1 / 25

METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED

METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED. Mehaanilise tugevuse näitajad. EVS-EN 10002-1 Metallmaterjalid.Tõmbeteim. Tugevusnäitajatest määratakse katsetamisel tõmbele -Tõmbetugevus R m –maksimaaljõule vastav pinge Voolavuspiir R eH R eL Tinglik voolavuspiir R P.

ayala
Download Presentation

METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED Mehaanilise tugevuse näitajad

  2. EVS-EN 10002-1 Metallmaterjalid.Tõmbeteim • Tugevusnäitajatest määratakse katsetamisel tõmbele • -Tõmbetugevus Rm –maksimaaljõule vastav pinge • Voolavuspiir ReH ReL • Tinglik voolavuspiir RP

  3. EVS-EN 10002-1 Metallmaterjalid.Tõmbeteim • Plastsusnäitajatest määratakse katsetamisel tõmbele • -Katkevenivus A% (suhteline pikenemine protsentides purunemiseni) • Katkeahenemine Z% (относительное сужение)

  4. Tegelikud pinged • Kõik tugevusnäitajad kujutavad endast pinget-jõudu pinnaühiku kohta • Tugevusnäitajaid kasutatakse konstruktsioonielementide arvutamisel • Tugevuse hindamine lubatavate pingete meetodil. Konstruktsiooni töötamine elastsete deformatsioonide piirkonnas.

  5. Tegelikud pinged • Plastsetel materjalidel on lubatav pinge tugevusvaru võrra väiksem kui selle materjali voolavuspiir v • Vastavalt detaili vastutusrikkuse astmele võib selle tugevusvaru olla 2-10

  6. Detaili lubatava minimaalne ristlõikepindala • S- konstruktsiooni-elemendi ristlõike-pindala • F- antud konstruktsiooni-elemendile mõjuv jõud • -lubatav pinge V

  7. METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED Füüsikalised omadusedkõvadus(твёрдость) • Brinelli kõvadus HBW • Rockwelli kõvadus HRA, HRB, HRC • Vickersi kõvadus HV

  8. Kõvadusteimid • Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõvadusega keha sissetungimisel • свойство материала сопротивляться проникновению в него другого, более твёрдого тела, а также свойство более твёрдого тела проникать в другие материалы

  9. Kõvaduse määramine • Otsaku (indentori) toime järgi materjali pinnasse. Otsak on valmistatud vähedeformeeruvast materjalist (teemant,алмаз; kõvasulam; karastatud teras,закалённая сталь; ) ja on kuuli, koonuse, püramiidi kujuga • Enamleevinud mooduseks on kõvaduse mõõtmine sissesurumise teel

  10. Kõvaduse määramine • Otsaku suure koormusega sissesurumise tagajärjel deformeeritakse materjali pinnakiht plastselt. Pärast koormuse kõrvaldamist jääb materjali pinnale jälg. • Mida väiksem on kõvadus, seda sügavamale tungib otsak ja seda suurem on jälg

  11. Brinelli kõvadusHBW • Surutakse katsetavasse materjali kõvasulamkuul või karastatud teraskuul läbimõõduga(D) 10;5;2,5;2;1 mm ja jõuga (F) 9,8.......29430 N (1.....3000 kgF) • Brinelli kõvadusarv HBW kõvasulamkuuli (HBS teraskuuli) puhul määratakse kuulile toimiva jõu ja sfäärilise jälje pindala suhtena

  12. Rockwelli kõvadusHRA, HRB, HRC • Jälje sügavuse järgi teraskuuli läbimõõduga 1,588 mm ja jõuga 980 N-skaala B, teemant-või kõvasulamkoonuse tipunurgaga 120°ja jõuga 580 N või 1470 N materjali sissesurumise teel-vastavalt skaala A ja C • Katsetamisel surutakse otsak materjalisse eeljõuga F0 ja fikseeritakse asend

  13. Rockwelli kõvadusHRA, HRB, HRC • Seejärel surutakse otsak materjalisse põhijõuga 588 N, 980 N või 1470 N ja taastatakse esialgne jõud F0. • Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse sissetungimise sügavuse vahe

  14. H- otsaku sissetungimise sügavus • N- skaalale omane konstant (koonuse puhul 100, kuuli- 130 • C-skaalajaotis

  15. Rockwelli kõvadusHRA, HRB, HRC • Kõvadusarvu näitab katse lõpul indikaatori osuti asend skaalal, mis on ühikuta suurus

  16. Vickersi kõvadusHV • Meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. • See meetod võimaldab määrata mis tahes metallide ja sulamite kõvadust.

  17. F-jõud • S- jälje pindala mm2 • a- püramiidi tahkudevaheline nurk • d-jälje diagonaal

  18. METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED Mehaanilised omadusedtugevus (прочность) (1) • tõmbetugevus (прочностьнарастяжение) Rm • (tõmbel) (пределтекучести прирастяжении) ReH, ReL, Rp0.2 Pinge - deformatsioon Jõud - pikenemine

  19. 1. Предел прочности (временное сопротивление разрушению)2. Условный предел текучести (σ0.2)3. Предел пропорциональности4. Точка разрушения5. Деформация при условном пределе текучести (обычно, 0,2%)

  20. METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED Mehaanilised omadusedtugevus (прочность) (2) • survetugevus (пределпрочностиприсжатии) RCm • voolavuspiir (survel) (пределтекучести присжатии) RCp0.2 1- plastse materjali SD 2- hapra materjali SD ja TD 3- plastse materjali TD

  21. METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED Mehaanilised omadusedtugevus (прочность) (3) • väsimustugevus (усталостная прочность)sR,s-1 Tsüklilisel koormamisel määratav omadus pingetsükkel Murdepind- излом koormuse asümmeetria tegur 1- väsimuspurunemise ala 2- lõpp-purunemise ala

  22. METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED Mehaanilised omadusedplastsus (пластичность) (1) • katkevenivus A • (oтносительноеудлинение)

  23. METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED Mehaanilised omadusedplastsus(2) • katkeahenemine Z (oтносительное cужение) jäävpikenemine kogupikenemine

  24. METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED Mehaanilised omadusedsitkus (вязкость) • purustustöö (работаразрушения)KU või KV, J • külmhapruslävi (пределхладноломкости) TKHL, oC Löökpaindeteim Charpy meetodil- kahe soonekujuga teimikuid

More Related