1 / 16

Raamatukogusüsteemide areng. Raamatukogusüsteemide arengutendentsid Loeng 6

Raamatukogusüsteemide areng. Raamatukogusüsteemide arengutendentsid Loeng 6. Raamatukogusüsteemide areng Euroopas. Raamatukogutöö automatiseerimisest Põhjamaades. Raamatukogusüsteemide automatiseerimisest Eestis. Raamatukogusüsteemide arengutendentsid . Shvea Sogenbits, 24.08.2007.

avel
Download Presentation

Raamatukogusüsteemide areng. Raamatukogusüsteemide arengutendentsid Loeng 6

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Raamatukogusüsteemide areng. Raamatukogusüsteemide arengutendentsidLoeng 6 Raamatukogusüsteemide areng Euroopas. Raamatukogutöö automatiseerimisest Põhjamaades. Raamatukogusüsteemide automatiseerimisest Eestis. Raamatukogusüsteemide arengutendentsid. Shvea Sogenbits, 24.08.2007

  2. Raamatukogusüsteem • Integreeritud raamatukogusüsteem (library information system, integrated library system, integroitu kirjastojärjestelmä) • raamatukoguautomaatika süsteem, mis koosneb suhteliselt iseseisvatest alamsüsteemidest e moodulitest mingi tegevuste rühma jaoks

  3. Raamatukogusüsteemide arengutendentse • Esimesed raamatukogusüsteemid olid loodud reeglina ühe raamatukogu tarbeks ja raamatukogutöö automatiseerimiseks kasutati kas ülikooli arvutuskeskuse või kohaliku omavalitsuse arvutit ning nende arvutispetsialistide abi. • See tähendas, et arvutit (ja sellega seotud personali) ei hallanud reeglina raamatukogu ning tihtipeale valitses konkurents ressursside pärast. • Selle arenguetapil toodetud tarkvara kuulus enamalt jaolt nn “isemeisterdamise” valdkonda, kuigi turule ilmusid ka spetsiaalsed tarkvarapaketid.

  4. Raamatukogusüsteemide arengust Euroopas • LIB-2 uuringud: • 1984.a rõhutati raamatukogude tähtsust Euroopa Liidus Europarlamendi poolt • 1987 valmistati iga EL liikmesriigi poolt ette raamatukogude automatiseerimise hetkeolukorra kirjeldused. • Tulemused: EL riikides olukord väga erinev nii tehnoloogia kasutamise poole pealt kui ka pakutavate teenuse osas.

  5. Raamatukogusüsteemide arengust Euroopas • Euroopa Ühenduse Komisjonfinantseeris mitmeid ettevalmistavaid projekte ja 1991 aastal tehti kokkuvõtted ning fikseeriti järgmised arengusuundumused: • EL rahvusraamatukogud kataloogidCD-ROMdel; • toimus 3 bibliograafilise võrgu ühendamine Londonis, Hollandis ja Prantsusmaal; • it osakaalu analüüsiti raamatukogukoolide õppekavades; • Raamatukogu Infotehnoloogiakeskuse (Library Information technology Centre/LITC)infopaketid tõlgiti Londonis kreeka ja hispaania keelde; • Arendati edasi LIB-2 uuringuid

  6. Raamatukogusüsteemide arengust Euroopas • Euroopa Ühenduse tegevusplaan! Eesmärk: • soodustada raamatukogudevahelist koostöödEuroopas; • rakendada ulatuslikult uut tehnoloogiat; • parandada juurdepääsu kaasaegseteleraamatukoguteenustele; • soodustada raamatukoguteenuste kättesaadavust; • Harmoniseerida raamatukogupoliitikat ja standardiseerimist. • Plaan teostati läbi erinevate tegevusliinide ja raamatukogud või nende konsortsiumiderinevatest Euroopa Ühenduse riikidest taotlesid mitmesuguste projektide rahastamist (n. veebipõhised rahvusbibliograafiad, uued teenused, rahvusvaheliselt ühilduvad süsteemid jne).

  7. Raamatukogusüsteemide arengust Euroopas • 1990.aastal toimus Brüsselisesimene Euroopa Raamatukogu Automatiseerimise jaVõrgutöö Konverents(first European Conference on Library Automation and Networking),millest võttis osa üle 700 delegaadi 24st Euroopa riigist. • Konverentsi korraldajaks oliRaamatukogude Koostöö Euroopa Fond(European Foundation for Library Cooperation/EFLC).

  8. Raamatukogutöö automatiseerimisest Põhjamaades • Põhjamaade raamatukogudel on pikaajalised koostöökogemused • 1950ndatel aastatel koostöö komplekteerimise valdkonnas - nn “Scandia Plan”, millest kasvas hiljem välja mitmeid koostööprojekte • 1977.aastal loodi Põhjamaade Teadusinfo Keskus nn NORDINFO (Nordic Council for Scientific Information) Põhjamaade raamatukogude ja infoalaste uuringute koordineerimiseks. • Nordinfot finantseerib Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

  9. Raamatukogutöö automatiseerimisest Põhjamaades • Nordinfo annab välja perioodilist väljaannet“Nordinfo-Nytt”, mis informeerib raamatukogu- ja infokeskkonna arengutendentsidest,samuti publitseerib monograafiaid. • NORDINFO alustas 1973.a. Põhjamaadeseeriaväljaannete automatiseeritud koondkataloogi NOSP(The Nordic Union Catalogue ofSerials) arendamis ja väljaandmistöid

  10. Raamatukogutöö automatiseerimisest Põhjamaades • Skandinaaviamaade teadus- ja tehnikainformatsioonisüsteem SCANNET (Skandinaaviamaade andmeedastus- jaarvutustehnikal põhinev teadus- ja tehnikainformatsioonisüsteem) • 1991.aastal kavandati NORDIC SR-Net projekt, mis nägi ette Põhjamaade peamisteraamatukogusüsteemide ühendamise, mis pidi tuginema OSI standarditele.

  11. Raamatukogusüsteemide automatiseerimisest Eestis • 1991.a. ühinesid Eesti Rahvusraamatukogu (RR), Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu (TTÜR) ja Teaduste Akadeemia raamatukogu (TAR) eesmärgiga hakata kavandama kvalitatiivselt kõrgematasemelist, maailmas toimivat automatiseeritud raamatukogutööd. • 1992.a. lõpul ühinesid Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juures asuva automatiseerimise töögrupiga Tartu Ülikooli (TÜ) ning Tallinna Pedagoogikaülikooli (TPÜ) raamatukogud ning hiljem ka Eesti Põllumajandusülikooli (EPMÜ) raamatukogu ja Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) arhiivraamatukogu.

  12. Raamatukogusüsteemide automatiseerimisest Eestis • 1994.a. hangiti Eesti Rahvusraamatukogu eestvedamisel esimene automatiseeritud raamatukogusüsteem KIRI – kahjuks ei sobinud ja otsustati välja vahetada • 1995.aastal algas põhjalik uue süsteemi valik. • Päevakorda kerkis konsortsiumi loomise vajadus, sest oli avanenud võimalus taotleda stipendiumi regionaalsele raamatukoguvõrgule Andrew W. Melloni Fondilt USAs.

  13. Raamatukogusüsteemide automatiseerimisest Eestis • Integreeritud raamatukogusüsteemi valikuks koostati loetelu, mida peaksid sisaldamavalitavad süsteemid ning seati kriteeriumid, mille alusel neid saaks omavahel võrrelda. • Ankeet saadeti välja 1995.aasta mais 33 firmale. Vastused saadi 9 süsteemi kohta:INNOPAC, SUPERMAX, VTLS, OLIB (Oracle Libraries), LIBER, GEAC,HORIZON (Dynix), TINLIB, ALEPH. • Valiti välja 6 süsteemi (HORIZON (Dynix), INNOPAC, OLIB,GEAC, VTLS, ALEPH) ja paluti süsteeme demonstreerida ning süsteeme käidi testimas reaalselt töötavas keskkonnas (Tsehhis, Poolas, Soomes, ÜhendatudKuningriigis).

  14. Raamatukogusüsteemide automatiseerimisest Eestis • Konkureerima jäid ALEPH ja INNOPAC kui puhtalt raamatukogusüsteemidele orienteeritud tarkvarafirmade poolt pakutavad süsteemid. • Otsustavaks said INNOPACi kogemused suurte süsteemide ja konsortsiumidega üle maailma ning kasutajate rahulolu • Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumloodi 14.septembril 1995.aastal, kui bibliograafilist teenust osutav mittetulundusühing,mis koordineerib Eesti teadusraamatukogude infosüsteemi loomist, arendamist jahaldamist.

  15. Raamatukogusüsteemide automatiseerimisest Eestis • 30.mail 1996.aastal tegi konsortsium lõpliku otsuse süsteemi INNOPACvalimise kohta ning eesmärgiks sai kiirendada jubavarem alustatud ühisprojekti kokkupanekut saatmiseks Andrew W. Melloni Fondilestipendiumi taotlemiseks.

  16. Kasutatud allikad • Kochtanek, Thomas R. (2002). Library information systems : from library automation to distributed information access solutions. - Westport, Conn. : Libraries Unlimited • Virkus, S. (2002). Loengukonspekt aines “Infosüsteemid ja võrgud” • Andresoo, Janne ; Olonen, Riin. Integreeritud raamatukogusüsteem INNOPAC : ülevaade juurutamisest ja aastasest kasutamisest. // Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat. 11. Tallinn. - 2000, lk 21-24

More Related