210 likes | 582 Views
POPULATSIOON. Tallinna Lilleküla Gümnaasium Koostas: Kristel Mäekask. Populatsiooni mõiste. Ühisel terriotooriumil el a vad ühe ja sama liigi isendid moodustavad populatsiooni . Näiteks: Alutaguse metsas elavad hundid moodustavad populatsiooni. Ühes ökosüsteemis on palju populatsioone.
E N D
POPULATSIOON Tallinna Lilleküla Gümnaasium Koostas: Kristel Mäekask
Populatsiooni mõiste Ühisel terriotooriumil elavad ühe ja sama liigi isendid moodustavad populatsiooni. Näiteks: Alutaguse metsas elavad hundid moodustavad populatsiooni.
Ühes ökosüsteemis on palju populatsioone. • Näiteks: Alutaguse metsa kuuse, jänese vm populatsioon. • Ühe liigi erinevad populatsioonid on eraldatud geograafilise takistusega ja ei saa vabalt ristuda. • Näiteks: Kahe erineva järve haugi populatsioonid.
Populatsioonide arv Kui mitu erinevat populatsiooni antud ökosüsteemis leidub. Näiteks: Kui linnas elab 1000 inimest ja 25 koera ja 10 kassi siis populatsioonide arv on 3.
Populatsiooni arvukus Ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. • Arvukust reguleerivad: • sisefaktorid • konkurents; migratsioon; • välisfaktorid • haigustekitajad; kisklus. Näiteks:Alutaguse metsas elab 40 hunti.
Populatsiooni tihedus Populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. Populatsiooni tihedus sõltub sündimusest, suremusest, sugudevahelisest suhtarvust, toidust, parasiitidest, vaenlastest, haigustest jne. Populatsioonitihedus on eri liikidel erinev, sõltudes eelkõige nõudlustest keskkonnategurite suhtes. Näiteks:4 hektari suuruses metsas elab 40 hunti - seega 40/4 = 0,4 isendit/ha
Stabiilne populatsioon Vanade ja noorte isendite arv püsib tasakaalus. Pika ajavahemiku jooksul arvukus oluliselt ei muutu.
Kasvav populatsioon Sündivus ületab suremuse; arvukus suureneb.
Kahanev populatsioon Isendite arvukus langeb st suremus ületab sündivuse. Põhjused: kliimamuutused vaenlased haigused inimmõju
Populatsioonilained • Populatsiooni arvukuse muutused periooditi. • Kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses. • Saaklooma arvukuse suurenedes kasvab mõne aja pärast toidu külluse tõttu ka kiskja arvukus. ARVUKUS herbivoor karnivoor AEG
Kordamiseks: • 1. Täida tabel 2. Kuidas on omavahel seotud populatsioon, populatsiooni arvukus ja populatsiooni tihedus? Kui 100 000 m2 linnas elab 1000 inimest ja 25 koera ja 10 kassi siis: 3. Konstrueeri ökoloogiline püramiid, kus on märgitud neli troofilist taset 4. Seleta, miks ei suuda organismid talletada kogu toidus olevat energiat.
5. Täida tabel. Too näiteid, millistel tingimustel toimub populatsiooni arvukuse muutus 6. Järjesta mõisted alustades kõige üldisemast ja lisa näited: ökotoop, biosfäär, elukooslus, ökosüsteem, bioom
Kasutatud materjal: http://www.defenders.org/wildlife/wolf/denali.html http://earthhopenetwork.net/howling_wolf_pup.jpg http://www.biopix.dk/Temp/JCS%20Esox%20lucius%2023958.jpg http://www.razna.lv/fish_razna_lv.htm http://www.emc.maricopa.edu/faculty/farabee/biobk/BioBookpopecol.html http://www.freewebs.com/wolfroleplayinggame/bbandit9_small.jpg http://www.burrowsmoving.com/images/pets.jpg http://en.wikipedia.org/wiki/Image:World_population_density_map.PNG http://www.ageworks.com/course_demo/200/module2/module2b.htm
Populatsioonilained: Populatsiooni arvukuse muutused periooditi. Kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses. Saaklooma arvukuse suurenedes kasvab mõne aja pärast toidu külluse tõttu ka kiskja arvukus. ARVUKUS herbivoor karnivoor AEG
Kordamiseks: • 1. Täida tabel 2. Kuidas on omavahel seotud populatsioon, populatsiooni arvukus ja populatsiooni tihedus? Kui 100 000 m2 linnas elab 1000 inimest ja 25 koera ja 10 kassi siis: 3. Konstrueeri ökoloogiline püramiid, kus on märgitud neli troofilist taset 4. Seleta, miks ei suuda organismid talletada kogu toidus olevat energiat.
5. Täida tabel. Too näiteid, millistel tingimustel toimub populatsiooni arvukuse muutus 6. Järjesta mõisted alustades kõige üldisemast ja lisa näited: ökotoop, biosfäär, elukooslus, ökosüsteem, bioom 7. Koosta kaks toiduahelat, mis koosneksid vähemalt neljast lülist, sisaldaksid tippkiskjat ja esineksid erinevates elukeskkondades. Näide: kõdu – vihmauss – harilik kärnkonn – valge toonekurg (elukeskkondadeks on muld ja maapind)
Kasutatud materjal: http://www.defenders.org/wildlife/wolf/denali.html http://earthhopenetwork.net/howling_wolf_pup.jpg http://www.biopix.dk/Temp/JCS%20Esox%20lucius%2023958.jpg http://www.razna.lv/fish_razna_lv.htm http://www.emc.maricopa.edu/faculty/farabee/biobk/BioBookpopecol.html http://www.freewebs.com/wolfroleplayinggame/bbandit9_small.jpg http://www.burrowsmoving.com/images/pets.jpg http://en.wikipedia.org/wiki/Image:World_population_density_map.PNG http://www.ageworks.com/course_demo/200/module2/module2b.htm