190 likes | 591 Views
Meediaõpetus põhikoolis. SOZU.01.171 Kadri Ugur. Meediaõpetus. Lühiajalugu 1. Noored on hukas: tähtsaid tekste ei loe, selle asemel kulutavad aega kerglase sisuga jutukeste ja kupleede peale. Meediaõpetus: lühiajalugu 2.
E N D
Meediaõpetus põhikoolis SOZU.01.171 Kadri Ugur
Meediaõpetus. Lühiajalugu 1 Noored on hukas: tähtsaid tekste ei loe, selle asemel kulutavad aega kerglase sisuga jutukeste ja kupleede peale.
Meediaõpetus: lühiajalugu 2 • Iga uue meediumi tulek on tekitanud hirmu, et vanad väärtused hüljatakse. • Raamat (poiss õpib hobusevargaks) • ajakirjandus (ei loe enam raamatuid) • fotograafia (tõelist kunsti enam ei hinnata) • filmikunst (ei loeta enam raamatuid ja ajalehti) • televisioon (ei vaadata enam väärtfilme) • internet (…)
Meediaõpetus: lühiajalugu 3 • Iga uus meedium on eelmisest mõjukam • Meedia haarab järjest suurema osa inimese tähelepanust • Meediakogemus ületab isikliku kogemuse mitmekordselt
Meediaõpetus: lühiajalugu 4 • Kas meie kogemus maailmast on adekvaatne? • Kas me saame kuidagi kontrollida, kui adekvaatne on meedia vahendatud maailm? • Mine kohale ja vaata • õpi tundma meedia toimimise seaduspära • vali, millisele meediale sa end eksponeerid
Meediaõpetus - meediapädevus • Kas inimest on võimalik õpetada • teadlikult meediat tarbima (mis saab siis ajaviitest?) • teadlikult infot otsima (aga otsida saab ainult seda, mida sa oskad tahta) • meediat oma sõnumi edastamiseks kasutama (aga milleks on siis ajakirjanikud?)
Meediapädevus • Media literacy • Medialukutaito • Medienkompetenz • Eesti keelde tõlgitav kui meediapädevus, meediakirjaoskus, meediakompetentsus • Kõik tõlkevariandid problemaatilised, levinuim on meediapädevus
Meediapädevus 2 • Meediapädevust kirjeldades kasutatakse järgmisi elemente: • oskus infot leida • oskus sõnumit analüüsida ja hinnata • oskus kasutada adekvaatselt oma sõnumi edastamise võimalusi • oskus teha iseseisvaid meediatarbimisvalikuid • ...
Eesti üldhariduse struktuur • Alusharidus • Põhiharidus • I kooliaste: I - III klass • II kooliaste: IV - VI klass • III kooliaste: VII - IX klass • Keskharidus • gümnaasium, kutseõppeasutus
Haridust reguleerivad dokumendid • Põhikooli ja gümnaasiumi seadus • Vastu võetud 15. 09. 1993. a seadusega • RT I 1993, 63, 892 • arvukalt muudatusi • Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava • Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 25. 01. 2002. a määrusega nr 56 • RT I 2002, 20, 116 • uus õppekava on koostamisel
Meediaõpetuse võimalused kehtiva õppekava raamides • Meediaõpetus kui LÄBIV TEEMA kõigis õppeainetes • Meediaõpetus omaette õppeainena kooli jagatava tunniressursi arvelt • RÕK soovitab III ja IV kooliastmel • Meediaõpetus huvitegevuse osana • huvitegevust finantseerib omavalitsus!
Palakesi koolireaalsusest • Riikliku õppekava põhjal koostab kool oma õppekava • RÕKi ja kooli õppekava alusel koostab õpetaja ainekava • ainekava alusel koostab õpetaja töökava (süllabuse)
Arvestusühikud • I - III kooliastme arvestusühik on reeglina nädalatund • õppeaasta pikkus on 35 õppenädalat • reaalset õppetööd 25-30 tundi (lisandub kordamine, kontrolltööd, pühad…) • IV kooliastme arvestusühik on kursus • kursuse maht on 35 tundi • reaalset õppetööd 28-30 tundi
Koolitunni soovituslik ülesehitus 1 • Eeltöö • õpetaja sünnist kuni praeguse hetkeni • päädib tõdemusega Ma tahan, et lapsed õpiksid täna... • Tuleta meelde, et õppimine on töö ja õpetamine abistav tegevus • Mõtle sellele, mida laps peaks õppima, mitte sellele, mida sina tahad õpetada
Koolitunni soovituslik ülesehitus 2 • Evokatsioonifaas • vajalike teadmiste ja oskuste “äratamine” • tausta loomine • Tähenduse mõistmise faas • uue sisu omandamine • Refleksioonifaas • seoste loomine, teadmiste kinnistamine ja kasutamine
Rühmatöö • Moodustage 4-5liikmelised rühmad! • Arutage omavahel, mida eri vanuses lapsed meedia kohta õppida võiksid! • Pange paremad mõtted kirja! • Aega on 5 minutit
KOKKUVÕTE • Alustasime ennustustabeliga • mida tean/mida tahan teada • kõik kõlbab • kriitikavaba • õpetaja võib öeldut grupeerida, rõhutada, küsida, kas miski kuulub millegagi kokku
KOKKUVÕTE 2 • Tähenduse mõistmise faas • uus materjal oli slaididel • rõhutasin olulisemat materjali • vajadusel viitasin lisamaterjalile või allikatele • täpsustavad küsimused on teretulnud
KOKKUVÕTE 3 • Refleksioonifaas • rühmaarutelu • rõhuasetus vabal mõttevahetusel • kas tuua mõtted ühisesse patta kokku - võib teha nii ja naa