PRAKTIKA ARENDAMINE KUTSEHARIDUSES

1. PRAKTIKA ARENDAMINE KUTSEHARIDUSES HELLE NOORVÄLI, PhD 14.05.2010

2. Kutseharidus ja praktika • Viimaste aastate arengute tulemusena on kutsehariduse seisund ja maine Eestis muutunud paremuse suunas. • Kutsehariduse nõrgemaid lülisid on siiski ettevõtetes korraldatav praktika, mis on kulgenud isevoolu kuni viimaste aastateni, mil võib täheldada mitmeid positiivseid nihkeid (korrastatud seadusandlik pool, koostöö ettevõtete ja koolide vahel).

3. Praktikaga seotud probleemid (1) Koostöö praktika osapoolte vahel on raskendatud, sest: • osapooled mõtestavad erinevalt praktika funktsioone, eesmärke ja korraldust, • näevad erinevalt osapoolte kohustusi, vastutust praktika õnnestumise eest, • pole ülevaadet, milline on praktikal õppimise keskkond ettevõtetes ja ühist seisukohta, milline see peaks olema,

4. Praktikaga seotud probleemid (2) • puudub jagatud arusaam sellest, millistel eesmärkidel, mida ja kuidas õpilane praktikal õpib ning millist õppimist on erineva töö jaoks vaja, • kuidas õpilane kasutab koolis õpitud teoreetilisi teadmisi, kas õpitut reflekteeritakse jne. Praktika kohta puudub kontseptuaalne selgus ja ühine mõistestikningühtmoodi mõistetud sõnavara praktikast kõnelemiseks.

5. Praktika käsitus (1) Eestis mõistetakse praktika all õppekava raames töökeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega tehtavat praktilist tööd. Praktikat kontseptualiseeritakse kui õppimist (individuaalne ja kollektiivne). Praktika kujutab endast erinevate subjektide ja tegevussüsteemide kokkupuuteala ja lõikumiskohta, paiknedes samas kutsehariduse terviksüsteemis jaühiskonnatervikus.

6. Praktika käsitus (2) Praktika kollektiivsed subjektid on kool ja ettevõte (mõlemad oma väljakujunenud tegevussüsteemidega), individuaalseteks subjektideks on praktikant, koolipoolne ja ettevõttepoolne juhendaja (joonis 1).

7. ÜHISKONNA OOTUSED, NÕUDMISED JA VAJADUSEDregulatsioonid, standardid jne KUTSEHARIDUSSÜSTEEM PRAKTIKA – TEGEVUSSÜSTEEMIDE LÕIKUMISKOHT Praktikant KUTSEÕPPEASUTUSE TEGEVUSSÜSTEEM ETTEVÕTTE TEGEVUSSÜSTEEM Juhendaja Õpetaja PRAKTIKA PROTSESS PRAKTIKA TULEMUSLIKKUS

8. Praktikamudelid (1) • Kutsehariduse iseloom kujundab praktikamudeleid. • Parim ülevaade reaalselt kasutatavatest praktikamudelitest pärineb aastast 2001, kui Guile ja Griffiths lõid praktikamudelite tüpoloogia.

9. Praktikamudelid (2) Eristuvad järgmised mudelid: 1) traditsiooniline mudel, 2) kogemuslik mudel, 3) standardipõhine e geneeriline mudel, 4) tööprotsessi mudel, 5) konnektiivne e ühendav mudel. Praktikamudelid ei ole üksteist välistavad.

10. Praktikamudelid (3) Eestile soovitava mudeli valimiseks: • põhjendasin oma seisukohta hariduse ja sh ka praktika alusväärtuste kohta; • analüüsisin professionalismi kaasaegseid arengutrende ja jõudsin järeldusele, et traditsioonilise professionalismi ümberkujunemist avatud ning dünaamiliselt arenevaks “uusprofessionalismiks” soodustab konnektiivse mudeli rakendamine; • analüüsisin Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21“ ja Eesti majanduse tulevikustsenaariumide seisukohti.

11. Konnektiivne praktikamudel (1) • Kõiki argumente arvesse võttes andsin eelistuse konnektiivsele mudelile. • Konnektiivse praktikamudeli teoreetilise aluse loojaks on Y. Engeström, kes, toetudes Võgotski kultuur-ajaloolisele tegevusteooriale, konstrueeriskontseptuaalse skeemi inimtegevuse sisemisest struktuurist, eristades selles järgmisi komponente: subjekt, objekt, tööriistad ja märgid, reeglid, ühiskond ja tööjaotus.

12. Konnektiivne praktikamudel (2) Areng kulgeb tegevussüsteemide interaktsiooni teel ja kujutab endast teadmuse arengulist ülekannet, mis leiab aset, kui: • viiakse ellu ühist arendusprojekti, millesse kõik osapooled annavad oma panuse; • õppimisprotsessi käigus konstrueeritakse mingi üks või mitu teoreetilist mõistet, mis võimaldab paremini mõista ühise tegevuse objekti, ja selle arusaama alusel konstrueerida uus tööobjekt; • kui vastloodud mõiste(d) võetakse laiemale kasutusele kui mudeltegevused või kui vahendid uute lahenduste leidmiseks.

13. Konnektiivne praktikamudel (2) Teadmuse arengulise ülekande puhul on tegemist ekspansiivse õppimisega (praktika küsimärgistamine, analüüs, soovitava (tuleviku)praktika modelleerimine, mudeli testimine ja rakendamine, levimine erinevatesse organisatsioonidesse ja hindamine). Toimub piiriobjekti konstrueerimine, teadmuse ülekanne erinevate tegevussüsteemide vahel, uute praktikate, mõistete ja teooriate konstrueerimine.

14. Konnektiivne praktikamudel (3) Ekspansiivne õppimine hõlmab ka kogemuslikku, refleksiivset, situatiivset, sotsiaalset ja transformatiivset õppimist. Kollektiivsed tegevussüsteemid (kool ja ettevõte) on omavahelises interaktsioonis, kujutades endast paljude erinevate traditsioonide ja huvide kooslust, mis loob soodsa pinnase innovatsiooniks.

15. Konnektiivne praktikamudel (4) Soovitava praktikamudeli konstrueerimisel olen mõnevõrra täiendanud Engeströmi teooriat: • arengulise teadmusülekande mõistetlaiendasinkollektiivilt ka indiviidile, seades tingimuseks, et ülekanne toimub indiviidi lähima arengu tsoonis, • teadmuse arenguliseks ülekandeks loetakse ka juhud, kui toimub õppija liikumine mööda “vertikaali”, mille tulemuseks on vajaliku asjatundlikkuse omandamine.

16. Konnektiivne praktikamudel (5) • Praktika soovitavasse mudelisse on sisestatud teadmuse ülekande ja õppimise nii kollektiivsed kui ka individuaalsed arengulised mallid, nii vertikaalne kui horisontaalne õppimine, nii koolilik “äraõppimine” ja praktikal toimuv situatiivne õppimine kui ka ekspansiivne õppimine. • Praktika on üles ehitatud protsessina, kusjuures praktika tulemuslikkuse saavutamiseks lepitakse osapoolte vahel kokku praktika alusväärtustes ja eesmärkides. • Praktika protsess peaks ehituma ekspansiivse õppimise tsüklina. • Praktika käigus toimub olemasolevate tegevussüsteemide problematiseerimine ja piiriobjektide konstrueerimine ning tulemuste hindamine.

17. ÜHISKONNA OOTUSED JA NÕUDMISEDregulatsioonid, standardid jne KUTSEHARIDUSSÜSTEEM PRAKTIKA – TEGEVUSSÜSTEEMIDE LÕIKUMISKOHT PRAKTIKANT • KUTSEÕPPEASUTUSE • TEGEVUSSÜSTEEM ETTEVÕTTE TEGEVUSSÜSTEEM Teadmuse arenguline ülekanne ekspansiivne õppimine ÕPETAJA JUHENDAJA PRAKTIKA PROTSESS • kokkuleppimine alusväärtustes ja praktika eesmärkides • olemasolevate tegevussüsteemide problematiseerimine, piiriobjektide konstrueerimine • praktikategevuste kavandamine, käivitamine, sooritamine • tulemuste hindamine kõigi osapoolte tegevussüsteemide täiustamise seisukohalt PRAKTIKA TULEMUSLIKKUS

18. Konnektiivne praktikamudel (6) • Praktika tulemuslikkuse näitajateks on selle mudeli kohaselt see, et • praktika käigus on ühiselt loodud mingi produkt (teenus, toode, disain, organisatsiooniline uuendus vm), mis erineb endisest või mida enne olemaski polnud; • praktikast on saanud kasu kõik osapooled: praktikant, mõlemad juhendajad, kool ja ettevõte, teised praktikasüsteemid.

19. Konnektiivne praktikamudel (7) • Selle mudeli aktsepteerimine tähendaks ka praktika juhendamise, selle korraldusliku külje (sh praktikakohtade valiku ning sobivuse hindamise) ja tulemuste hindamise süsteemi uuesti mõtestamist ning tõenäoliselt ka korrigeerimist, mis oleks kollektiivne töö. • Ühiskonna/riigi tasandil vastuvõetavad regulatsioonid, standardid, hindamisinstrumendid jms peavad omalt poolt toetama teadmuse ülekande arengulisi malle/ekspansiivset õppimist praktikasüsteemides. Eriti oluline on see ühiskonna innovatsioonivõimekuse suurendamisel.

20. Empiirilise uuringu tulemused (1) Läbiviidud empiirilises uuringusesitasin küsimuse selle kohta, milline on Eesti kutseõppes läbiviidava praktika tegelik olukord, et saada teada, kas tänases praktikas on võimalik leida märke soovitava mudeli rakendumise võimalikkusest, ja milliseid erinevusi on ses suhtes erialati.

21. Empiirilise uuringu tulemused (2) Valimis oli neli kutseõppeasutust, kus õpetati põllumajanduse-, ehituse-, arvutiteeninduse ja laomajanduse erialasid, mis esindasid majanduse primaar-, sekundaar- ja tertsiaarsektorit. Praktikaettevõtteidoli neli, valikul lähtuti kutseõppeasutuste soovitustest (parim koostööpartner). Õpilasi oli valimis 155, neist õppis põllumajandust 36, ehitust 56, laomajandust 30 ja arvutiteenindust 33 õpilast. Koolide direktori asetäitjatega, ettevõttepoolsete praktikajuhendajatega ja koolide praktikajuhendajatega (kõiki 4) viisin läbi intervjuud. Analüüsisin ka praktikaalaseid dokumente.

22. Empiirilise uuringu tulemused (3) • Praktika korraldamisel võis kohata teatavatsegu praktika traditsioonilisest, kogemuslikust ja ka geneerilisest mudelist. • Geneerilise mudeli aktsepteerimine võimaldab korrastada ning viia võrreldavatele alustele erinevates koolides läbiviidava praktika. • Eestis on olemas institutsionaalne raamistik praktika korraldamiseks, kuid praktika tulemuslikkuse tagamiseks ei piisa ainuüksi korralduslike küsimustega tegelemisest.

23. Empiirilise uuringu tulemused (4) • Koolide direktori asetäitjate ja koolipoolsete praktikajuhendajate intervjuude põhjal võib väita, et on võimalik täheldada mõningaid eeldusi konnektiivse praktikamudeli rakendumiseks (on mõistetud praktika tähtsust õppija arengule, praktika eesmärgistatuse vajalikkust, tihenenud on koostöö erinevate tegevussüsteemide esindajate – st koolide ja ettevõtete vahel). • Ettevõttepoolsete praktikajuhendajate valmisolek praktika ühiseks kavandamiseks, mõtestamiseks ja arendamiseks oli tagasihoidlik.

24. Empiirilise uuringu tulemused (5) • Õpilaste arusaamad praktika funktsioonidest on kõigiti adekvaatsed ja prosotsiaalsed: esikohale seatakse ühiskonna, seejärel ettevõtte vajadused ja iseenda kui tulevase töötaja arenguvajadused. • Positiivse üllatusena seostusid õpilaste ootused praktika suhtes võimalusega teha ettepanekuid töö paremaks muutmiseks, praktika täiustamiseks, iseenda võimekusega õppida nägema ja lahendama tööalaseid probleeme. • Õpilaste tahe olla loov, arutleda praktikal saadud töökogemuse üle, ja jagada koolis õpitud teoreetilisi teadmisi praktikutega.

25. Empiirilise uuringu tulemused (6) • Õpilastel on valmisolek konnektiivse praktikamudeli aktsepteerimiseks. • Ootused praktika suhtes täitusid kõige paremini teeninduseriala praktikantidel, kõige vähem põllumajanduseriala õpilastel, ehituse eriala jäi nende vahepeale. • Kirjeldades praktikal õppimist, tõusis esikohale ekspansiivne õppimine. • Biheivioristlik ja sotsiaalne õppimine on iseloomulik ehituse eriala õpilastele, refleksiivset õppimist võis täheldada teeninduse erialadel, ekspansiivne õppimine iseloomustab kõige enam tulevasi põllumehi.

26. Empiirilise uuringu tulemused (7) • Praktika nõrgimaks lüliks näib olevat hindamine, ent palju on veel vaja ära teha ka praktika kavandamisel ja ettevalmistamisel, praktikakohtade leidmisel ning praktika juhendamisel. • Seega võib järeldada, et praktika korralduslikul küljel on praktika subjektiivse tulemuslikkuse ennustamisel väiksem kaal kui praktika sisulistel teguritel.

27. Empiirilise uuringu tulemused (8) • Õpilased hindasid praktikaga rahulolu suhteliselt kõrgeks: väga rahule jäid praktikaga 57,8% vastanutest, 34,4% jäid pigem rahule. • Praktika korralduslikus pooles on toimunud kiire areng ja see on vähemalt üldjoontes vastavuses kehtivate formaalsete regulatsioonidega. • Enamik koolipoolseid juhendajaid on loobunud praktikaettevõtte külastamisest.

28. Empiirilise uuringu tulemused (9) • Järeldavalt võib tõdeda, et kuigi praktika pole Eestis veel teadvustatud mudelina ja kindlasti veel mitte konnektiivse/soovitava mudelina, mille alusel erinevad tegevussüsteemid võiksid/saaksid toimida, võib öelda, Eestis on kujunenud mitmed eeldused selle mudeli aktsepteerimiseks. Eriti on see valmisolek täheldatav õpilaste puhul.

29. Ettepanekud praktika arendamiseks (1) • Vajalik on praktikapoliitikate kujundamine ja praktika probleemistiku selgepiiriline esitamine kutsehariduse arengustrateegias. • Vajalik asjaosaliste mõtteviisi muutus ja omavaheline kommunikatsioon - nii vertikaalne suhtlus kui ka horisontaalne suhtlus, nii individuaalsete kui ka kollektiivsete subjektide vahel kõigil võimutasandeil. • Eksperimentide korraldamine, tegevusuuringud, parimate praktikate ülestähendamine ja sellekohased andmepangad. • Toetavad organisatsioonide- koolide ja ettevõtete – juhid jm.

30. Ettepanekud praktika arendamiseks (2) • praktika ühiste alusväärtuste väljatöötamine ja nende propageerimine, ühise keelekasutuse ja ühiste arusaamade kujundamine; • ühised arutelud, kommunikatsioon Kutsekojaga, EKEÜ-ga, tööandjate liitudega, kohalike omavalitsustega; • töökohal õppimise ja õpipartnerluse võrgustike loomine; • juhendajate koolitus ja tasustamise korra väljatöötamine;

31. Ettepanekud praktika arendamiseks (3) • praktika ühine ettevalmistamine, ettevõtete soovide arvestamine praktika kavandamisel, praktika eesmärkide ja hindamiskriteeriumide väljatöötamine ja nende selgitamine; • praktikaprogrammide täiendamine (suure õpipotentsiaaliga ja loovust võimaldavad, praktikaülesanded, õpetamismeetodite mitmekesisus, enesehindamise, refleksiooni ja ekspansiivse õppimise toetamine praktikal);

32. Ettepanekud praktika arendamiseks (4) • koolide ja ettevõtete ühise andmepanga loomine praktika tulemuslikkuse kohta, andmed praktikantide toimetulekust tööle asumisel, võimalusel ka andmed nende edasisest karjäärist; • osapoolte koostöö (ümarlauad, ühised koolitused, kutseeksamiks ettevalmistus juba praktikal, õpetajate stažeerimine praktikaettevõttes, ühisfoorumite läbiviimine); • pidev infovahetus erinevate osaliste vahel; praktika käigus ühiste piiriobjektide loomine, õpilaste horisontaalse ja vertikaalse arengu toetamine ja sidustamine;

33. Ettepanekud praktika arendamiseks (5) • koostöö- ja innovatsioonikultuuri arendamine, õpikogukondade väljakujunemise soodustamine ja nende arendamine nii koolis kui praktikaettevõttes; • praktikabaaside juhtimis- ja arendustegevuse ümberkujundamine praktikat tähtsustavaks; • praktika kvaliteedikindlustamise süsteemi väljatöötamine, tagasiside praktikantidelt, uuringud praktikantide töökäitumise ja tööga toimetuleku kohta; • portfooliode ja näidistööde kasutuselevõtmine õpilaste praktika hindamisel; õpilaste enesehinnangu lülitamine praktikaaruannetesse oma õppimisprotsessi ja selle tulemuslikkuse kohta.

34. Tänan tähelepanu eest!