RAK 1. PRIORITEEDI “INIMRESSURSI ARENDAMINE” AASTA SEIREARUANNE 2005

1. RAK 1. PRIORITEEDI “INIMRESSURSI ARENDAMINE” AASTA SEIREARUANNE 2005 Kristi Suur 18.04.2006

2. Taustinformatsioon • Muudatused seadusandluses, poliitikates, strateegiadokumentides • 13.10.2005 kiideti Vabariigi Valitsuse (VV) poolt heaks „Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava 2005 – 2007. Lissaboni strateegia kasutuselevõtuks“ • 28.09.2005 võeti vastu uus tööturuteenuste ja -toetuste seadus” (jõustumisega 01.01.2006). • 01.07.2005 jõustus uus struktuuritoetuse seaduse redaktsioon • 13.01.2005 kiidetud VV poolt heaks „Avaliku teenistuse koolitusprioriteedid 2005”.

3. 2. Ülevaade Eesti tööturu olukorrast 2005. aastal • Tööhõive kasv 2% - s.t. 11 900 töötaja võrra ning töötute arv langes 11 400 töötu võrra. • Võrreldes 2004.aastaga kasvas tööhõive määr 62,6%-lt 64%-ni ning töötuse määr langes 9,7%-lt viimaste aastate madalaimale tasemele 7,9%-ni. • Statistikaameti tööjõu-uuringu (ETU) andmetel oli 2005. aastal Eestis 15-74.a vanusest elanikkonnast hõivatuid 607,4 tuhat, töötuid 52 tuhat ja mitteaktiivseid 389 tuhat.

4. Noorte töötuse määr langes 21,7%-lt 2004.aastal 15,9%-ni 2005.aastal. • Pikaajaliselt töötuid (tööotsingute kestus 12 kuud ja kauem) oli 2005. aastal 27,9 tuhat (13,9 tuhat meest ja 14 tuhat naist) ehk 53% töötutest (s.o. 4,2% tööjõust). • 14,7 tuhat heitunud isikut, kes küll sooviksid tööd teha, kuid on lootuse kaotanud ja tööotsingutest loobunud. • Võrreldes 2004.aastaga on pikaajaliselt töötute arv vähenenud 5300 ja heitunud isikute arv 3000 inimese võrra.

5. Mitte-eestlaste töötuse määr on ligi kaks korda kõrgem kui eestlastel, vastavalt 12,9% ja 5,3%. • Naiste tööhõive määr on kasvanud alates 2001. aastast ja ulatus 2005. aasta keskmisena 61,9%-ni, mis on tunduvalt kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine ja Lissaboni eesmärk aastaks 2010 (60%). • Kasvanud ka vanemaealiste (55-64.a.) tööhõive määr, mis Eestis ületas Lissaboni eesmärgi juba 2002. aastal ja ulatus 2005.aastal 55,7%-ni (meestel 58,6% ja naistel 53,4%).

6. Aktiivsetes tööturumeetmetes osalejad

7. Taotlemise- ja finantsprogress

8. 1. Prioriteet“Inimressursi arendamine” • Kogueelarve 99 290 890 eurot (ESF + Eesti avalik sektor), ESF toetus 76 120 100 • Esitatud 1773 taotlust, vastavaks tunnistatud 1340 taotlust, rahuldatud 1069taotlust. • Kohustusi on võetud 64 926 452 ehk 65% prioriteedi eelarvest. • Väljamakseid tehtud 11 106 057 euro ehk 11% ulatuses prioriteedi eelarvest. • ESF toetust on välja makstud aruandlusperioodi lõpuks 7 117 213 eurot.

9. Meede 1.1“Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kättesaadav haridussüsteem“ • RA - Haridus- ja Teadusministeerium, RÜ - SA Innove. Meetme kogueelarve on 53 621 020 eurot, ESFist rahastatakse meedet 40 215 765 euro ulatuses. • Esitatud 263 taotlust, vastavaks tunnistatud 192 taotlust, rahuldatud 101 taotlust. • Kohustusi võetud 31 303 578 euro ehk 58% ulatuses meetme eelarvest. • Väljamakseid tehtud 943 802 euro ehk 2% ulatuses.

10. Meede 1.2„Inimressursi arendamine ettevõtete majandusliku konkurentsivõime suurendamiseks" • RA – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, RÜ – EAS. Meetme kogueelarve 10 149 681 eurot, ESFist rahastatakse meedet 7 612 261 euro ulatuses. • Taotlusi võetakse vastu vaid meetme osa “Koolitustoetus” raames, meetme osas “Koolituskava” taotlusi vastu ei võeta – tegevused viib ellu EAS vastavalt EAS ja MKM vahel sõlmitud halduslepingule. • Esitatud 1274 taotlust, vastavaks tunnistatud 996 taotlust, rahuldatud 880 taotlust. • Kohustusi võetud 3 156 456 euro ehk 31% ulatuses meetme eelarvest. • Väljamakseid tehtud 1 260 686 euro ehk 12% ulatuses meetme eelarvest.

11. Meede 1.3 „Võrdsed võimalused tööturul“ • RA – Sotsiaalministeerium, RÜ - Tööturuamet. Meetme kogueelarve on 33 038 648 eurot, ESFist rahastatakse meedet 26 430 918 euro ulatuses. • Esitatud 153 taotlust, vastavaks tunnistatud 76 taotlust, rahuldatud 68 taotlust. • Kohustusi võetud 29 880 468 euro ehk 90% ulatuses meetme eelarvest. • Väljamakseid tehtud 8 696 986 euro ehk 26% ulatuses meetme eelarvest.

12. Meede 1.4 „Haldussuutlikkuse tõstmine“ • RA ja RÜ - Riigikantselei. Meetme kogueelarve on 2 481 541 eurot, ESFist rahastatakse meedet 1 861 156 euro ulatuses. • Alameetmed ”Keskne koolitus”, “ATAKi ja SKA arendamine”, “Juhtimiskoolitus”, “Stipendiumiprogramm” • Esitatud 82 taotlust, vastavaks tunnistatud 76 taotlust, rahuldatud 20 taotlust. • Kohustusi võetud 585 910 euro ehk 24% ulatuses meetme eelarvest. • Väljamakseid tehtud 204 583 ehk 8% ulatuses meetme eelarvest.

13. Prioriteet / meede / ala-meede Esitatud taotluste arv* Vastavaks tunnistatud taotluste arv Rahuldatud taotluste arv Lõpetatud projektid Katkestatud projektid 1 2 3 4 5 Prioriteet 1 1773 1340 1069 609 62 Meede 1.1 263 192 101 0 0 Meede 1.2 1274 996 880 605 62 Meetme osa “Koolitustoetus” 1274 996 880 605 62 Meetme osa “Koolituskava” 0 0 0 0 0 Meede 1.3 153 76 68 1 0 Meede 1.4 82 76 20 3 0 “Keskne koolitus” 1 1 1 0 0 “ATAKi ja SKA arendamine” 2 2 2 0 0 “Juhtimiskoolitus” 67 62 17 3 0 12 11 0 0 0 Alameetmed “Stipendiumiprogramm”

14. Harjumaa: 424 Hiiumaa: 9 Läänemaa: 27 Pärnumaa: 47 Saaremaa: 24 Järvamaa: 28 Lääne-Virumaa: 26 Raplamaa: 23 Ida-Virumaa: 72 Jõgevamaa: 14 Põlvamaa: 15 Tartumaa: 172 Valgamaa: 19 Viljandimaa: 31 Võrumaa: 7 Mitut maakonda hõlmavad projektid: 131 Projektide jagunemine rakendamise asukoha järgi

15. Prioriteedi sisuline progress

16. Horisontaalsete näitajate saavutustasemed

17. Vaided • Prioriteedi raames esitati 17 vaiet. Meede 1.1: 6 vaiet Meede 1.2: 10 vaiet Meede 1.3: 1 vaie Meede 1.4: 0 vaiet • Põhjused:Kõik vaideid esitati toetuse taotluse mittevastavaks tunnistamise või rahuldamata jätmise otsuse osas. • Rahuldati 2 vaiet (meetmes 1.1)

18. Katkestamised • Aruandlusperioodil esines 62 katkestamist. • Kõik katkestamised leidsid aset meetme 1.2 “Koolitustoetus” raames. • Põhjused: • Tegevuste toimumine väljaspool projekti perioodi; • lõpparuande mitteesitamine; • lõpparuandest puuduste mittekõrvaldamine koolituse toimumisajad ja koolituse läbiviimisel kasutatud keel ei sobinud; • kinnituskirja ei saadetud tagasi; • eksikombel esitas taotleja kaks taotlust.

19. Rikkumised Prioriteedi raames toimunud 13 rikkumist: • Meede 1.2: 10 rikkumist (põhjused: võltsitud kuludokument, koolitus ei toimunud taotluses märgitud ajal) • Meede 1.3: 3 rikkumist (põhjused: riigihanke reeglite rikkumine)

20. Hindamised 2005. aasta seisuga on läbi viidud 1 hindamine – meetmes 1.1 (2005. aasta IV kvartalis HTMi sisehindamisena). Hindamises osalejate antud üldhinnang meetme senisele rakendamisele oli rahuldav. • Kõrgeim kõrghariduse valdkonna asjatundjate hinnang • Kutsehariduse ekspertide hinnang meetme rakendamisele oli hea, kuid kriitiline välisspetsialistide rakendamine • Täiskasvanuhariduse valdkonna asjatundjate hinnangul on oluliseks miinusteks regionaalne või valdkondlik ebaühtlus, mistõttu osa sihtgrupist jääb hõlmamata. • Noorsootöö valdkonna poolt andud hinnang meetme rakendamisele oli kõige madalam, kuna noorsootööga otseselt seonduvaid projekte meetme 1.1 rakendusprojektide seas oli vaid kaks.

21. Probleemid • Protsesside liigne keerukus, väljamaksetaotluse menetlemise ajamahukus ning kontrollitasandite paljusus • Abikõlblikkuse reeglite keerukus • Indikaatorite ebaselgus ja nende tõlgendamine (baastasemed, sihtmäärad, definitsioonid) • SFOS ja Struktuuritoetuste registri kesksüsteemitoimimine • Nn aastavahetuse probleem • Riikliku kaasfinantseerimise puudumine • Projektipõhise rakendusskeemi nõrkused • Meede 1.1 - ülikoolide poolt esitatud projektide puhul on olnud probleeme kaasrahastuse tõestamisega ning välistippspetsialistide kaasamise projektide käivitamisega • Meede 1.3 - jaanuarist kuni novembrini tööhõiveametite väljamaksetaotluste menetlemise peatamine makseasutuse poolt ning sellega seoses toimunud uue juhtimis- ja kontrollsüsteemi väljatöötamine.

22. Positiivset • Taotlejate huvi kõigi meetmete vastu on olnud suur • Erinevate meetmete raames edukalt lõpetatud projektide olemasolu • Protsesside lihtsustamise osas tehtud olulisi edusamme – probleemi asuti lahendama koostöös korraldus-, makse-, auditeeriva ja rakendusasutuste, rakendusüksustega. • Aastavahetuse probleemi lahendamiseks on välja töötatud sildfinantseerimise alused, mis sisalduvad juba ka 2006. aasta riigieelarve seaduses. • Käimas on SFOSi arendus • Aruandlusperioodil oli väljatöötamisel tänaseks jõustunud uus rahandusministri määrus abikõlblike kulude üldiste tingimuste ja väljamaksete korra osas • Korraldusasutus alustas kõige probleemsemate horisontaalsete indikaatorite osas, ehk loodud ja säilitatud töökohad, abijuhise koostamist

23. Kokkuvõttes Vaatamata esinenud probleemidele on 2005. a lõpu arengute valguses lootust 1. prioriteedi meetmete rakendamiseks täies mahus ja planeeritud ajaraamides. Seega 1. prioriteedi RA hinnang prioriteedi rakendamisele aruandlusperioodil on hea.

24. Tänan!