Tervise arendamine kogukonda kaasates ja omavalitsuste koostöös

1. Tervise arendamine kogukonda kaasates ja omavalitsuste koostöös Ingrid Tilts, MA riigiteadustes Kuressaare Linnavalitsus Eesti Tervislike Linnade Võrgustik Linnade ja Valdade Päevad 27.02.2008

2. Kogukonna kaasamine “Kogukonna osalus kohalikus tervise- ja jätkusuutlikus arengus”, WHO Euroopa jätkusuutliku arengu ja tervise sari: 4 kogukond, hea valitsemine, sotsiaalne kapital, kaasamine, kaasamistehnikad Omavalitsuste koostöö Heolu tõstmine terviseliikumise kaudu INTERREG IIIA Lõuna-Soome ja Eesti programm 7 linna Eestist, 7 linna ja valda Soomest

3. HEA VALITSEMINE Valitsemine: protsessid, mis juhivad ja arvestavad seoseid huvigruppide, võimuorganite ja kodanike vahel Tunnused: • aruandlus • läbipaistvus • ootustele vastamine • avaliku ja ersektori partnerlus • valitsuse ja kodanike koostegutsemine • võrgustikusuhted

4. KOGUKOND • Geograafilise asupaiga ja/või ühiste huvide, identiteedi või vastastikuste suhete, sarnaste tingimuste alusel rühma moodustavad inimesed. • Kogukondi iseloomustab suhtlemise korraldus. IKT areng muudab arusaamu kogukonnast, loob uusi suhtlemise ja seotuse vorme. • Inimesed võivad, aga ei tarvitse tunnetada kuuluvust kindlasse kogukonda. • Kogukond ei ole staatiline ega tarvitse olla homogeenne. • Üks inimene võib kuuluda mitmesse kogukonda. • Kogukonna osana võib vaadelda ka inimesi, kes töötavad kindla kogukonnaga. • Suurem kogukond jaguneb väiksemateks.

5. KOGUKONNA TAJUMINE Kogukond on mitmemõõteline kontseptsioon, mis hõlmab inimeste ja organisatsioonide horisontaalsete ja vertikaalsete suhete kompleksi. • poliitik: valimisringkond • linnaplaneerija: geograafilised piirid • tervisetöötaja: riskirühm • linna/valla elanik: sama probleemi või huviga inimeste rühm

6. SOTSIAALNE KAPITAL • ühiskond toimib hästi või halvastiinimestevahelistest suhetest sõltuvalt • sotsiaalsed võrgustikud, väärtused, normid, arusaamad, suhted, usaldus, ressursid • vajadus arendada sotsiaalset kapitali, et kaasata kodanikke valitsemisse – inimeste pettumus valitsuses, võõrandumine • Sotsiaalse kapitali arendamine ja kogukondade kaasamine tihedalt seotud • Oluline roll sotsiaalse kapitali arendamisel on KOV-l

7. KOV institutsionaalse ülesehituse neli dimensiooni • suhted vabatahtliku sektoriga • võimalused avalikkuse kaasamiseks • otsusetegemise vastavus elanike ootustele • demokraatlik juhtimine ja sotsiaalne kaasatus

8. Suhted vabatahtliku sektoriga • tegevuste suunamine • ühenduste tunnustamine • üldine mõjutamine • juurdepääsu määramine infole või rahale

9. Võimalused avalikkuse kaasamiseks Milleks? • teadlikkuse tõstmine • huvi ja kompetentsuse tõstmine • osalemise ja vastutuse suurendamine (meie vs nemad) • demokraatlik legitiimsus valitsusele • kohalike teenuste kvaliteedi,kohasuse,efektiivsuse parandamine Meetodid: • traditsioonilised • konsumeristlikud • uued lähenemised

10. Võimalused avalikkuse kaasamiseks (2) Kohaliku võimu eesmärgid võivad olla: • manageristlikud • instrumentalistlikud • sümboolsed • küünilised Kodanike eesmärgid võivad olla: • isiklike huvide kaitsmine • rühma huvi kaitsmine

11. Otsusetegemise vastavus elanike ootustele ehk kogukonna kaasamise tasandid kontroll kõrge • omab kontrolli • on delegeerinud võimu • osaleb planeerimises • annab nõu • temaga konsulteeritakse • saab informatsiooni • tegevus puudub kontroll madal

12. Demokraatlik juhtimine ja sotsiaalne kaasatus Kõik nõudmised ei tarvitse olla demokraatlikud (esindades kitsa kildkonna huve) Demokraatlikud institutsioonid peavad suutma: • mobiliseerida kodanikualgatuse • vahendada konkureerivaid huve • formuleerida kollektiivse vaatenurga

13. KOGUKONNA OSALUS protsess, mille kaudu inimestel tekib võimalus olla aktiivselt ja tõeliselt kaasatud neid puudutavate küsimuste määratlemisel, nende elu mõjutavate tegurite üle otsustamisel, poliitikate kujundamisel ja elluviimisel, teenuste planeerimisel ja osutamisel ning muutuste saavutamiseks vajalikes tegevustes • Eesmärgid: mida tahetakse muuta, mida saavutada • Sihtrühmad • Sidusrühmad • Sobiv lähenemisviis lähtuvalt kogukonna koosseisust • Võrdsete võimaluste tagamine osalemiseks • Tagasiside kogukondadele

14. MUUTUSTE SAAVUTAMISE PROTSESS • Vajaduste ja vahendite määratlemine • Visiooni loomine ja kokkuleppimine • Ideede genereerimine ja tegevusplaanid • Tegevused • Seire ja hindamine

15. KAASAMISTEHNIKAD (vajadused, vahendid) A.1 Kogukonna profiil ja hinnangu andmine Eesmärk: uurida ja analüüsida kindla kogukonna vajadusi ja ressursse, saadava info kasutamine otsusetegijate teavitamiseks ning asjakohaste lahenduste väljatöötamiseks A.2 Paikkonna kaardistamine Eesmärk: kogukond määratleb kohalikule piirkonnale iseloomulikud omadused ja kogukonnaliikmete väärtused A.3 Kiirhinnang osaluse abil Eesmärk: selgitada kogukonna aktiivsel osalemisel kiiresti välja kogukonna vajadused, probleemid ja eelistused

16. KAASAMISTEHNIKAD (visioon) B.1 Tuleviku õpikojad Eesmärk: kogukonnad sõnastavad oma probleemid, vajadused, soovid ja ettepanekud elukeskkonna parandamiseks. Oluline on osata sõnastada seda, mille eest seistakse, mitte üksnes seda, mille vastu seistakse. B.2 Juhendatud visualiseerimine Eesmärk: luua üldine visioon tervest ja/või jätkusuutlikust kogukonnast B.3 Euroopa teadlikkuse stsenaariumi õpikoda Eesmärk: teha sidusgruppide vahelise toetatud dialoogi abil kindlaks tulevikustsenaariumid jätkusuutliku elu arendamiseks linnakeskkonnas B.4 Tuleviku-uuring Eesmärk: luua erinevate sidusgruppide ühine tulevikuvisioon ja algatada muutusteks vajalikud tegevused

17. KAASAMISTEHNIKAD (ideed, tegevuskavad) C.1 Mudeldamine ja simulatsioon Eesmärk: kaasata kogukonnad oma elupiirkondade planeerimisse ja kujundamisse C.2 Töövihikumeetod Eesmärk: kogukondade dialoog planeerijatega, võimaldades osaleda kodukoha arendamise otsuste tegemisel C.3 Kodanikekomisjonid Eesmärk: tõsta kohalike võimuorganite ja ametiasutuste aruandluse kohustust; kaasata kogukondi ideede genereerimisse, teatud küsimuste, ettepanekute ja plaanide arutamisse ja hindamisse.

18. KAASAMISTEHNIKAD (tegevused) D.1 Kogukonnavõrgustikud Eesmärk: võimaldada kogukondadel jagada ideid ja kogemusi, õppides üksteiselt ja toetades üksteist kogukonnategevuse tulemuslikkuse tõstmisel D.2 Kogukonna osaluse nõustamisgrupid ja kogukonnanõukogud Eesmärk: võimaldada kogukonna laiaulatuslik kaasatus ja tegevus, nõustada ametiasutusi, koostöö kogukondade ja võimuesindajatega, olla vahendaja erinevate huvide vahel D.3 Rõhutute teater Eesmärk: võimaldada näidendi abil inimestel paremini aru saada nende elu mõjutavatest teguritest, nende muutmise võimalustest ning julgustada reaalsetele tegudele

19. KAASAMISTEHNIKAD (seire, hindamine) E.1 Jutustav dialoog Eesmärk: jutustava ja struktureeritud dialoogi kasutamisel saada tehtu kohta tagasisidet, sellest õppida ja seda hinnata, kasutades nii praktikute kui kogukonna liikmete kogemusi E.2 Kogukonna indikaatorid Eesmärk: lihtsustada, mõõta ja anda edasi infot oluliste küsimuste kohta terve ja jätkusuutliku kogukonna arendamise seire ja stimuleerimise vahendina

20. MIDA KOGUKONNA OSALUS ANNAB • suurenev demokraatia • tõrjutuse ärahoidmine • inimeste võimestumine • ressursside ja energia mobiliseerimine • tervikliku ja integreeritud lähenemise arendamine • paremad otsused ja tõhusamad tulemused • omanikutunde suurenemine, jätkusuutlikkuse kasv

21. Raamatu saamiseks pöörduge: www.referents.ee madis.sassiad@referents.ee

22. Heolu tõstmine terviseliikumise kaudu INTERREG IIIA Lõuna-Soome ja Eesti programm juuli 2005 – detsember 2007 Juhtpartner: Turu Ülikooli Täiendkoolituskeskus Koordineeriv partner Eestis: Eesti Tervislike Linnade Võrgustik Partnerid: Kuressaare, Elva, Keila, Paide, Põlva, Rakvere, Viljandi Kemiö, Masku, Perniö vallad, Raisio, Tammisaari, Paimio, Turu linnad, Itämeren Alueen Terveet Kaupungit ry

23. TERVISELIIKUMINE TEGEVUSED: • Elanikkonna küsitlus olukorra kaardistamiseks • Koolitus- ja koostööseminarid, õppekäigud Soome ja Eesti partneritele • Terviseliikumise strateegiate koostamine ja vormistamine • Kogemuse tutvustamine omavalitsustele Eestis ja Soomes • Terviseliikumise kampaaniüritus(ed)

24. TERVISELIIKUMINE Elanikkonna küsitlus: • Üldine rahulolu erinevate eluvaldkondadega linnades (töö leidmine, vaba ajaveetmine, laste koolitamine, koolieelsed lasteasutused, sideteenused, sportimisvõimalused, kultuurielu, vee- ja kanalisatsioonisüsteem, arstiabi kättesaadavus, avalik kord, teed ja tänavad) • Terviseliikumise plokk teema aktuaalsus, kes peaks propageerima, mida oodatakse omavalitsuselt; milline on tervislik eluviis, kas vastajad seda järgivad; terviseliikumise võimalused linnas, milliseid üritusi soovitakse; kas ja kui tihti tegeldakse liikumisega, mis seda takistab, millele kulutatakse raha tervise tugevdamise eesmärgil • Hinnang oma tervislikule seisundile kui terveks end hinnatakse, kui tihti võetakse ravimeid, käiakse arsti juures

25. TERVISELIIKUMINE Terviseliikumise üritused • Üksiküritused • Sarjad Terviseliikumise strateegiate koostamine: • Oma vajadustest lähtuvalt • Sarnane struktuur • Koostöö strateegiate koostamise käigus

26. TERVISELIIKUMINE 7 linna terviseliikumise strateegiad • Koondatud ühte väljaandesse • Ühine sissejuhatus (mõisted, visioon, füüsilise tegevuse määrajad, liikumisvajadused erinevates vanuserühmades, kokkuvõte elanikkonna küsitlusest) • Linnade strateegiad • www.kuressaare.ee