1 / 18

Maismaa taimede teke

Maismaa taimede teke. Helle-Viivi Tolk hvtolk@ut.ee Eesti Biokeskus 25. märts 2014. Bryophytes – sammaltaimed Lycophytes – koldtaimed Euphyllophytes – sõnajalad ja seemnetaimed. Maismaa taimede teke. Krüptospoorid:

ania
Download Presentation

Maismaa taimede teke

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Maismaataimede teke Helle-Viivi Tolk hvtolk@ut.ee Eesti Biokeskus 25. märts 2014 Bryophytes – sammaltaimed Lycophytes – koldtaimed Euphyllophytes – sõnajalad ja seemnetaimed

  2. Maismaataimede teke Krüptospoorid: Fossiilsed spoorid Ordoviitsiumist 475- Mat Omaanist, 4-s grupis, 2-s grupisArvatavasti maksasammalde sarnased taimed. Esimesed maismaa soontaimed tekkisid Siluri lõpus. Silurist nematofüüdid

  3. Taimed Hilis-Silurist kuni Hilis-Devonini olid levinud imelikult suured taimed. Prototaxites. Suurim (ca 8m)Saudi-Araabiast. Algne rekonstruktsioon. 2010. a hüpotees Prototaxites’e “tüved” on tegelikult ise-eneslikult kokkurullunud maksasambla-vaibad. See seletab ka seenestruktuuride rohke esinemise.

  4. Soon-taimede teke (420 Mat) Archaeopteris (380...320 Mat), ja Wattieza (385 Mat), – Devonis-Karbonis onseemnetaimede lähimad sugulased. Archaeopteris. Üsnagi puu sarnane, moodustas ilmselt juba puitu.

  5. Soontaimede teke • Maismaataimedele kõige lähemks peetakse mändvetikaid. • Ordoviitsiumi lõpul - Siluri alul pidi toimuma sammalde areng. • Soontaimed tekkisid Siluris ca 420 Mat. • Devonis toimus sõnajalgade, osjade (kidad), koldade mitmekesistumine, mis jätkus Karbonis. • Paljasseemnetaimed lisandusid Karbonis. • Katteseemnetaimed (õistaimed) tekkisid Triiases. • Tänapäeval on siin seemnetaimede hulgas peale okaspuude ja õistaimede ka Ginko, tsükaadid (kaugelt vaadates palmisarnased taimed) ja Welwitschia.

  6. Mõned näited Siluri-Devoni ülemineku ajast on teada maksasammalde, ja kõdersammaltaimede esinemine. Lisaks neile on mitmeid teisi väikeseid taimefossiile Silurist ca 420 Mat– Cooksonia ja Caia. Samast on teada ka esimesed kollad. Ühed vanimad kollalaadsed (430 Mat) on teada hetkel Kalana kärjaarist (2013) Cooksonia (O.Tinn, 2013)

  7. Mõned näited Vanimad Euphyllophyta (sisaldab seemnetaimi ja sõnajalgu) esindajad ca 390 Mat: Pertica, Psilophyton Kidataimed, osjade eellased, esimesed teada Devonist 380 Mat (Ibyka), pisut hiljem esimesed sõnajalgtaimed (Rhacophyton). Psilophyton Rhacophyton Ibyca Pertica

  8. Mõned näited Seemnetaimed (Spermatophyta) samuti Devoni lõpust:Elkinsia – 370 Mat, Crossia – 380 Mat .Hõlmikpuud (Ginkophyta) on teada Permist. Karbonis saavutasid suure leviku osjad (Calamites), sõnajalgtaimed, kollad, aga ka seemnetaimed. Elkinsia Calamites Paljasseemnetaimed – Karbonistvähemalt 310 Mat (Walchia) - küpressilaadne Katteseemnetaimed – Triaasest , 240 Mat - õietolm Walchia

  9. Taimed Devonis tekkis juurde mitmeid koldade ja sõnajalgade hulka kuuluvaid taimi. Esimesed algelised seemnetaimed tekkisid Devoni lõpul.

  10. Katteseemnetaimed Amborella trichopodaon molekulaarandmetel kõige lähemal tänapäevastele katteseemnetaimedele.Ürgsed on samuti vesiroosid ja magnooliad. Ühe ja kaheidulehelised eristusid kõige hiljem. “basaalsed” katteseemnetaimed TähtaniisIllicium floridanum Amborella trichopoda vesiroos üheidul. Kaheidul. Tähtaniis magnooliad Amborella vesiroosid Õistaimede oletatav puu (Magnolia grandiflora)

  11. Katteseemnetaimed Ajaskaala peamiste taime-rühmade tekkel. (Clarcke et al. 2011) Molekulaarkella analüüs: 568–815 Mat “ladva”-embrüo-füütidele Ja 175–240 ”ladva”-õistaimedele.

  12. Katteseemnetaimed Vanimad fossiilid on Keskaegkonnast: õietolm juba Triiasest, taimed Juurast ja Kriidist. Õietolm viitab juba kaugelearenenud sugulisele paljunemisele õistaimede hulgas juba 245 Mat (Šveits). (Hochuli & Feist-Burckhardt, 2013)

  13. Katteseemnetaimed 5 cm Archaefructus sinensis,125 Mat, Hiina (1998) Taimed Juurast ja Kriidist. Võimalik, et taimel olid eristunud isas- ja emasõied. Schmeissneria – 160 Mat, Hiina (2007)

  14. Katteseemnetaimed Vanimad fossiilid on Keskaegkonnast. Merevaiku kapseldunud õis. (Poinar et al., 2013) Õistaimede mitmekesistumine sai toimuda iseäranis hoogsalt koos putukatega koevolutsioneerudes. Kaheiduleheline: üsnagi tänapäeva tulikalise moodi taim 125 Mat Hiinast (Sun et a. 2011)

  15. Taimed K/T ülemineku eel 65 Mat Tüüpilised taimefossiilid Kriidi lõpust ja Paleogeenist Põhja-Ameerikas

  16. Oligotseen ja kliima jahenemine – C4 fotosünteesi teke. • C4 fotosünteesi teket võib ka ilmselt seostada Oligotseeni kliima jahenemisega. • Kõrreliste hulgas C4- taimed (Tänapäeval näiteks mais, sorgo, suhkruroog) olid olemas ca 32...34 Mat, vähemalt Edela-Euroopas. • Üheiduleheliste liikidest on 40 % C4-taimed, aga kaheidulehelistest ca 4%. • C-4 fotosüntees ei ole monofüleetiline, vaid palju kordi sõltumatult tekkinud. • Kõrreliste õietolmu on kindlalt teada 55...60 Mat Lõuna-Ameerikast ja Aafrikast, aga need olid veel C3-taimed. • http://geology.gsapubs.org/content/early/2010/10/05/G31117.1.abstract • Urban et al 2010 Isotopic evidence of C4 grasses in southwestern Europe during the Early Oligocene–Middle Miocene. Geology

  17. Maismaataimede teke Praegune konsensus taimede evolutsiooni hüpoteesides molekulaarandmete põhjal (2012).

  18. Maismaataimede teke: kokkuvõte • Esimesed taimed maismaal olid Ordoviitsiumissamblad. • Siluri lõpus: • helviksammaltaimede ja kõdersammaltaimede mitmekesistumine • koldtaimede teke • Devonis: • koldtaimede mitmekesistumine, sõnajalgtaimede teke, • seemnetaimede eellased. Bryophytes – sammaltaimed Lycophytes – koldtaimed Euphyllophytes – sõnajalad ja seemnetaimed 1 • Karbonis: • Koldade, osjade , sõnajalgtaimede edasine mitmekesistumine • Paljaseemnetaimede teke • Triiases: • Katteseemnetaimede teke • Juura-Kriidi üleminekul: • Ühe-ja kaheiduleheliste lahknemine. • Oligotseenis: • efektiivse C-4 fotosünteesi teke 1 1 1 1

More Related