Võrdõiguslikkus praktikas

1. Võrdõiguslikkus praktikas 16.02.2006 Margit Sarv Soolise võrdõiguslikkuse volinik

2. Soolise võrdõiguslikkuse volinik… … on iseseisvalt tegutsev soolise võrdõiguslikkuse seaduse nõuete täitmist jälgiv ja teisi käesoleva seadusega talle pandud ülesandeid täitev sõltumatu ja erapooletu asjatundja, kelle nimetab ametisse sotsiaalminister viieks aastaks ja kelle tegevust finantseeritakse riigieelarvest.

3. Soolise võrdõiguslikkuse volinik… … 1) jälgib soolise võrdõiguslikkuse seaduse nõuete täitmist;2) võtab vastu isikute avaldusi ja annab arvamusi võimaliku diskrimineerimise asetleidmise kohta;3) analüüsib seaduste mõju naiste ja meeste seisundile ühiskonnas;4) teeb ettepanekuid Vabariigi Valitsusele ja valitsusasutustele, samuti kohalikele omavalitsustele ning nende asutustele õigusaktide muutmise ja täiendamise kohta;5) nõustab ja teavitab Vabariigi Valitsust ja valitsusasutusi ning kohalike omavalitsusüksuste asutusi käesoleva seaduse rakendamist puudutavates küsimustes;6) võtab tarvitusele meetmeid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks.

4. Plussid isikute õiguste kaitsel • Kõik ühiskonnaelu valdkonnad (töö, haridus, teenused, sotsiaalkindlustus, jne) • Arvamuse andmine ei sõltu vastustaja nõusolekust • Kiire ja tasuta kohtuväline menetlus • Õigus saada teavet diskrimineerimise asjaolude kohta (seletused, dokumendid) • Pöördumise õigus ka isikutel, kellel on õigustatud huvi jälgida võrdse kohtlemise nõuete täitmist

5. Pöördumised • 15 kirjalikku avaldust, lisaks mitmeid pöördumisi telefoni teel ja isiklikul vastuvõtul • 8 naistelt, 7 meestelt • 2 avaldust voliniku arvamuse saamiseks, 10 selgitustaotlust, 1 märgukiri, 1 teabenõue ning 1 pöördumise sisu jäi arusaamatuks

6. Põhilised teemad • Teenused • Töövaldkond (värbamine ja palk) • Meedia • Sotsiaalkindlustus • Jagatud tõendamiskohustus • Võrdõiguslikkuse alane koolitus • Kaitseväeteenistus • Nimeseadus • Lapse kasvatamises osalemine lahutuse korral • Mittetulundusühingud

7. Tööle värbamine Kas rasedale tähtajalise töölepingu pakkumine on soo alusel diskrimineerimine? • Isiku ebasoodsam kohtlemine seoses raseduse ja sünnitamisega on keelatud (SoVS § 5 lg 1) • Tööandja tegevust loetakse diskrimineerivaks, kui ta piirab raseduse tõttu töö kestust (SoVS § 6 lg 2 p 1) • Töölepingu seaduses suletud kataloog, mil võib töölepingu sõlmida määratud ajaks (TLS § 27 lg 2)

8. Palk Töögraafikute koostamine (õhtune ja öine aeg ning ületunnitöö) mõjutab palka. Tööandja tegevust loetakse diskrimineerivaks, kui ta: • piirab soolise kuuluvuse tõttu töö kestust või selle ulatust (SoVS § 6 lg 2 p 1) • kehtestab ühest soost töötajale ebasoodsamad töö tasustamise või muud tasuga seotud tingimused kui sama tööd tegevale teisest soost töötajale (SoVS § 6 lg 2 p 3) • kehtestab töötingimused nii, et ühest soost töötaja on vastassoost töötajaga võrreldes halvemas olukorras (SoVS § 6 lg 2 p 4)

9. Perekondlike kohustustega töötajate erikaitse Avaldaja välistati ületunnitöö võimalusest juba eelduslikult seoses tema perekondlike kohustustega. • Perekondlike kohustustega töötaja vajadustega tuleb arvestada töötingimuste määramisel ning teda võib ületunnitööle rakendada üksnes tema nõusolekul (Euroopa Sotsiaalharta I osa art 27, TPS § 8 lg 2) • Ilma töötajaga konsulteerimata ei saa aga eeldada, et ta ei oleks tööalaste lisakohustustega nõus. Taoline tingimuslik kaitse ei tohi muutuda välistavaks teguriks tööalaste võimaluste (nt töölähetusse saatmine, ületunnitööle, ööajal või puhkepäeval tööle rakendamine) kasutamisel.

10. Nimeseadus Miks ainult naised saavad abiellumisel võtta endale lisaks abikaasa perekonnanime? Nimeseaduse § 10: (1) Abielu sõlmimisel valib isik uue perekonnanime või säilitab senise perekonnanime. (2) Uus perekonnanimi võib:1) olla abikaasaga ühine perekonnanimi, milleks on ühe abikaasa abielu eel viimati kantud perekonnanimi;2) koosneda abielu eel viimati kantud perekonnanimest ja sellele järgnevast abikaasa perekonnanimest. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 alusel antud uus perekonnanimi ei või koosneda enam kui kahest nimest ning selliselt antud perekonnanime võib kanda vaid üks abikaasadest. Seega on seadus isiku soo suhtes neutraalne.

11. Jagatud tõendamiskohustus Miks ei rakendata jagatud tõendamiskohustust halduskohtumenetluses? • Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 97/80/EÜ soolise diskrimineerimise juhtude tõendamiskohustuse kohta • Tõendamiskohustuse reegleid ei pea kohaldama menetluste suhtes, kus juhtumi asjaolusid peab uurima kohus või muu pädev organ, sest osutatud menetlustes ei pea hageja tõendama asjaolusid, nende uurimine on kohtu või pädeva organi ülesanne (direktiivi preambuli p 16) • Eesti halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (HMS § 16 lg 2 ja § 35 lg 4), seega on halduskohtul endal oluliste asjaolude väljaselgitamise kohustus ning tõendamiskohustuse jagamine kaebaja kui diskrimineerimisvaidluses eeldatavalt nõrgema osapoole õiguste kaitseks ei ole vajalik

12. Meedia Meediaväljaanne kajastas kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste eel parteide platvorme läbi nende esimeeste, kelleks on eranditult meesterahvad. • Valimistel osales kümme erakonda. • Erakonna esimeestest üheksa olid mehed ja üks naine. • Valimisplatvormi tutvustamise võimalus anti kuuele parteile, mis olid oluliselt suuremad nii kandidaatide kui nimekirjade arvu poolest. • Asjaolu, et Eesti kuue suurema erakonna esimehed on kõik meesterahvad, ei sõltu meediaväljaandest.

13. Pensioniiga Miks saavad naised varem pensionile kui naised? • 1993. aastal alguse saanud pensionireformi tulemusena tõusis meeste pensioniiga kokkuvõttes kolm aastat (60 aastalt 63 aastale), naistel tõuseb see kaheksa aastat (55 aastalt 63 aastale). Seega pensioniea järk-järguline tõstmine kestab naiste puhul kauem. Aastaks 2016 on pensioniiga meestel ja naistel võrdselt 63 eluaastat. • 2006. aastal jõustusid soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ning väljateenitud aastate pensionide seaduse vastavad muudatused.

14. Margit Sarv Soolise võrdõiguslikkuse volinik e-post: info@svv.ee telefon: 6269 111 faks: 6269 259 aadress: Gonsiori 29, 15027 Tallinn kodulehekülg: www.svv.ee