5. peatükk Elukvaliteet tarbimis- ja infoühiskonnas

1. 5. peatükk Elukvaliteet tarbimis- ja infoühiskonnas Veronika Kalmus, Margit Keller, Pille Pruulmann-Vengerfeldt Maie Kiisel, Kristina Reinsalu

2. Tarbimis- ja infoühiskonna tähendusest • Tarbimisühiskond  tarbimiskultuur, milles põimuvad väärtused, hinnangud, tegevused, mis on tarbimisega seotud • Infoühiskond – märgid ühiskonnakorraldusest, mille käigus teisenevad industriaalühiskonnale omased väärtused, elulaad ja majandusmudelid IKT rakendamine valitsuse ja ärisektori poolt + IKT võimaluste kasutamine indiviidide poolt • Vaatleme arenguid läbipõimununa  tarbija vs. kodaniku rollid, nende seos individuaalse ja ühiskonna elukvaliteediga • Noor põlvkond – kiirestiomaks võtnud info- ja tarbimisühiskonna tegevusmallid ning väärtushinnangud

3. Infoühiskond: Eesti rahvusvahelises võrdluses • Stabiilne positsioon rahvusvaheliste indeksite alusel (koht 20-30 parema hulgas) • kõrgeim positsioon post-sotsialistlike riikide seas • kasvu ei ole märgata • Suurimad erinevused äri- ja avaliku sektori vahel IKT rakendamise osas • avaliku sektori edu annab Eestile kõrge positsiooni, samas erasektoris vähene innovatsioon, ei arendata uusi teenuseid, ei toimu e-kaubanduse arengut • IKT-alased arendused on suunatud avalikule sektorile, vähesel määral ekspordiks • Interneti-põhine osalus mitmetahulisem kui pikaajalise kodanikuühiskonna traditsiooniga riikides, teisalt on internetiarutelude sisuline tase sageli madal, kuna foorumites osalejatel puudub poliitikahuvi

4. Eesti elanike peamised tegevused internetis (sügis 2008) • Kõige levinumad (iseloomustab internetikasutust vähemalt mõnevõrra): • internetipanga kasutamine (78%) • praktilise info otsimine (78%) • suhtlemine sõprade ja tuttavatega (73%) • Kõige vähem levinud: • osalemine foorumites, blogides, küsitlustes, kommentaaride kirjutamine (27%) • kodanikualgatustes, hääletustes osalemine, allkirjade andmine (14%)

5. Internetikasutajate tüübid(Allikas: Mina. Maailm. Meedia 2008) • Ligemale kolmandik mittekasutajaid • Kokku kolmandik infokeskseid kasutajaid, kelle jaoks on oluline info vastuvõtt, mitte selle loomine • Kokku ligemale veerand meelelahutuse-keskseid kasutajaid • Kümnendik mitmekülgseid kasutajad

6. Laste internetikasutus(Allikas:Flash Eurobarometer 248, 2008)

7. Tarbimiskultuur:konsumerismi tõus 2002-2008

8. Tarbijate tüübid

9. Tarbimis- ja infoühiskonna näitajate seosed elukvaliteediga

10. Kokkuvõte • Laste ja noortega seotud nähtused ja probleemid vajavad põhjalikku arutelu – nii avalikkuses kui ka riigi ja kolmanda sektori tasandil • Majanduskriis avaldab tarbimis- ja infoühiskonna arengutele tõenäoliselt pigem negatiivset mõju • Eratarbimine on oluline majanduskasvu mootor teadlikud, Eesti majanduse huvide ning keskkonna ja tervisega arvestavad tarbimisvalikud • Eestis toodetu eelistamine, keskkonnasäästlikud tooted, mahetoitumine, enda tervisesse ja laste haridusse investeerimine • Digitaalne kirjaoskus ja tarbijapädevus • võimaluste kasutamine ja riskide vältimine, sotsiaalne aktiivsus, kriitilisus, pädevad valikud, oma õiguste ning avalike huvide eest seismine