Erasmuse programm

1. Erasmuse programm Anastassia Knor 11.05.2010

2. Erasmus • Erasmuse programm loodi 1987 aasta juunis • Eesti liitus programmiga 1998. aastal ja tegevused käivitusid 1999/2000. õa • 1999/2000. õa osales programmis 10 Eesti kõrgkooli, 2009/2010. õa - juba 23 kõrgkooli (22 kõrgkoolil on EUCX) • Tänaseks osaleb programmis üle terve Euroopa rohkem kui 200 000 üliõpilast aastas • Erasmuse programmis osalevad ELi liikmesriigid, programmiga liitunud Euroopa riigid (Island, Norra, Liechtenstein) ning kandidaatriigid Türgi ja Horvaatia

3. Erasmuse programmi tegevused • Detsentraalsed tegevused: • üliõpilaste õpiränne, mille eesmärk on õppimine või praktika mõnes Euroopa riigi kõrgkoolis, ettevõttes, uurimis- või praktikakeskuses või viimasega sarnases organisatsioonis • õppejõudude õpiränne eesmärgiga viia partnerkõrgkoolis läbi õppetööd või osaleda koolitusel • kõrgkoolide mitteakadeemilise personali ja partnerettevõtete personaliõpiränne eesmärgiga viia partnerorganisatsioonis läbi õppetööd või osaleda koolitusel • Erasmuse intensiivprojekt on vähemalt kolme erineva Euroopa riigi kõrgkooli lühiajalineõppekava-arendusprojekt

4. Erasmuse programmi tegevused • Tsentraalsed tegevused (taotlemine otse Euroopa Komisjonilt): • õppekavade arendusprojektid • kõrgkoolide ja ettevõtete vahelise koostöö projektid • kõrgkoolide kaasajastamist toetavad projektid • virtuaalse kõrgkooli projektid • temaatilised koostöövõrgustikud • Taotlustähtaeg: veebruar • http://eacea.ec.europa.eu/llp/erasmus/erasmus_en.php

5. Üliõpilaste õpiränne • Osaleda võivad kõik vähemalt teise aasta üliõpilased, kellel on mõne programmis osaleva riigi kodakondsus või Eesti Vabariigi alaline elamisluba (õa 2010/2011 ka kolmandate riikide kodanikud, kes on immatrikuleeritud Eesti kõrgkooli) • Õpingud Erasmuse programmi raames väliskõrgkoolis võivad kesta kolmest kuust 12 kuuni • Minimaalne stipendium on 320 EUR ja maksimaalne – 450 (500) EUR, olenevalt sihtriigist. Lõpliku stipendiumi suurust määrab kõrgkool • Stipendium koosneb kahest osast - ühekordsest reisitoetusest ning elamistoetusest • Üliõpilasel on õigus saada riiklikke stipendiumeid, õppetoetusi ja -laene Eestis õppivate üliõpilastega võrdsetel alustel)

6. Praktika • Praktika Erasmuse programmi raames võib kesta kolmest kuust 12 kuuni. Erasmuse praktikat on võimalik siduda õpingutega Erasmuse programmi raames, sellise kombineeritud õpirände kestus võib olla samuti 3-12 kuud • Praktikabaas: mistahes ettevõte või organisatsioon, mille tegevusala ja profiil sobivad konkreetse üliõpilase praktikale seatud nõuetega (v.a.: kõik Euroopa Liidu institutsioonid, Euroopa Liidu programme menetlevad organisatsioonid ja koduriigi rahvuslikud diplomaatilised esindused (saatkond, kultuurikesksus vms) • Üliõpilasel on õigus taotleda stipendiumi, mis aitab katta vahetusega seonduvaid lisakulutusi (vaid osaliselt) • Stipendium koosneb kahest osast - ühekordsest reisitoetusest ning elamistoetusest

7. Üliõpilaste õpiränne: üldandmed (2008/2009) • Keskmine kuugrant – 522 EUR (kaasarvatud ~14% Eesti Vabariigi kaasfinantseering) • Aktiivseimad Eesti kõrgkoolid (saadavad 5-7% oma üliõpilaskonnast) • Tartu Kõrgem Kunstikool (7%) • Võrumaa Kutsehariduskeskus (5,7%) • Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia (5,3%) • Eesti Kunstiakadeemia (5,1%) • Üliõpilaste osalusaktiivsus 2011/2012. õa 1,5% üliõpilaste koguarvust • 77% erasmuslastest on naised • ~74,5% bakalaureuse üliõpilased, ~24% magistrandid and~1,5% - doktorandid • Kõige populaarsemad sihtriigid: Soome (14%), Hispaania (14%), Saksamaa (11%), Itaalia (8,3%), Inglismaa (7,5%)

8. Üliõpilaste mobiilsus 1999-2010

9. Õppejõudude õpiränne • Õppejõu lähetus õpetamise eesmärgil võib kesta kuni 6 nädalat • Õppetöö maht peab olema vähemalt 5 akadeemilist tundi (soovitatav lähetuse pikkus on 5 tööpäeva) • Kõrgkoolidel on õigus kehtestada õppejõududele valikukriteeriumid (reeglina toetatakse õppejõude, kelle visiidil on õpetamise kõrval lisaväärtusi (nt projekti ettevalmistamine), kelle loengud on integreeritud väliskõrgkooli regulaarsesse õppetöösse, kes töötavad seoses lähetusega välja uut õppematerjali või lähevad välismaale õpetama esmakordselt) • Õppejõule eraldatav stipendium koosneb kahest osast - reisitoetusest ning elamistoetusest (reisitoetust makstakse lähtuvalt sõidukuludest, elamistoetus sõltub lähetuse pikkusest)

10. Personali õpiränne • Personali mobiilsus on käivutunud 2007/2008. õa • Koolituslähetused hõlmab kõrgkooli personali (ka akadeemilise personali) koolituslähetusi nii partnerkõrgkoolidesse kui ettevõtetesse jms organisatsioonidesse • Koolitus kõrgkooli töötajatele võib kesta 1-6 nädalat (minimaalne kestvus 5 tööpäeva) • Programmis osaleja peab olema saatva organisatsiooni lepinguline töötaja (töö-, töövõtuleping) • Stipendium eraldatakse sama reeglite alusel, nagu ka õppejõududele (stipendium koosneb kahest osast - reisitoetusest ning elamistoetusest (reisitoetust makstakse lähtuvalt sõidukuludest, elamistoetus sõltub lähetuse pikkusest)

11. Õppejõu- ja personali mobiilsus: üldandmed (2008/2009) • Keskmine kuugrant – 523 EUR (kõrgkoolide kaasfinantseering) • Kõige populaarsemad sihtriigid: • Õppejõud: Soome (24%), Saksamaa ja Itaalia (10%), Inglismaa ja Leedu (5,6%) • Personal: Saksamaa (14%), Hispaania (8%), Itaalia ja Holland (7%), samuti Läti ja Rootsi (5-6%) • 55% programmis osalevatest õppejõududest on naised • 88% personali mobiilsuse osalejatest on naised

12. Õppejõudude/personali mobiilsus 2000/2010

13. Erasmus Intensiivprojekt • on eri maade ja kõrgkoolide üliõpilastele ja õppejõududele mõeldud lühike õppeprojektid eesmärgiga: • edendada selliste erialateemade tõhusat rahvusvahelist õpetamist, mida muidu vaid vähestes kõrgkoolides õpetataks või üldse ei õpetataks; • võimaldada üliõpilastele ja õppejõududele koostööd rahvusvaheliste gruppidena, lähenemist õppeainele uutest vaatenurkadest ja selliseid õppimistingimusi, mida ühes eraldiseisvas asutuses luua ei saaks; • anda õppejõududele võimalus mõttevahetuseks õpetatava aine sisu ja õppekava üle ning uute meetodite katsetamiseks rahvusvahelises keskkonnas.

14. Erasmus Intensiivprojekt • kestus 10 päeva kuni 6 nädalat • võib olla nii ühekordne kui aasta-aastalt korduv üritus (maksimaalselt 3 aastat) • vähemalt 3 riigi kõrgkoolid, vähemalt üks kõrgkool peab olema Euroopa Liidust • vähemalt 10 osalevat üliõpilast välismaalt • õppejõudude ja üliõpilaste optimaalne vahekord • akadeemiline tunnustamine (ECTS) • intensiivprojekt ei tohi olla uurimistöö ega konverents • eelistatud on IP-d neis ainevaldkondades, kus üliõpilastel tavaliselt pikemaid välismaal õppimise võimalusi ei teki • eelistatud on projektid kiiresti arenevates ja oskusteabe kiiret levikut nõudvates valdkondades ning programmid, milles on näha õppekava ühise arendamise elemente • tähtis on IPde osalejate kaasamine programmi hindamisse, nt tagasiside küsimustiku täitmine vms meetod

15. Taotlemine • Erasmus mobiilsustoetuse taotlemine: • Erasmuse mobiilsustoetuste taotlustähtaeg on • märtsikuus (täpsem info SA Archimedese ja EK kodulehel) • http://eacea.ec.europa.eu/llp/index_en.php • IPde taotlemine • Koordineeriv kõrgkool esitab Erasmuse programmi riiklikule • büroole IP taotluse (tähtaeg on märtsikuus) • Kõik laekunud IPd läbivad eksperdihindamise • IPde toetusi antakse aasta kaupa, taotlus tuleb esitada igaks aastaks eraldi. Jätkuprojektide puhul ei pea täitma terve vormi, vaid ainult osa sellest. Samuti nad läbivad hindamise lihtsustatud korras.

16. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!