Download
1 / 23
E N D
Sisenemine kogukonda Avo Üprus
1993 - 2007 Alates 1993 – 2007 toimus vanglast vabanenute resotsialiseerimine Eestis Sotsiaalministeeriumi rahastamisel. Teenust osteti kolmandast sektorist. Enamus teenuse pakkujatest olid kirikliku taustaga MTÜ-d. Hanke maht oli viimasel seitsmel – kümnel aastal stabiilselt 2,5 mlj EEK, so 200 000 USD.
SRK – KTK - BKI 1989 1992 – 1993 VV määrus nr 87 Kriminaalpreventsiooni riiklik programm INFOTUBA 2000 BKI 2007 Maret Maripuu
Retsidiivsusuuring 2010 http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=49702/Retsidiivsus+Eestis.pdf Ahven, A; Salla, J; Vahtrus, S (2010)
Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 „Kriminaalpoliitika arengsuundadega aastani 2018“ (edaspidi arengusuunad) määratletakse pikaajalised eesmärgid ja tegevused, millest avalik, era- ja mittetulundussektor peavad lähtuma oma tegevuse kavandamisel ning elluviimisel. Kriminaalpoliitika sihiks on ühiskonna turvalisuse tagamine läbi õigusrikkumiste ennetamise ja nendele reageerimise, süütegudega tekitatud kahju vähendamise ning õigusrikkujatega tegelemise. Kriminaalpoliitika peamisteks eesmärkideks õigusrikkujatega tegelemisel on alaealiste õigusrikkumiste ning korduvkuritegevuse vähendamine. Alaealiste õigusrikkumiste ennetamine võimaldab ära hoida kuritegusid täiskasvanueas; korduvkurjategijate taasühiskonnastamine vähendab õigusrikkumiste arvu ning kuriteoohvriks langemise riski.
Põhimõtted Õigusrikkumiste ennetamine peab toimuma eelkõige kohaliku omavalitsuse tasandil, kelle ülesandeks on kohalikku elanikkonda ning era- ja mittetulundussektorit kaasates vähendada õigusrikkumisi soodustavaid tegureid. Vastav põhimõte peab olema sätestatud kohaliku omavalitsuse tegevust reguleerivates õigusaktides.
Korduvkurjategijad 17 Korduvkuritegevust mõjutavad eelkõige sõltuvusprobleemid ja kinnipeetavate vabanemisjärgne toimetulematus. Narkomaaniaravi vangistuse alternatiivina annab lisaks sõltuvusest võõrutamisele või selle kontrolli alla saamisele kasu ka retsidiivsuse vähenemise kaudu. Sotsiaalministeeriumil tuleb tagada narkomaania sõltuvushäiretega kurjategijate ravikohad ja –võimalused.
18 Kinnipeetavate vabanemisjärgse toimetuleku soodustamiseks tuleb sotsiaalministeeriumil koostöös justiitsministeeriumi, kohalike omavalitsustega ning kirikutega luua üle-eestiline nelja regiooni-põhine (Põhja, Lõuna, Lääne, Ida) tugisüsteem vanglast vabanenute iseseisvaks toimetulekuks. Justiitsministeeriumil tuleb koos teadusasutustega luua korduvkurjategijate rahvusvaheliselt võrreldav monitooringu süsteem, mille eesmärgiks on anda sotsioloogilist teavet kriminaalkaristuse saanud isikute toimetuleku ning edasise elutee kohta (retsidiivsuse uuring).
19 Kinnipidamisasutuses peaksid viibima kõige ohtlikumad kurjategijad, samal ajal soodustades alternatiivkaristuste kasutamist. Suurendada tuleb ühiskondlik-kasuliku töö rakendamisvõimalusi riigisektoris.
20 Kuna kõrge vangistuse osakaal soodustab korduvkuritegevust, tuleb justiitsministeeriumil kinnipeetavate arvu lääne-euroopalikule tasemele viimiseks lõpule viia vanglate reform ning sulgeda laagertüüpi vanglad: liita Tallinna ja Harku vangla ning avada uus Tallinna vangla, samuti sulgeda Murru vangla.
Reaalne olukord Pikaajalise karistuse järel on naasmine kogukonda keeruline ja komplitseeritud: keskkond on muutunud, suhete võrgustik puudub. Kogukond peaks olema keskkond kuhu ollakse oodatud, usaldatud ja mida naasja omakorda usaldab tunneb. Kõik osapooled peaksid omama kohtumiseks ja koos jätkamiseks vajalikku eelteavet ja ettevalmistust. Paraku see enamasti nii ei ole.
Hallika & Hanni, 2008 Väga suured probleemid vabaduses toimuvaga kohanemisel on tähtaegselt vabastatutel, kel puudub kriminaalhooldajaga võrreldav suunaja. Teiselt poolt on probleem KOV suutlikkuses vastavaid teenuseid pakkuda. Hinnanguline vajalik teenuste maht üle kogu Eesti on 360 majutuskohta koos tugiteenustega ning lisaks 1000 isiku nõustamine aasta jooksul
Kokkuvõte uuringutest Vabanemisel valmistab raskusi elamispinna leidmine Omavalitsuste võimekus ja pädevus kaasa lüüa kuriteoennetuses ning endiste kinnipeetavate resotsialiseerimises on ebavõrdne Vanglast vabanenud jäävad sageli oma probleemidega üksi Vabanenutel puudub vabanemisel motivatsioon kuritegudest hoiduda Puudub pere- ja kogukondlik mõistev suhtumine ja toetus, on oht stigmade tekkeks Töö leidmine on raskendatud Paljude vabanenute olukorda raskendavad sõltuvusprobleemid Vabanenuid iseloomustab tihtipeale sotsiaalsete oskuste puudumine
Graig Storty Mesinädalad Kultuurishokk Kohanemine
SEL SID SON SEL – sotsiaal- emotsionaalne õppimine SID – planeeritud sotsiaalne kaasamine SON – ennastjuhtiva narratiivi kujunemine
Alternatiiv Teenuseid, programme võiksid pakkuda ka kogudused, kes on välja käinud kogukonnakaplanaadi (community chaplaincy) idee ja kuriteoennetusele spetsialiseerunud MTÜ-d. BCPRI hinnangul on see keerukas kuna puudub finantseerimisallikas. Võimalus on taotleda vahendeid EL struktuurifondidest, aga MTÜ-del puuduvad võimalused omaosaluse leidmiseks. Omaosalus tuleks planeerida riigieelarveseadusega. Võimalik on panna kogukonnakaplani kohustused ka mõnedele vanglakaplanitele.
Võrgustik Koordinaator Kaptenid Vabatahtlikud tugiisikud
Koordinaatori ja kaptenite ülesanded Analüüs Tegevusplaan Strateegiate valik Elluviimine Jälgimine ja hindamine
Tugiisikute ülesanded Jõustamine Juhendamine Eestkoste Tugigruppi või programmiviimine
Tugigrupp annab jagatud kogemusele tugineva sotsiaalse võrgustiku, soodustab inimese liikumist abi vastuvõtja rollist abistaja rolli, inimesed jagavad kogemusele põhinevaid spetsiifilisi toimetuleku viise, edukalt toimetulnud on eeskujudeks vähem edukate toimetuleku strateegiatega indiviididele, annab inimestele tähendusliku struktuuri, mis pole väljastpoolt pealesunnitud, vaid liikmete endi loodud.
Partnerid Vanglad KOV-id Kogudused ja MTÜ-d Ettevõtjad Tööturuamet Justiitsministeerium Sotsiaalministeerium
Tänan tähelepanu eest! Avo Üprus, Siseministeerium, EELK ja Vabariigi Valitsuse ühise sotsiaalalakomisjoni esimees Avo.uprus@eelk.ee 50 20 857
