300 likes | 732 Views
Taimede ökoloogia Taim ja aednik lk.75-95. Otsesed keskkonnategurid. Kaudsed keskkonnategurid. Reljeef (mõjutab valgus-, soojus- ja niiskusolusid) Tuul (mõjutab soojus- ja niiskusolusid) Põhjavesi (mõjutab mulla õhu- ja niiskusolusid) Mulla lõimis (mõjutab õhu-, vee- ja soojusolusid)
E N D
Kaudsed keskkonnategurid • Reljeef(mõjutab valgus-, soojus- ja niiskusolusid) • Tuul (mõjutab soojus- ja niiskusolusid) • Põhjavesi(mõjutab mulla õhu- ja niiskusolusid) • Mulla lõimis (mõjutab õhu-, vee- ja soojusolusid) • Mulla huumusesisaldus (mõjutab mulla ja õhu koostist) • Mulla happesus (mõjutab taimede mineraalset toitumist) • Taimekahjustajate looduslikud vaenlased • Kasulikud mullaorganismid • ...
Valgusolude parandamine • Asukoha valik (lõunakallak) • Istandiku ehitus (ridade suund, istutustihedus) Reavahe vähemalt 1,5 x suurem puude kõrgusest • Võra ehitus Valgus suudab läbida 1,5 m paksuse oksamassi • Umbrohutõrje ja võra harvendamine
Viljapuude külmataluvus • Õunapuu – külmakindlaim • Hapukirsipuu – õiepungad külmaõrnad • Pirnipuu – noored puud külmaõrnad • Ploomipuu – oksad ja õiepungad külmaõrnad • Maguskirsipuu – oksad ja õiealgmed külmaõrnad
Taimeosade külmataluvus • Juured on võsust külmaõrnemad • Õiepungad on kasvupungadest õrnemad • Oksas on kõige külmaõrnem säsi, järgnevad puit, koor ja kambium
KÜLMAKINDLUS Vastupidavus külmale. See alaneb talve kestel. TALVEKINDLUS Vastupidavus külmale, temperatuurikõikumistele, haudumisele, vettimisele ja muudele ebasoodsatele talvitumistingimustele. Külma- ja talvekindlus
FOTOSÜNTEES 6CO2 + 6H2O + 674 kcal (valgus) C6H12O6 + 6O2 HINGAMINE: ANAEROOBNE HINGAMINE C6H12O6 2C6H5OH + 2CO2 + 25 kcal AEROOBNE HINGAMINE C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O + 674 kcal Fotosüntees ja hingamine
Vee tähtsus taimedele • Taime peamine koostisosa (75%) • Lähteainefotosünteesil (selleks kasutatakse ainult 0,15 ... 0,2% taimede poolt omastatud veest) • Vesilahusena liiguvad taimes toitained • Transpiratsioon tekitab tõusva voolu ja reguleerib temperatuuri • Turgor tagab õhulõhede avanemise ja gaasivahetuse
PUUDUSE AVASTAMINE Mullaanalüüs Leheanalüüs (N) PUUDUSE KÕRVALDAMINE Juureväetamine (väetiste segamine mulda, kastmine väetiselahustega) Leheväetamine (0,2-1% väetiselahusega) Toiteelemendid
Umbrohtude liigitus • Lühiealised (paljunevad peamiselt seemnetega) sobivad haljasväetiseks • Pikaealised (paljunevad ka juure või varreosadega) tuleks mullaharimisel koguda
Pestitsiidide rühmitamine • Herbitsiidid – umbrohutõrjevahendid • Insektitsiidid – putukatõrjevahendid • Akaritsiidid – lestade tõrjevahendid • Nematotsiidid – ümarusside tõrjevahendid • Zootsiidid – näriliste tõrjevahendid • Fungitsiidid – seenhaiguste tõrjevahendid
Kasurid (taimedele) • Taimekahjustajate looduslikud vaenlased (linnud, rööv- ja parasiitputukad, taimekahjustajatel haigusi põhjustavad seened ja bakterid) • Tolmeldajad (mesilased, kimalased) • Kasulikud mullaorganismid