Lepingulised suhted metsaomaniku ja metsaühistu vahel ; lepingud metsamajandamise praktikas

1. Lepingulisedsuhtedmetsaomaniku ja metsaühistuvahel; lepingud metsamajandamise praktikas Jaanus Aun SA Erametsakeskus

2. Üldist Lepingulisi suhteid reguleerivad: Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), võlaõigusseadus, asjaõigusseadus, metsaseadus Oluline printsiip Eesti lepinguõiguses: Kehtib LEPINGUVABADUSE põhimõte! See tähendab, et pooled võivad valida: millises vormis leping sõlmida; millise sisuga leping sõlmida … … kui seadus ei sätesta teisiti

3. Vorminõuded Mida ütlevad õigusaktid metsanduses enimlevinud lepingute vorminõuete kohta? 1. Kinnisasja võõrandamine – notariaalne vorm 2. Raieõiguse või metsamaterjali võõrandamisel sõlmivad võõrandaja ja omandaja kirjaliku lepingu või vormistavad suulise lepingu sõlmimisel kirjaliku akti 3. Raieks andmise leping – kirjalik (raiumise õiguse tõendamine: raieõiguse olemasolu tõendav dokument või teenuse aluseks olev kirjalik leping) 4. Kokkulepe ajutise tee kasutamiseks – võib olla suuline, kuid soovitan alati kirjalikku kokkulepet

4. Vorminõuded • Seega: tehing, milles lepitakse kokku puidu võõrandamises, peab olema kirjalik! Kirjalik peab olema ka: • selle tehingu muutmise kokkulepe (sh. lepingu pikendamine); • volitus, mille alusel leping on sõlmitud; • tagatislepingud (käendus, garantii) • eellepingud • Seega: näiteks raieõiguse võõrandamise lepingu täitmisel tehtud suuline erikokkulepe, et “küte jääb ikkagi metsaomanikule” ei ole õiguspärane. Muudatus tuleb fikseerida kirjalikult.

5. Leping ühistu ja metsaomaniku vahel Metsa raie korraldamiseks/puidu müügiks/metsamajandamistööde läbiviimiseks sõlmivad metsaomanik ja ühistu esinduslepingu. Ühistu kohustub korraldama metsa/puidu müügi metsaomaniku volitusel. Ühistu roll täpsustatakse lepingus (näiteks kas raieõiguse võõrandamisel kohustub ka teostama järelvalvet). Eraldi kokkulepe – tasu müügi korraldamise eest. NB! Lepinguga võtab omanik kohustuse ise mitte samal ajal müügiga tegeleda. Kui müük jääb ära metsaomanikust tuleneval põhjusel, tuleb ühistule kulud hüvitada.

6. Lepingühistu ja metsaomanikuvahel Leping metsaomaniku ja ühistu vahel on usaldussuhe. Kui metsaomanik on ise ühistu liige, on tal ka võimalik kontrollida ühistu tegevust nö. seestpoolt.

7. Lepingud metsamajanduses • Kinnisasja võõrandamine • Kasvava metsa raieõiguse võõrandamine • Metsamaterjali võõrandamine • Töövõtulepingud – raieteenuse tellimine, metsauuendustööde tellimine jms. • Kokkulepe ajutise tee kasutamiseks

8. Kasvava metsa raieõiguse võõrandamine Ostjal õigus langetada puud, need omandada ja metsast ära vedada. Tavakeeles raielangi müük. Maa jääb omanikule, puud raiujale. Raieõiguse võõrandamisel peab üleandja tõendama vastuvõtjale raieõiguse olemasolu ja vastuvõtja seda kontrollima.   Kontrollitakse: isikut tõendava dokumendi, kinnistusraamatu kande ja metsateatise alusel.

9. Raieõiguse lepingu eritüübid • Nn. potikaup ehk fikseeritud müügihinnaga leping Müügihind määratakse lepingus ühe suurusena ja tasutakse tavaliselt ettemaksuna. Hiljem lähtudes metsamaterjali kogusest arveldusi ei tehta. • Sortimendileping Ostja tasub ettemaksu, lõplik arveldamine tegelikult raiutud metsamaterjali koguse järgi

10. Raieõiguse lepingute erinevus • Potikaup– plussid: • On selge ja suhteliselt lihtne tehing • Ostja saab kogu raha kohe kätte • Potikaup – miinused: • Üks pool kannatab alati (puid raiutakse vähem või rohkem prognoositust); • Praktiliselt ei ole kasutatav harvendusraiete puhul

11. Raieõiguse lepingute erinevus • Sortimendileping – plussid: • Makstakse kauba tegeliku koguse alusel • Sortimendileping – miinused: • Äravedu langilt ei ole tavaliselt müüja kontrolli all; • Lõppmõõtmine ei ole müüja kontrolli all Turul pigem suundumine sortimendi-lepingute suunas.

12. Raieõiguse lepingu erinõuded Metsaseaduse kohaselt peab raieõiguse lepingus olema: • poolte andmed; • metsa, mille raieõigus võõrandatakse, asukoht (kinnistu ja katastriüksuse number); • tehtava raie liik; • raiega hõlmatava metsa pindala suurus ja hinnanguline maht tihumeetrites; • allkirjad; • raiet lubava märkega metsateatiste numbrid. Seaduse nõuded on minimalistlikud!

13. Raieõiguse lepingu erireegel Erisäte metsaseaduses: Raieõiguse võõrandamise leping ei lõpe kinnisasja võõrandamisega, kui raieõiguse võõrandaja on enne kinnisasja omandiõiguse üleminekut raieõiguse saajale üle andnud kinnisasja selle osa valduse, millel kasvab raieõiguse esemeks olev mets. Raieõiguse võõrandamise lepingust tulenevad õigused ja kohustused lähevad üle kinnisasja omandajale.   EHK LIHTSAMALT: MAA MÜÜGIL RAIEÕIGUSE LEPING EI LÕPE

14. Raieõigus – probleemid praktikas • „Must müük“ ehk maksumuse teadlikult väiksem kajastamine lepingus (soovitus: olla aus) • Raieõiguse objekt/ala määratletud ebaselgelt (soovitus: määratleda raiutav ala eraldise täpsusega) • Suuliste lisalepete kirjalik mittevormistamine (soovitus: kõik täiendavad kokkulepped kirja panna) • Langilt raiutud puidu ebaõige kajastamine (soovitus: tugev järelevalve, usaldusväärne partner või nn. potikaup) • Probleemid raietööde kvaliteedis (soovitus: põhjalik leping, hoolikas partneri valik, ühistu järelevalve, lepingulised trahvid)

15. Raieõigus – näiteid kohtupraktikast • Raieõiguse objekt määratletud ebaselgelt (soovitus: määratleda raiutav ala eraldise täpsusega, pindalana) Näide: lepingus kirjas raiutava mahuna metsateatisel näidatud maht. Seda mahtu ületati, kostja selgitas, et teatise maht on hinnanguline ja seda võibki ületada. Kohus: kui lepingus viidatud metsateatise mahule, ongi see poolte vahel kokkulepitud raie mahuks. • Suuliste lisalepete kirjalik mittevormistamine (soovitus: kõik täiendavad kokkulepped kirja panna) Näide: raieõiguse ostja väidab, et andis metsaomanikule üle 40 tm saepalki, aga eraldi dokumenti ei vormistatud. Kohus: pool peab enda väidet kohtumenetluses tõendama ehk saepalkide üleandmine on tõendamata

16. Raieõigus – näiteid kohtupraktikast • Suuliste lisalepete kirjalik mittevormistamine Näide kirjaliku vormistamise kasulikkusest: Skeem: metsaomanik vahendaja lõppostja Lõppostja tasus kogu raieõiguse summa, aga raiet ei teostatud ja leping lõppes. Vahendaja pikendas lõppostjaga lepingut ja tema esindaja allkirjastas ka käenduslepingu. Raie jäi aga teostamata, sest metsaomanik ei nõustunud esitama uut teatist. Vahendaja väide: lepingu pikendamine ei kehti, kuna pikendamata oli leping metsaomanikuga ja vahendaja ei saanud tagada uue teatise olemasolu

17. Raieõigus – näiteid kohtupraktikast • Suuliste lisalepete kirjalik mittevormistamine Näide kirjaliku vormistamise kasulikkusest: Tartu Maakohus: 1) tulenevalt hea usu põhimõttest ei olnud lõppostjal alust kahelda, et vahendajal ei olnud õigust lepingut pikendada; 2) Lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamisel tuleb lähtuda lepingust, seal sätestatud vastutuse ulatusest ja võimalikest piirangutest. Tulemus: kohus mõistis vahendajalt ja tema esindajalt solidaarselt välja ca 641 000 kr

18. Metsamaterjali müük • Tõendada tuleb päritolu • Vormistatakse leping või akt, kus märgitakse: • Poolte andmed; • Metsamaterjali andmed (asukoht, kogus sortimentide ja puuliikide lõikes); • Metsateatise numbrid • Poolte allkirjad

19. Metsamaterjali müük • Kokkulepitud summa mittemaksmine (soovitus: ainult kirjalikud müügitehingud, viivise sätestamine) • Ebausaldusväärne mõõtmine (soovitus: spetsialisti kaasamine, mõõtmismetoodika kirjeldamine müügilepingus, tähelepanu pöörata kvaliteeditingimustele)

20. Müügiteatis Müüja ja ostja esitavad Maksu- ja Tolliametile müüdud või ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta teatise. Teatist ei pea esitama, kui ostetakse või müüakse kuni 20 tihumeetrit metsamaterjali aastas. Teatis esitatakse müügi- või ostutehingu sooritamise kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks tähtkirjaga, digitaalallkirjaga varustatud e-kirjaga või e-maksuameti kaudu.

21. Ajutise tee kasutamine Põhimõte: tee kuulub maaomanikule! Tee ei ole teealusest maast eraldatud objekt Seega ei saa riigile või vallale kuuluv tee asuda eramaal, küll võib see aga mõlemalt poolt piirneda eraomandis oleva maaga või olla määratud avalikuks kasutamiseks. Avalikuks kasutamiseks saab eratee määrata ainult teeomaniku nõusolekul!

22. Kuidas pääseda juurdepääsuta kinnistule? Probleemid lahendatavad, kui pääs maaüksusele on tagatud avaliku tee või (riigi) metsatee kaudu. Kahjuks väga paljudele metsatükkidele puudub juurdepääs avalikult teelt.

23. Kuidas pääseda juurdepääsuta kinnistule? Asjaõigusseaduse § 156 lg. 1: omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

24. Kuidas pääseda juurdepääsuta kinnistule? SEEGA: keegi ei võikeelata oma maa kasutamistteiselekinnistulepääsemisekspelgaltendaomandiõiguse olemasolu põhjendustel (a la “minu maa ja mina ei luba”). AGA: arvestama peab ka koormatava kinnistu omaniku huvidega

25. Kokkuleppe vormistamine • Seadus ei nõua kirjalikku kokkulepet! Soovitan kindlasti kirjalikku kokkulepet! • Tee pikaaegse kasutamise puhul võiks seada servituudi. • Kui kokkulepet ei saavutata … määrab tee kasutamise kohus …

26. Kokkuleppe sisu Koormatava kinnistu omaniku seisukohast vajalik: • määrata kasutamise aeg, koht, tasu ja tee kordategemise tähtaeg (soovitav nõuda ka võimalike kordategemiskulude eelnevat deponeerimist).

27. METSATEED:näiteid kohtupraktikast Juurdepääsu saab nõuda, kui: • puudub pääs avalikult kasutatavale teele; • Juurdepääs peab olema maakorralduslikult võimalik; • Juurdepääsu taotleja huvi on ülekaalus võrreldes koormatava kinnisasja omaniku kitsendustega Ei ole oluline, et maa tagastamisel/erastamisel ei pandud selget kohustust juurdepääsu taluda. Juurdepääsu määramine on kohtute diskretsiooniotsus ehk kohtu õigus kõiki asjaolusid kaaludes juurdepääsu asukoht ja tingimused kindlaks määrata

28. METSATEED:näiteid kohtupraktikast Kohtud on rakendanud erinevaid kitsendusi. Näiteks: • Kinnistu läbitakse mootorsõidukiga mitte kiiremini kui 20 km/h • Metsaveoautode läbisõit tuleb eraldi kooskõlastada • Keelata tee kasutajal parkida autosi koormataval kinnistul

29. METSATEED:näiteid kohtupraktikast Kui palju ligipääs maksab? Hinnakirja pole! Kohtud on praktikas võtnud arvesse: • tee hooldamise kulukust (kui on tegemist erateega teeseaduse tähenduses) • Juurdepääsu aluse maa maamaksu suurust • Kinnisasja kasutamise tavasid • Koormatava kinnisasja võimaliku turuhinna vähenemist Tasu suurused väga erinevad, aga pigem tagasihoidlikud (näit. 60 m pikkuse ja 3,5 m laiuse tee eest 400 kr a.; 3 m laiuse ja 25 m pikkuse tee eest 365 kr a.; sama suur summa 50 m pikkuse tee eest)

30. METSATEED: teekokkuleppe sisu – näideelust Rikkuja seisukoht, et kui maaomanik nõustus tee kasutamisega: 1) pidi ta ka arvestama korvamatute kahjulike mõjutustega oma kinnisasjale. 2) kui ta siiski on kahju tekitanud, tuleb tekitatud kahju suuruse määramisel juhinduda mitte tee kordategemise maksumusest, vaid teealuse maa väärtusest maa maksustamishinna alusel.

31. METSATEED: teekokkuleppe sisu – näideelust Maakohtu seisukoht: kahju hüvitamisel tuleb arvestada, et kannatanutele taastataks kahju tekitamise eelne olukord, mis ei sõltu kahjustatud ala maksustamishinnast; asjaolu, et tee kasutamist lubati kevadisel perioodil, ei andnud rikkujale õigust muuta teed läbimatuks mülkaks.

32. Probleemide lahendused Seadused reguleerivad vähe … metsaomanikud peavad mõistma puiduettevõtete tööde vajalikkust ja viimased austama võõrast maaomandit. Kohtupraktika: Pooled peavad kõik läbipääsu kasutamisega tekkida võivad probleemid lahendama inimeste mõistliku ühiselu ja vastastikuse arvestamise ja austuse põhimõtete alusel.

33. Lepinguliste suhete areng Partneri pikaaegne usaldamine ehk majandamisleping ühistu/ettevõtte ja metsaomaniku vahel. Partner korraldab kõik metsaasjad. Takistused: • vähene usaldus; • teadmata ühikuhinnad tulevikus Lahendus: Raamkokkulepe, iga aasta alguses täpsustatakse tööde mahud, hinnad jms. Toimimise eeldus: Ühistute tugevnemine

34. Abi lepingute sõlmimisel Metsanduslikud näidislepingud: www.eramets.ee (alajaotus metsa- ja puidumüük) http://www.eramets.ee/info/trukised/blanketid/ Aitab kohalik metsaühistu! Oluline: abi tuleb küsida enne tehingu tegemist!