120 likes | 508 Views
4.1.PÕLLUMAJANDUS. MAARESSURSID. MAAKERA PINDALA ON 510 MILJ. KM ² , SELLEST ON MAISMAAD 149 MILJ. KM ² MAAKERA IGA ELANIKU KOHTA ON 2 HA MAISMAAD 1/3 MAISMAAST ON KÕRBED, POOLKÕRBED 1/4 MAISMAAD KATAVAD SISEVEED, IGILUMI JA IGIJÄÄ 1/4 MAISMAAST ON METSADE ALL
E N D
MAARESSURSID • MAAKERA PINDALA ON 510 MILJ. KM², SELLEST ON MAISMAAD 149 MILJ. KM² • MAAKERA IGA ELANIKU KOHTA ON 2 HA MAISMAAD • 1/3 MAISMAAST ON KÕRBED, POOLKÕRBED • 1/4 MAISMAAD KATAVAD SISEVEED, IGILUMI JA IGIJÄÄ • 1/4 MAISMAAST ON METSADE ALL • 3% MAISMAAST ON TEEDE JA EHITISTE ALL • 1/3 MAISMAAST ON PÕLLUMAJANDUSLIKULT KASUTATAV
PÕLLUMAJANDUSLIK MAA 31% ON PÕLLUMAJANDUSLIKKU MAAD MAISMAAST 10% HARITAV MAA21% ROHUMAAD PÕLLUD LOOD.-D NIIDUD, LUHAD ISTANDUSED LOOD.-D KARJAMAAD KULTUURROHUMAAD ROHTLATES KUIVROHTLATES NIISKETES SAVANNIDES KUIVSAVANNIDES LÄHISTROOPIKAS MÄGINIIDUD VIHMAMETSADES TUNDRAS
PÕLLUMAA OSAKAAL ON SUURIM EUROOPAS – 30% • VÄIKSEIM ON PÕLLUMAA OSAKAAL AUSTRAALIAS-OKEAANIAS – 5% • KOOS ROHUMAADEGA ON PÕLLU-MAJANDUSLIKKU MAAD AUSTRAALIAS-OKEAANIAS ~ 60% • PALJUDES AAFRIKA RIIKIDES ON PÕLLUMAAD ALLA 5% • EUROOPA RIIKIDEST ON PÕLLUMAAD VÄHIM NORRAS - ~ 3%; ROOTSIS - ~ 7%; SOOMES - ~ 7% MIKS? MILLISTES RIIKIDES ON VEEL VÄIKE PÕLLUMAA OSAKAAL? SELGITA.
PÕLLUMAAD SAADAKSE • METSADEMAHARAIUMISEL • LIIGNIISKETE ALADE KUIVENDAMISEL • KUIVADE ALADE NIISUTAMISEL • MERE, VEEKOGUDE ARVELT – POLDRID (HOLLANDIS – 40% ON ALLPOOL MERE-PINDA, PÕHJA-SAKSAMAAL, VÕRTSJÄRVE MADALIKUL)
LOODUSLIKUD KLIIMA (tº, vegetatsiooni-periood, sademed ja nende režiim – kasvatatavad kultuurid) MULLAD (viljakus, lõimis – maailma viljakaimad on rohtlate mustmullad ja lehtmetsade pruunmullad) RELJEEF (tasane, mägine, nõlva kalle. Põldude suurus, tehnika kasutamine) MAJANDUSLIKUD KAPITAL (hooned,masinad, väetised, sordi- ja tõuaretus, seemned) TÖÖJÕUD (kvaliteet, oskused, hind, traditsioonid) VALITSUSE POLIITIKA (toetused, kindlustus, tollipoliitika) TURG (ostujõud, nõudlus, kaugus, suurus) PÕLLUMAJANDUST MÕJUTAVAD TEGURID
TAIMEKASVATUS TERAVILJAD MUGULKULTUURID TEHNILISED KULTUURID SÖÖDAKULTUURID KÖÖGIVILJAD PUUVILJAD ISTANDUSKULTUURID LILLED LOOMAKASVATUS VEISEKASVATUS SEAKASVATUS LAMBAKASVATUS LINNUKASVATUS HOBUSEKASVATUS KALAKASVATUS MESINDUS SIIDIUSSIKASVATUS KARUSLOOMAD PÕLLUMAJANDUSHARUD
TEHNILISED KULTUURID • KIUDKULTUURID – puuvill, lina, kanep, agaav, džuut • ÕLIKULTUURID – päevalill, raps, sojauba, õlipalm, õlipuu (oliiv), arahhiis (maapähkel), puuvill • SUHKRUKULTUURID – suhkruroog, suhkrupeet • MÕNUKULTUURID – kohv, tee, kakao, koka, mate, koola
PÕLLUMAJANDUSE TÄHTSUS • VARUSTADAELANIKKONDATOIDUGA • VARUSTADA LOOMAKASVATUST SÖÖDAGA • VARUSTADA TOORAINEGA TÖÖSTUST TEKSTIILITÖÖSTUST NAHA- JA JALATSITÖÖSTUST FARMAATSIATÖÖSTUST
RIIGI PÕLLUMAJANDUST ISELOOMUSTAVAD • HÕIVE PÕLLUMAJANDUSES • PÕLLUMAJANDUSE OSAKAAL SKT-s • PÕLLUMAJANDUSLIKU MAA OSAKAAL RIIGI • PINDALAST • NIISUTATAVA MAA OSAKAAL RIIGI PINDALAST • SAAGIKUS / PRODUKTIIVSUS • PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE OSAKAAL RIIGI • VÄLISKAUBANDUSES (EKSPORDIS, IMPORDIS)
PÕLLUMAJANDUSE SPETSIALISEERUMINE • MIDASOOJEM JA NIISKEM, SEDA SUUREM OSAKAAL ON TAIMEKASVATUSEL (ekvatoriaalses, lähistroopilises, niiskemas lähisekvatoriaalses kliima-vöötmes, merelises parasvöötmes). • MIDA KÜLMEM JA KUIVEM, SEDA SUUREM OSAKAAL ON LOOMAKASVATUSEL (parasvöötme põhja- ja siseosades, lähisarktilises vöötmes, kuivemas lähisekvatoriaalses vöötmes) • TROOPIKAS TEGELETAKSE OAASIPÕLLUNDUSE JA RÄNDKARJAKASVATUSEGA • NIISKETEL MÄGISTEL ALADEL LEVIB TERASS-PÕLLUNDUS; KUIVEMATEL LOOMAKASVATUS. NIMETA KULTUURID JA LOOMAD.
TASASTEL ALADEL ON SOODUSTATUD TAIMEKASVATUS, MÄGISTEL LOOMA-KASVATUS. • NIISKEMATEL ROHTLAALADEL ON ÜLEKAALUS TERAVILJA- JA TEHNILISTE KULTUURIDE KASVATUS (mais, nisu, päevalill, suhkrupeet) • KUIVEMATEL ROHTLAALADEL ON ÜLEKAALUS LIHAVEISTE JA LAMBAKASVATUS. • TIHEDA ASUSTUSEGA MERELISES PARASVÖÖTMES TEGELETAKSE ROHKEM KÖÖGIVILJADE, PIIMAKARJA, SEA- JA LINNU-KASVATUSEGA.