Soolise v rd iguslikkuse s valaiendamine kohalikus omavalitsuses

1. Soolise v�rd�iguslikkuse s�valaiendamine kohalikus omavalitsuses Maret Prits, MSc

2. Koolitus v�imaldab tunda soolise v�rd�iguslikkusega seotud m�isteid ja nende sisu tunda v�rd�iguslikkuse edendamiseks kohustavaid �igusnorme; m�ista soolise ebav�rdsuse p�hjuseid teada soolise v�rd�iguslikkuse poliitika kaasaegseid suundumusi ja rakendatavaid strateegiaid; (s�valaiendamine) osata rakendada anal��si sugupoolte aspektist 3R meetod�

3. I Mis on sooline v�rd�iguslikkus? sooline v�rd�iguslikkus ja v�rdsus Sooline ebav�rdsus Soolisuse olemus

4. II� soolise v�rd�iguslikkuse edendamise �iguslik ja poliitiline taust Eestile siduvad normid V�rdsetest v�imalustest v�rd�iguslikkuseni � k�sitlusviiside areng Eesti soolise v�rd�iguslikkuse seadus

5. III� soolise v�rd�iguslikkuse arendamise strateegiad Soolise v�rd�iguslikkuse poliitika Euroopa Liidus Soolise v�rd�iguslikkuse s�valaiendamise olemus ja eeldused kohalikus omavalitsuses

6. IV osa � anal��s sugupoolte aspektist Milleks anal��si rakendatakse? Anal��siks vajalikud eeltingimused ja teabeallikad 3 R meetodi rakendamine ja selle etapid

7. Mis on sooline v�rd�iguslikkus? Sooline v�rd�iguslikkus ehk naiste ja meeste v�rd�iguslikkus on naiste ja meeste v�rdsed �igused, v�rdsed kohustused, v�rdsed v�imalused ja v�rdne vastutus t��elus, hariduse omandamisel ja teistes �hiskonnaelu valdkondades osalemisel(SVS � 1).

8. Teema oluliseks pidamine s�ltub: �hiskonna sotsiaal-majanduslikust arengutasemest; �hiskondlik-poliitilisest korrast; demokraatia arengutasemest;

9. Bioloogiline sugu ja sotsiaalne sugu Bioloogiline sugu (ingl. k. sex)� naiste ja meeste bioloogilis-f�sioloogilised erinevused Sotsiaalne sugu (ingl. k. gender)��hiskonna ootused naiseks ja meheks olemisele, meeste ja naiste rollidele ja naiste-meeste vahelistele domineerimissuhetele

10. Teema oluliseks pidamine s�ltub: Poliitikute arusaamadest naiste ja meeste staatusest ja rollidest Poliitikute ja ametnike valmisolekust tegeleda soolise ebav�rdsuse p�hjustega.

11. Olukord Eestis Soolise ebav�rdsuse mittem�rkamine, selle normaalseks pidamine Stereot��psed ettekujutused naistele ja meestele sobivatest rollidest, t��dest Usk, et sooline v�rd�iguslikkus on juba saavutatud

12. Olukord Eestis Madal juriidiline kompetentsus Sugupooltevaheliste suhete k�sitlemine indiviidide tasandil Soolise v�rd�iguslikkuse edendamise t�lgendamine meeste r�ndamisena/s��distamisena

13. �hiskonnas enim v��rtustatud ressursid v�im � ka v�ime sundida oma tahet peale teistele inimestele prestii�, staatus � �hiskonna ja teiste inimeste poolne lugupidamine ja austus omand � varandus (maa, raha vm. ressursid.)

14. P�hilised valdkonnad, milles soolist ebav�rdsust vaadeldakse: Osalusm��r otsustamisel Staatus t��turul Tasustatud ja tasustamata t��de jagunemisel

15. Kuidas erinevusi m��ta? Kvantitatiivselt � loetledes, kui palju naisi ja kui palju mehi. Riiklik ja ametkondlik statistika. Osalejate koosseis naiste ja meeste l�ikes jms Kvalitatiivselt � p��des m�ista, mida see t�hendab, miks see nii on? Millised on oletused, stereot��bid, hoiakud, traditsiooniliselt naistele ja meestele omaseks peetavad rollid jms.

16. �lesanne Missuguseid soolise v�rd�iguslikkuse kvantitatiivseid s�numeid sisaldab j�rgmine tabel? Missuguseid SV� kvalitatiivseid muutusi saab siit tuletada? Sama anal��s Teie linnas. V�rrelge. Esitage oma tulemused.

17. Mehed ja naised Eestis

18. Eesti v�rdluses teiste riikidega: naised parlamendis, 2002

19. Eesti v�rdluses teiste riikidega: naised valitsuses, 2002

20. �lesanne Kas mehed on paremad poliitikud?Milles? Argumenteerige oma vastust v�hemalt 3 argumendiga Kas naised on paremad poliitikud? Milles? Argumenteerige oma vastust v�hemalt 3 argumendiga

22. T��h�ive m��r: mehed ja naised 16 a kuni pensioniiga (%)

23. Naiste tunnipalga suhe meeste tunnipalka

25. Naiste ja meeste osakaal ametialadel (%)

26. Nais�ppurite osakaal erinevates haridusastmetes (%)

27. Naiste osakaal suurfirma juhtide hulgas (%), 2001

28. Keskmine ajakasutus p�evas (minutid), uurimus 1999-2000

29. Erinevatele kodut��dele kuluv aeg t��tavatel alaealiste laste vanematel (keskmiselt, minutit p�evas)

30. Erinevatele kodut��dele kuluv aeg t��tavatel alaealiste laste vanematel Soomes (keskmiselt, % kodut��dele kuluvast ajast)

31. Kuritegevus: j�ustunud kohtuotsusega s��dim�istetud (absoluutarvud,tuh)

33. Eesti �hiskonda iseloomustab: traditsiooniline t��jaotus ja nn. naiste ja meeste t��deks jaotunud t��turg, naisi v�hem v��rtustav v�rbamis- ja palgapoliitika, naiste v�hene esindatus otsuste tegemisel nii poliitikas kui majandusvaldkonnas, �

34. Eesti �hiskonda iseloomustab: meeste l�hem eluiga ja riskik�itumine, meeste v�iksem osalus perekohustuste t�itmisel jms. meeste keskmine oodatav eluiga on 11 aastat l�hem kui naistel poiste suurem v�ljalangemine p�hikoolist meeste k�rgem suitsiidide arv

35. Sooline kihistumine e. soohierarhia � inimeste sotsiaalse v��rtuse hindamine nende bioloogilise soo alusel, mis viib v�imu, prestii�i ja omandi ebav�rdsele jagunemisele �hiskonnas.

36. Peamised soolise ebav�rdsuse p�hjused? T��de jagunemine �naiste t��deks� ja �meeste t��deks�; Juurdep��s ressurssidele erineb v�imalusest neid ressursse kontrollida Ressursid: materiaalsed vahendid, aeg, informatsioon, teadmised, kontaktid, v�rgustikud

37. Peamised soolise ebav�rdsuse p�hjused? Seadustega s�testatud v�rdne kohtlemine ei taga tegelikku v�rdsust Kultuur, levinud hoiakud ning stereot��bid ja m��did.

38. Mis on stereot��bid? Stereot��p on v�imendatud uskumus, mis seostub mingi kategooriaga. Selle funktsioon on �igustada meie k�itumist antud kategooria suhtes (Allport, 1954)

39. Stereot��pide kujunemine: isiklik kogemus individuaalsed omadused: isiksus, kasvatus, enesehinnang grupikuuluvus, personaalne identiteet

40. Stereot��pide kujunemine: gruppidevahelised suhted avaliku elu tegelaste taju ja hoiakud sotsiaalsed ja majanduslikud muutused sihtgrupis Stereot��bid on p�siva loomuga, sest meedia, hariduss�steem, grupid taastoodavad neid. Aitab s�ilitada olemasolevat mentaliteeti.

41. Levinud stereot��bid? rahvuse, soo, vanuse, ametite ja religioossete r�hmituste kohta kirjeldavad (omadused, k�itumine) - teatud sotsiaalsesse gruppi kuulujatale iseloomulikuks peetavad, Normatiivsed � ettekirjutused, normid.

42. Universaalsed soostereot��bid Erinevates kultuurides �sna sarnase sisuga Nt. Williams�i ja Besti (1990) uurimus, mis viidi l�bi 30 erinevas riigis (P�hja- ja L�una-Ameerikas, Euroopas, Aasias ja Aafrikas)

43. �lesanne Kirjeldage �ideaalse� Eesti mehe p�hiomadusi (10) Kirjeldage � ideaalse� Eesti naise p�hiomadusi (10)

44. Universaalsed soostereot��bid k�ige enam meestele omaseks peeti k�igis 30-s kultuuris: seikluslik (adventurous), domineeriv (dominant), j�uline ( forceful), iseseisev (independent), maskuliinne( masculine) ja tugev (strong).

45. Universaalsed soostereot��bid? Naiste puhul n�ustuti k�igis 30-s kultuuris kolme omaduse osas: sentimentaalne (sentimental), allaheitlik (submissive) ja ebausklik (superstitious). V�ga v�he oli omadusi, mida hinnati �hes kultuuris naistele ja teises kultuuris meestele omaseks.

46. Soolisuse olemus Bioloogiline sugu (ingl k. sex)� naiste ja meeste bioloogilis-f�sioloogilised erinevused (nt. keharasvad ja juuste piirnemine, reproduktiivsed funktsioonid) Sotsiaalne sugu (ingl k. gender)�naiseks ja meheks olemise �hiskonnapoolsed ootused, rollid ja naiste-meeste vahelised domineerimissuhted

47. Sooline sotsialiseerimine ehk kuidas kujuneb sotsiaalne sugu? kultuurilised tegurid: s�mboolsed mudelid (meedia, raamatud)

48. Sooline sotsialiseerimine

49. Sooline sotsialiseerimine

51. Sooline sotsialiseerimine ehk kuidas kujuneb sotsiaalne sugu? otsesed reeglid: �poisid ei nuta�; vanemate j�lgimine, eriti samast soost vanema k�itumine m�jutab soorolli omandamist; kinnitused oma soole vastavaks peetud k�itumise eest (nt. kiidetakse t�drukuid koristamise ja poisse tehnikaga tegelemise eest); eakaaslaste gruppide v��rtushinnangud

52. Kust p�rineb tsitaat? �Laste kasvatamine on naisele eneseteostus, naisel on mehe ees teatud eelis: naine v�ib end alati teostada ka perekonnas, luues kauni ja turvalise kodu, kasvatades lastest eluj�ulised ning isikup�rased inimesed,toetades meest tema tegevuses; mees seevastu vajab eneseteostusv�imalusi kodust v�ljaspool (lk. 119).�

53. Kust p�rineb tsitaat? �L�bi aegade on kodusoojuse kandjaks olnud ikka naine. Loodus on naisele andnud v�ime muuta nelja seinaga ruum �dusaks koduks. Naisel lasub ka �rgne kodust saatja, ootaja ning vastuv�tja roll (�mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu�). Samuti oskab naine maandada pingeid ja j�uab k�ike. Ravib haigeid ning m�rkab muresid. V�ib �elda, et naine loob selle n�htamatu, mis teeb kodust kodu (lk. 69).�

54. Kust p�rineb tsitaat? �Enamik mehi tunneb end t�isv��rtuslikuna, kui on midagi saavutanud. Et mees end h�sti tunneks, peab ta ise k�igega hakkama saama ja muredele iseseisvalt lahenduse leidma� �Naiste suurimaks sooviks on pakkuda headust, armastust, hoolitsust ja abi - sellele kulutavad nad oma elus v�ga palju aega�

55. Stereot��pide kahe p�hidimensiooni m�ju hoiakutele: kompetentsus ja soojus

56. Mida v��rtustatakse Eestis? Kultuuriuurija Geert Hofstede (uurimus 1970ndatel, 117 000 IBM t��tajat 50st riigist �le maailma): 1. V�imukaugus 2. Individualism- kollektivism 3. Ebam��rasuse v�ltimine 4. Maskuliinsus- feminiinsus

57. Maskuliinsus-feminiinsus mil m��ral r�hutatakse kultuuris edukust, ambitsioonikust ja materiaalseid v��rtusi vastandina elukvaliteedile,meeldivatele inimsuhetele ning vastastikusele hoolivusele ja s�ltuvusele.

58. Maskuliinsus-feminiinsus Maskuliinsed v��rtushinnangud domineerisid Jaapanis,mitmetes mandri- Euroopa maades (nt Austria, Itaalias ja �veits), Kariibi- mere ��rsetes Ladina- Ameerika maades. Femininiinsed v��rtuseelistused olid valdavad Skandinaavia-maades aga ka n�iteks Hollandis, Kostariikas, T�iilis jaPortugalis

59. Feminiinse ja maskuliinse �hiskonna erinevused: �ldised normid, pere, kool, t�� (Hofstede 1993). Feminiinne �hiskond v��rtustab �ksteisest hoolimist ja j�uvarude s��stmist Olulised on inimesed ja inimsuhted K�ik peavad olema tagasihoidlikud K�ik v�ivad olla hellad ja huvituda inimsuhetest Nii poisid kui t�drukud v�ivad nutta, kuid mitte kakelda Maskuliinne �hiskond v��rtustab edu ja arengut Olulised on raha ja asjad Mehed peavad olema j�ulised, auahned, tugevad Naised peavad olema hellad ja hoolima inimsuhetest T�drukud nutavad, poisid ei. Poisid v�ivad r�nnakule vastata j�uga, t�drukud ei kakle

60. j�tkub S�mpaatia kuulub n�rkadele Normiks on keskmine �pilane Koolis eba�nnestumine on t�hiasi Hinnatakse �petaja s�bralikkust Poisid ja t�drukud �pivad samu aineid T��tatakse selleks, et elada Juhid toimivad intuitiivselt ja p�rivad konsensusele V��rtustatakse v�rdsust, solidaarsust ja t��elu kvaliteeti Erimeelsused lahendatakse kompromissidega S�mpaatia kuulub tugevatele Normiks on parim �pilane Koolis eba�nnestumine on katastroof Hinnatakse �petaja teadmisi Poisid ja t�drukud �pivad eri aineid Elatakse selleks, et t��tada Juhid peavad olema otsustusv�imelised ja j�ulised V��rtustatakse �iglust ja �igust ning t��kaaslaste vahelist v�istlust Erimeelsused lahendatakse korraliku taplusega

61.  Feminiinse ja maskuliinse �hiskonna erinevused: poliitika ja �hiskonnas valitsevad m�tted (Hofstede 1993) Feminiinne Ideaaliks on heaolu�hiskond N�rku tuleb toetada Salliv �hiskond V�ike ja aeglane on kaunis P�hit�helepanu keskkonnakaitsele Suhteliselt suur osa eelarvest arenguabiks Suhteliselt v�ike osa eelarvest relvastusele Maskuliinne Ideaaliks on teostus�hiskond Tugevaid tuleb toetada Nuhtlev �hiskond Suur ja kiire on kaunis P�hit�helepanu majanduskasvule Suhteliselt v�ike osa eelarvest arenguabiks Suhteliselt suur osa eelarvest relvastusele

62. j�tkub Feminiinne Rahvusvahelised konfliktid tuleb lahendada l�bir��kimiste ja kompromissidega Suhteliselt palju naisi valitud poliitikasse Usukogudused r�hutavad sugudevahelise tasakaalu olulisust Naiste vabastamine t�hendab seda, et mehed ja naised peaksid tegema �hesuuruse osa kodut��dest Maskuliinne Rahvusvahelised konfliktid tuleb lahendada j�u ja v�itlusega Suhteliselt v�he naisi poliitikas Usukogudused r�hutavad meeste ees�igusi Naiste vabastamine t�hendab seda, et naistel v�imaldatakse siirduda tegevusaladele, kus varem olid ainult mehed

63. Kas v��rtushinnangud Eestis muutuvad? (v�itega n�ustujate %)

64. Kas v��rtushinnangud Eestis muutuvad? (v�itega n�ustujate %)