemad ei ela koos.
TOETAMEVANEMAHÜVITISEPIKENDAMIST ja PÖÖRAME ROHKEM TÄHELEPANU LASTERIKASTELE PEREDELE
TOETAME LÄBI VILJATUSRAVI KAUAOODATUD LASTE SÜNDI Eestis on ligi 20 000 lastetut peret
TOETAME LASTERIKKA VANEMA TOETUSE MAKSMIST ALATES VIIENDAST LAPSEST Hetkel makstakse lasterikka vanema toetust 7 ja enama lapsega perele 2640 kr kuus. Eestis on lasterikkaid peresid, kus kasvab 4 ja enam last ligi 5500, 6-aastase Dasha nägemus perekonnast rahvastikuministri büroo korraldatud laste joonistusvõistlusel
TOETAMEHOOLDUSPERE TOETUSE TÕSTMIST 3000 KROONINIKUUS Ester ja Ants on 10-aastasele Mairele, tema 5-aastasele õele Airile ja 6-aastasele Aivarile hoolduspere
KÕIK LASTEKODUD PEREKESKSEMAKS Külastamas Haiba lastekodu Kernu vallas
SAAGU MEID PALJU JA ELAGEM KAUA! PIKK ELUIGA JA PAREM ELUKVALITEET PEAVAD SAAMA NORMIKS MITTE OLEMA LUKSUS