Vabatahtliku tegevuse koolituspäev 30 .märts 2011, Jõhvi

1. Vabatahtliku tegevuse koolituspäev30.märts 2011, Jõhvi Anna Gramberg Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus anna@vabatahtlikud.ee

2. Päevakava 12.00-13.00 - ülevaade vabatahtlikust tegevusest ja selle edendamisest Eestis, EVTA tähistamine Eestis - Anna Gramberg, VTA 13.00-13.10 – Teeme Ära talgupäev 2011 – Krista Pedak 13.10-13.30 – Töötukassa võimalused vabatahtlikele – Reet Arju 13.30-13.45 – virgutuspaus 13.45-15.15 – kohalikud näited ja kogemused vabatahtlike kaasamisest: IVEK-i “Teeme panga puhtaks” aktsioon, Vadi küla Muusika-lauluselts Metsaküla (Aire Jago), Avinurme koolinoorte vabatahtlik tegevus. Vabatahtlike kaasamise ja juhtimise põhimõtted ja näpunäited. 15.15-15.30 - virgutuspaus 15.30-17.00 – arutelu maailmakohvikus: kuidas edendada vabatahtlikku tegevust Ida-Virumaal? Kuidas tähistada vabatahtliku tegevuse aastat

3. MIS ON VABATAHTLIK TEGEVUS? • oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata • vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks • oma pereliikmete abistamist ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks

4. KUI PALJU ON EESTIS VABATAHTLIKKE? 27-30% Eesti elanikest on tegutsenud teadlikult vabatahtlikuna. 17% lisaks teevad midagi, aga ei teadvusta ennast vabatahtlikuna (Uuring “Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis” 2008, 2009) Euroopa Liidu keskmine on 34%, Eesti 14. kohal (Eurobaromeeter . Euroopa sotsiaalne tegelikkus 2006)

5. KES ON VABATAHTLIKUD? • 51% mehed, 49% naised • pigem tööealised 29% (35-49.a.) ja nooremad 24% (15-24 a.) • enamikul kõrgharidus (61%) • pigem maa-asulas elavad (38%) • pea pooled palgatöölised (43%), s.h. valdavalt juhtivtöötajad ja seega kõrgema sissetulekuga • eesti rahvusest

6. ENAMIK ON VÄHEAKTIIVSED 78% vabatahtlikest on väheaktiivsed, juhuslikud. Tegevused: heakorra või päästetööd või inimestele abi pakkumine. Valdkonnad: külaliikumine ja kohaliku elu edendamine, keskkonnakaitse ja loodushoid ning sotsiaaltöö. Soovivad tunda ennast vajalikuna või veeta kasulikult vaba aega. On valmis ka edaspidi tegutsema juhul kui sobiv võimalus ette juhtub.

7. VÄHESED ON AKTIIVSED 17% vabatahtlikest on aktiivsed, pikemaajalised. Teadlik ja motiveeritud vabatahtlik tegevus. Tegevused: teavitustöö, projektide kirjutamine, inimestele abi pakkumine, aga ka ühenduste juhtimine, ürituste ja koolituste korraldamine. Valdkonnad: külaliikumine, haridus ja teadus, sotsiaaltöö, kunst ja kultuur ning keskkonnakaitse ja loodushoid. Soovivad ennast arendada, saada juurde teadmisi ja kogemusi, parandada oma töövõimalusi ning panna ennast proovile uues valdkonnas.

8. MIDA VABATAHTLIKUD TEEVAD

9. MITTEVABATAHTLIKUD – MIKS POLE OSALENUD? • Pole vabatahtlikus tegevuses osalemiseks aega leidnud (46%) • Pole selle peale mõelnud (23%) • Kehv tervis (22%) • Ei tea, kus saab vabatahtlikuna tegutseda (20%) • Pole leidnud huvipakkuvaid võimalusi (14%) Mittevabatahtlike hulgas on enam vanemaealisi (65 ajavanemad), alg- ja põhiharidusega inimesi, samuti lapsehoolduspuhkusel olevaid noori ning pensionäre.

10. MITTEVABATAHTLIKE VALMISOLEK OSALEDA: 59% on valmis osalema vabatahtlikus tegevuses Rohkem valmis keskealised (35-49 a.) ja eestlased. Mittevabatahtlikele pakuvad ennekõike huvi:

11. MIS VABATAHTLIKKE MOTIVEERIB? MIKS SA OLED VABATAHTLIK? MIS INNUSTAB MEIE VABATAHTLIKKE? MIS MA SELLEST TEGEVUSEST SAAN?

12. MIS VABATAHTLIKKE MOTIVEERIB • Tunda ennast vajalikuna (66%) • Veeta oma aega kasulikult (64%) • Aidata teisi (63%) • Võimalus suhelda teiste inimestega (62%) • Saada oma tegemistest ja saavutustest rahulolu (61%) • Võimalus veeta meeldivalt aega teiste inimestega (60%) • Saada juurde teadmisi/kogemusi või areneda (52%) • Saada uusi tuttavaid, luua kontakte (51%) • Parandada oma võimalusi teha meelepärast tööd (44%) • Panustada Eesti ühiskonna üldisesse arengusse (41%)

13. MIS MOTIVEERIKS MITTEVABATAHTLIKKE? • naistele ja vanemaealistele on oluline teiste aitamine ja aja kasulikuna veetmine • meestele on oluline saada oma tegemistest rahulolu • noored soovivad ennast mõnes uues valdkonnas proovile panna, saada tagasisidet ja tunnustust • keskealised soovivad anda oma panuse valdkonnas, milles tegutsetakse • mitte-eestlastele olulisem tõsta isikliku heaolu (nt. töö), enesearendamine, samuti teiste abistmine • võrreldes vabatahtlikega onn mittevabatahtlikel olulisemad individualistlikumad vajadused

14. KUST SAADAKSE INFOT?

15. ORGANISATSIOONI TEGEVUSE JA VABATAHTLIKURAHULOLU SEOSED • Organisatsioon pakub vabatahtlikule mitmekesiseid ja jõukohaseid tegutsemisvõimalusi • Potentsiaalseid vabatahtlikke teavitatakse kaasa löömise võimalustest • Antakse piisavalt tagasisidet ja tunnustatakse • Vabatahtlikke koolitatakse ja juhendatakse piisavalt • Organisatsioon kajastab oma tegemisi avalikkusele

16. PRAKTILISED JÄRELDUSED UURINGUST • Tuleb olla nähtav, rääkida lugusid, kajastada üritusi – enamik inimesi saab infot vabatahtliku tegevuse kohta meediast, oluline on organisatsiooni maine • Tuua oma kodulehel esile, kuidas saab kaasa lüüa - teadlikud huvilised otsivad ise võimalusi (internetist) • Isiklik kutse on kõige mõjusam – isegi sõber ei pruugi teadvustada, et võiks kaasa lüüa, kui otse ei kutsuta • Tõsta teadlikkust, kuidas vabatahtlik tegevus pakub võimalusi oma oskusi arendada, paremini tööturul konkureerida, pereelu ja ühiskonna jaoks panustamist ühendada või aega koos sõpradega kasulikult veeta

17. VALDKONNA ARENDAMINE EESTIS – MIS TEHTUD? • Olukorra kaardistamine (uuringud, analüüsid) • Teadlikkuse tõstmine (foorumid, Teeme Ära) • Ühenduste suutlikkuse tõstmine (koolitused) • Koordineerivad organisatsioonid (SIM, VTA, maakondlikud vabatahtlike keskused jt.) • Riiklik poliitika (EKAKi elluviimine) • Riiklik ja kohalik vabatahtlike tunnustamine

18. KES TEEVAD? ÜHENDUSED • VTA • EMSL • Liikumine Kodukant • ELF • Heateo SA • Continuous Action • SA Tallinn 2011 • Maakondlikud vabatahtlike keskused ASUTUSED • Siseministeerium • Teised ministeeriumid oma haldusalas (s.h. allasutused), valdkonnapõhiselt • Euroopa Noored Eesti Büroo • Maakondlikud Arenduskeskused (EAS)

19. VABATAHTLIKU TEGEVUSE ARENDUSKESKUS loob ühendustele parimad võimalused vabatahtlike kaasamiseks. Selleks: • loome Eestis vabatahtlike kaasamiseks soodsat keskkonda (nt. osalus valdkonna arengukavas, VTA nõukoda, Vabatahtlike Värav: www.vabatahtlikud.ee) • kasvatame ühenduste suutlikkust vabatahtlikke kaasata ja juhtida (nt. koolitused, vabatahtliku sõbra märk) • Euroopa Vabatahtlike Keskuse (CEV) ja EMSLi liigewww.vabatahtlikud.ee/vta

20. VABATAHTLIKE VÄRAV • info vabatahtliku tegevuse kohta ühest kohast • uudised, nõuanded, uuringud, lood • vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide andmebaas (lisa oma organisatsiooni tutvustus ning avalikusta profiil) • kuulutuste süsteem - organisatsioonid saavad lisada vabatahtlike otsimise kuulutusi (VTA modereerib ja kinnitab) • vabatahtlikud saavad otsida kuulutusi piirkonna ja valdkonna järgi ja tellida kuulutusi e-postile (u. 865 tellijat) • Kõik huvilised saavad tellida uudiskirja (u. 550 tellijat) • 2011 lisandub vabatahtlike andmebaas. • CV-Online kuvab Vabatahtlike Värava kuulutusi oma andmebaasis www.cv.ee, EMSL viitab oma infokirjas. • Värava vaadatavus : u. 8000 külastust kuus, neist 5000 indiv.

21. SISEMINISTEERIUM • tegeleb kodanikuühiskonna (s.h. vabatahtliku tegevuse) alase riikliku poliitika analüüsimise, kavandamise ja koordineerimisega ning kodanikuühiskonna arendamise korraldamisega (nt. EKAKi rakendamine, KODAR) • Kodanikühiskonna arengukava (KODAR) 2011-2014: ühendustesse vabatahtlike kaasamise edendamine, teavitustegevused ja propageerimine, info kättesaadav vabatahtliku tegevuse võimaluste kohta, tunnustamine • koordineerib EVTA 2011 tähistamist Eestis (www.siseministeerium.ee/evta2011)

22. MAAKONDLIKUD VABATAHTLIKE KESKUSED • Järvamaa Vabatahtlike Keskus (eestvedaja SRIK Paide ühendus) – praktilised talgukoolitused omavalitsustes, rakendatakse kohalikku maksevahendit P.A.I (vabatahtliku tegevuse tundide eest) • Jõgevamaa Vabatahtlike Keskus (Noorteühendus Juventus) – loob ja rakendab vabatahtliku tegevuse koordineerimise mudelit eelkõige noorsootöö ja elukestva õppe valdkonnas • Läänemaa Vabatahtlike Keskus (Kodukant Läänemaa) – igas omavalitsuses ümarlauad, valiti 12 vabatahtlike tugiisikut, andmebaasid, koolitused, võrgustik • Pärnumaa Vabatahtlike Keskus (Pärnumaa Kodukant) – uuring elanike ja organisatsioonide seas, toimiva mudeli väljatöötamine • Viljandimaa Vabatahtlike Keskus (VIVAK) – töötatakse välja ankeedid, akrediteerimis- ja tagasisidesüsteem, tugisüsteem

23. VABATAHTLIKU PASS • Vahend vabatahtliku tegevuse kaudu saadud teadmiste, oskuste ja kogemuste kirja panemiseks • Saab esitada lisana CV juurde tööle, õppima või stipendiumile kandideerides • Vabatahtliku pass koosneb: a) vabatahtliku ja org.-i poolt täidetav vorm b) oskuste ja teadmiste loeteluc) kaaned, kus mõisted ning näpunäiteid täitmiseks • Kooskõlas Europassi, Noortepassi ja elukestva õppe võtmepädevustega • Valmimisel elektrooniline vabatahtliku pass (koostajaCreative Union)

24. 2011 a Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta JAANUAR sissejuhatav avakuu VEEBRUAR hea koostöö kuu MÄRTS spordikuu APRILL kohaliku arengu kuu MAI noortekuu JUUNI riigikaitsekuu JUULI kultuurikuu AUGUST keskkonnakuu SEPTEMBER professionaalne vabatahtlikkus / ettevõtete vabatahtlik tegevus OKTOOBER eakate ja sotsiaalvaldkonna kuu NOVEMBER siseturvalisuse kuu DETSEMBER vabatahtliku töö väärtus; vabatahtlike tunnustamine ja tänamine

25. Euroopa aasta tegevustega Eestis soovitakse: • Tõsta üldist teadlikkust vabatahtlikust tegevusest, selle väärtusest ja vabatahtlikuna tegutsemise võimalustest • Tugevdada ühenduste vabatahtlike kaasamise võimekust Mõlema eesmärgi saavutamiseks töötatakse vabatahtlikku tegevust soodustava keskkonna ja vabatahtliku tegevuse kui olulisima kodanikuaktiivsuse tunnustamise nimel

26. EUROOPA AASTA RINGREIS (kodanikuühenduste ja vabatahtlike mess) • Tallinnas 3.-7. mail Nokia Kontserdimajas • Ühiskonna arvamusliidrite debatid ja arutelud (teemasid saab pakkuda igaüks!) • Vestlusringid ja töötoad • Kogemuste ja kontaktide vahetamine ning lühikoolitused • Kodanikühenduste ja vabatahtlike „turg“ - Organisatsioonidel võimalus tutvustada oma tegevusi ja kaasata uusi vabatahtlikke. • Ringreisi päevad jagatakse teemade ja sihtgruppide lõikes. http://www.siseministeerium.ee/evta-ringreis/

27. JAGA OMA LUGU TERVELE EUROOPALE! http://europa.eu/volunteering/et/my-storySelle kaudu on vabatahtlikel ja vabatahtlikke kaasavatel ühendustel võimalik jagada kogemusi, rääkida lugusid ning tuua välja parimad praktikad tervele Euroopale. Kirjatööd võivad olla vabas vormis, rääkida võib näiteks sellest, kuidas hakkasid vabatahtlikuks ning mida vabatahtlik tegevus on Sulle andnud. Selleks, et Sinu lugu mõistaks võimalikult paljud, soovitame kirjutada see inglise keeles, kuid oodatud on ka eestikeelsed kirjatööd. Lugusid saab saata eelpool mainitud viitel “saatke meile oma lugu” nupu alt. Saadetud lugudele on võimalus lisada ka viiteid, dokumente, pilte.

28. KONKURSS “VÄÄRTUSARENDUS LÄBI VABATAHTLIKU TEGEVUSE” • Korraldavd TÜ Eetikakeskus, AEF, Sisemin., HTM programmi kaudu • Eesmärk edendada koolide/lasteaedade ja ühenduste väärtusarenduse alast koostööd, leida uuenduslikke õppe- ja noorsootöö ideid ja koostöövorme, tõsta noorte teadlikkust vabaühenduste rollist ühiskonnas, soodustada kodanikuaktiivsust • väärtuste edendamine läbi vabatahtliku tegevuse kogukonnas, praktiline tegevus peab olema seotud teoreetiliste teadmiste ja kogemuse hindamise ning mõtestamisega. • Eelistatakse koostööprojekte, kus haridusasutus ja ühendus on võrdselt kaasatud, väärtusarendusalase ühistegevuse tekitamine • Taotluste tähtaeg 18.aprill (AEFile), ülempiir 650 EUR, tegevused kuni 31.detsember 2011. Lisainfo: www.oef.org.ee

29. KUST SAADA INFORMATSIOONI? Siseministeerium (projekti koordineeriv asutus) www.siseministeerium.ee/evta2011 www.europa.eu/volunteering/et www.facebook.com/evta2011 Soovid kuuluda Euroopa aasta teavituslisti? Saada e-kiri:marten.lauri(at)siseministeerium.ee

30. VABATAHTLIKE KAASAMINE JA JUHTIMINE

31. Hakka vabatahtlikuks! Muuda maailma!

32. MAAILMAKOHVIKU ARUTELU KUIDAS PÄÄSEDA KOHALIKKU MEEDIASSE? • Inimesed võiks rohkem teada saada, kuidas head algatused sünnivad • Hästi kirjutatud sõnum – vajadus meediakoolituse järele, kuidas meediasse pääseda, kuidas kirjutada pressiteateid jmt. Vt. nt hea näide, kus noored kirjutavad oma lugusid ning meedia kajastab neid artikleid: www.etnoweb.ee • Vabatahtlik “kodustatud” ajakirjanik, kes temaatilisi lugusid kajastab. Nt. Kultuuriministeerium võiks anda välja stipendiumi neile ajakirjanikele, kes kajastavad vabatahtliku tegevuse teemalisi lugusid. • Üleriigiliselt tunnustada ajakirjanikke, kes teemat kajastab • Vabatahtliku tegevuse aastast kirjutatakse vähe meedias, sündmustest ja üritustest teatakse vähe. Avalikkus ei tea, et selline aasta toimub. Kohalikke algatusi ei kajastata. • Kohalikul lehel on värskendatud kodulehekülg, kuhu saab lisada oma sündmusi (Põhjarannik. http://pr.pohjarannik.ee/). • Kohalik meedia (nt. Põhjarannikus) võiks regulaarselt kirjutada vabatahtlikust tegevusest nupukesi. Hetkel käsitletakse seda reklaamina ja tasulisena..

33. MAAILMAKOHVIKU ARUTELU • Vabatahtliku tegevusega seotud üritustele kaasata tuntud inimesi osalema/vabatahtlikuks. Kuulsused kui eeskujud, kes teisi innustaks • Jälgida, et samas piirkonnas samal ajal suuri üritusi ei toimuks (nt. Ida-Virumaa maakonna portaali kalendrit jälgida: http://www.ida-virumaa.ee/) • Kus ajakirjanikud infot saavad? Ajakirjanikud kasutavad palju sotsiaalmeediat (nt. Facebookis grupp “Ida-Virumaa sõbrad”, kus paljud ajakirjanikud liikmed ja nopivad infot üles, üleskutse lisada oma üritusi ja üleskutseid sinna).Pingerida: sotsiaalmeedia, koduleheküljed, ajakirjaniku tavapärased infokanalid (BNS jt.), pressiteated (peab olema hästi koostatut), meie endi koostatud artikkel/uudis (nt. peale üritust). Nt. tagantjärele tänase ürituse kohta infot saata ajakirjanikele?

34. KUIDAS VIIA VABATAHTLIKU TEGEVUSE INFOT NOORTENI? • Sarnased koolitused võiksid toimuda noortele, et nad saaksid rohkem teada vabatahtlikust tegevusest (teadlikuks oma tegevusest), võimalustest • Internet – rohkem kodulehekülgi, mis on atraktiivsed noortele? Facebook • Projektikonkursid – nt. Entrumi noorte programm, eeskujud kõnelevad ja innustavad noori, auhinnad • Juhendajad on olulised, kes suudavad näha, kes on noortest liidrid, kelle kaudu info liiguks, et tegevus tunduks atraktiivne • Oluline, et oleks seotud meelelahutusega, nt. peale talguid ka pidu! • Noored noortele – kui noored on edukad mõne projektiga, siis käia rääkimas koolis teistele, et anda ideid ja innustust. Heade näidete jagamine. • Koolisisene info – kooli siselist, koolileht jmt. koolimeedia. Tegelikult on ka koolimeedia tegemine vabatahtlik tegevus, seal kajastada koolist väljaspool toimuvad üritusi, vabatahtliku tegevuse võimalusi. • Huviringid – juhendajad suunavad mõnele üritusele, et koos kuskil teha • Ettevõtlik kool

35. KUIDAS KURTNA JÄRVED (JT. KOHAD) PUHTAD HOIDA? • Reeglid üles panna – kui mõtteviis ei toeta, siis ei aita ka sõnastatud ja välja pandud reeglid • Prügipaneku kohad, mida tühjendatakse regulaarselt. • Töötukassast vabatahtlikud koostöös RMK-ga - võiks töötuid rakendada vabatahtlike “valvuritena” • Piilukaamera - kasvõi teha ajutine projekt, kui keegi jääb vahele, siis avalikustada? • Üleskutse puhkajatele – tule vabatahtlikuks! Mõni aktsioon nt. puhkeperioodil koos puhkajatega. Kutsuda isiklikult, rääkida, mis pärast kõik saab ja veel tehakse. Võimalus ka muukeelset elanikkonda kaasata. • Šokifotod puhkekohtadesse, et näidata, mis juhtub lindude ja loodusega prügireostuse tõttu • Arvamusliidrite kaasamine sellesse liikumisse vabatahtlikuna • Teeme Ära aktsioon ühe osana strateegilisest lähenemisest.