ÕigusaktidE struktuur

1. Tartu Ülikooli Pärnu kolledž 2013/2014 Anne Rähn, sotsiaaltöö korralduse lektor ÕigusaktidE struktuur

2. Õiguskord on korraldatud hierarhiliselt nii, et • madalamalseisvad üldaktid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate üldaktidega ning • üksikaktid peavad olema kooskõlas üldaktidega. Üldaktide hierarhia põhineb sellel, et madalamalseisev üldakt lähtub kõrgemalseisvast ning täpsustab ja täiendab seda. Üksikaktid aga põhinevad üldaktidel. Üldaktidega peavad kooskõlas olema ka isikute eraõiguslikud tehingud, lepingud ja muud tahteavaldused. Õigusaktide hierarhia

3. Õigusakte antakse välja kõigis riigivalitsemise valdkondades ja ülesannete täitmiseks. Valdkonna järgi võib õigusakte jagada järgmiselt: 1. õigustloovad aktid 2. haldusaktid 3. kohtuaktid

4. Õigustloovad aktid on üldaktid, millega kehtestatakse abstraktseid õigusnorme üldiste tunnuste alusel määratletud haldusväliste isikute suhtes. Õigustloovateks aktideks Eesti õiguskorras on seadus, seadlus ja määrus ning õigustloova sisuga rahvusvahelise õiguse aktideks on rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid, Euroopa Liidu aluslepingud, määrused ja otsekohaldatavad direktiivid; õigustloovad aktid

5. Haldusaktid on haldusülesande täitmiseks avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumil antudhaldusväliseisikuõiguste ja kohustusteloomisele, muutmiselevõilõpetamisele suunatud otsustused (üksikaktid). Eesti õiguskorras on haldusaktideks eelkõige ettekirjutus, otsus, korraldus ja luba; haldusaktid

6. Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele (HMS § 51 lg 2). Nt kohustav või keelav liiklusmärk haldusakti liigid

7. Ettekirjutus on haldusakt, mis paneb isikule kohustuse teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost (ATSS § 4 lg 1). Ettekirjutusi annavad paljud haldusorganid – mistahes haldusakt, millega isikut kästakse või keelatakse on sisu järgi ettekirjutus, isegi kui seda nimetatakse muu nimetusega;

8. Luba on haldusakt, millega antakse isikule mingi õigus või kõrvaldatakse õigusaktist tulenev õiguse teostamise piirang. Tegevusloa andmisega kontrollitakse isiku vastavust ja võimekust ohtlikul tegevusalal tegutsemiseks

9. Käskkiri on haldusakt, mis on suunatudasutusevõiorganisatsioonisisemiste küsimuste lahendamisele ning võib reguleerida teenistujate subjektiivseid õigusi ja juriidilisikohustusi. • Käskkirion haldusaktüksnesniivõrd, kuireguleeritakseteenistujateisiklikkeõigusi ja kohustusi (teenistussevõtmine, teenistusestvabastamine, puhkuselelubamineja puhkuselttagasikutsumine, ametipalga ja lisatasudemääramine, kahju hüvitise sissenõudmine, distsiplinaarkorras karistamine jms).

10. Kohtuaktid on õigusmõistmise raames isikute vahelise vaidluse lahendamisel või süüteo toime pannud isiku vastutuse kindlaksmääramiseks tehtavad otsustused (üksikaktid). kohtuaktid.

11. Õigusakte annavad välja kõik riigivõimu harud. Organisatsiooniliselt võib õigusakte jagada järgmiselt: • Seadusandliku organi aktid • Täidesaatva organi aktid • Õigustmõistva organi aktid

12. Seadusandliku organi aktid on mistahes Riigikogu poolt antavad üld- või üksikaktid; Seadusandliku organi aktid

13. Täidesaatva organi aktid on mistahes Vabariigi Valitsuse, ministri, riigisekretäri või valitsusasutuse poolt antavad üld- ja üksikaktid. Täidesaatva võimu harusse kuuluvad ka Vabariigi President, kes annab seadlusi, otsuseid ja käskkirju ning kohalikud omavalitsused, kesannavadmäärusi, otsuseid ja korraldusi täidesaatva organi aktid

14. Õigustmõistva organi aktid on mistahes kohtute poolt antavad üld- või üksikaktid. õigustmõistva organi aktid

15. Õigusloovadaktid ehk õiguse üldaktid - õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga). • Õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. Õigusaktid

16. Üksikaktid erinevad üldaktidest selle poolest, et reguleerivad konkreetset üksikut juhtumit. Konkreetne • juhtum on tegelikkusesasetleidnudjuhtum,ajaliseltmääratudalguseja lõpuga. Juhtumi sisuks võib olla isiku tegu (nt juhatuse liige esitab maksuhaldurile valeandmeid) või asetleidnud sündmus (nt nakkushaiguse levik). • Üksikakt võib olla suunatud individuaalselt määratud isikutele, kuid isikute ring võib olla ka määratud üldiste tunnustega – oluline on, et need isikud oleksid seotud reguleeritava juhtumiga.

17. Põhiseadus on seadus, mis annab põhja, skeleti ehk konstitutsiooni kõigele sellele, millele riiklus on rajatud. (Maruste,R. 1997:5) Siseriiklikud üldaktid

18. Iga riik on mingil viisil korraldatud ning see riigi ja võimukorralduse alus on sageli põhiseadus. • Seega on põhiseadus dokument, mis määrab kindlaks riigi korralduse, valitsemiskorralduse ja suhted kodanikega. • Niinagipõhiseadus ei ole mõeldav ilma riigita, ei ole tänapäevastearusaamistekohaseltvõimalik ka riik ilma põhiseaduse või seda asendavata konstitutsiooniliste aktideta. • Põhiseaduse vastuvõtmisega loob rahvas riigi – põhiseaduse jt konstitutsiooniliste aktide vastuvõtmine rahva poolt on rahvasuveräännetahteavaldusluuariiki.

19. Põhiseadus (Põhiseadus  § 3 lg 1; § 102) - Kõige üldisemalt võibki konstitutsiooni defineerida kui õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused. pÕHISEADUS

20. Põhiseaduslikud seadused (Põhiseadus § 104 lg 2) – PS § 104 lg 2 loetletud seadused: • saab vastu võtta ja muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega (s.t. minimaalselt 51 häälega) ning neid ei saa president muuta oma seadlustega. Sellisteks seadusteks on näiteks kodakondsuse seadus, rahvahääletuse seadus, Vabariigi Presidendi valimise seadus jm. Põhiseaduslikud seadused

21. Seadused ( Põhiseadus §65; §105) - • Demokraatlikes riikides käsitletakse seadustena formaalses mõttes kas parlamendi poolt seaduse nime all vastu võetud õigusakte või rahva poolt rahvahääletusel vastu võetud õigusakte. • Peale selle kõneldakse ka seadustest materiaalses mõttes. Need on sellised õigusnorme või üldisi käitumiseeskirju sisaldavad aktid, mille on vastu võtnud parlament, rahvas või täitevvõim. • Õigustloovad aktid on sellised riigi või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud aktid, mis sisaldavad õigusnorme - määratlemata isikute ringile suunatud üldkohustuslikke käitumiseeskirju. • . SEADUSED

22. Seadus on seaduse vormis kas Riigikogu poolt Riigikogu kodukorraga või rahvahääletusel seadusega kindlaks määratud korras vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. Mis on seadus?

23. Seadlused: Põhiseaduse § 109 alusel võib Vabariigi President anda seadlusi, millel on seaduse jõud. Vabariigi President võib seadlusi anda kui on edasilükkamatu riiklik vajadus, Riigikogu ei saa kokku tulla. seadlused

24. Määrused  (Põhiseadus §87) : Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi ning minister annab seaduse alusel ning täitmiseks määrusi ja käskkirju. määrused

25. Määrus on õigusjõult madalam, kui seadus. Määrus peab olema kõigi seadustega kooskõlas. Kuimääruse ja seadusesäte on omavahelvastuolus, siis ei tule mittevastuolulahendada, vaid määruse säte on õigusvastane ning juba sellepärast tuleks lähtuda otsustamisel seaduse sättest. • Kuivastuolu ei ole ilmne ja vältimatu, siis tulebmäärusesätteidtõlgendadaselliselt, et need • oleksid kooskõlas seaduse sätetega ja moodustaksid kogumis vastuoludeta õigusnormi.

26. Kuna määrused sisaldavad abstraktseid üldnorme, siis kujutavad nad erandit seadusandlikust võimust ning eeldavad seadusandliku võimu poolt volituse andmist.

27. HMS § 90 lg 1 kohaselt võib määruse anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. • Kohtupraktikas on rõhutatud, et määruse andmisel ei tohi täidesaatev võim ületada volitusnormis sätestatud volitusi ega kehtestada määrusega seda, milleks tal volitusnormiga volitust antud ei ole. volitusnorm

28. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 7: • volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi • volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi • Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. Kohaliku omavalitsuse õigusaktid

29. PS § 123 lg 2 sätestatakse: "Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid." • Samas ei või välisleping olla vastuolus • põhiseadusega (PS § 123 lg 1). • Seega paiknevad välislepingud Eesti õiguskorras põhiseaduse ja seaduste vahepeal. Välislepingute ülimuslikkus

30. Rahvusvaheline leping on kahe või enama riigi vahel sõlmitud mistahes õiguslikult siduv kokkulepe. Konventsioon Harta Rahvusvaheline leping

31. Konventsioonon välisleping, millel on reeglina palju pooli võimis on avatud liitumiseks kõigile või kindlaksmääratud hulgale riikidele • Konventsioonid võetakse reeglina vastu riikidevahelistel või rahvusvaheliste organisatsioonide korraldatud konverentsidel. Kuna konventsioonide teksti on raske muuta, siis täiendavad kokkulepped vormistatakse konventsiooni lisaprotokollidega, millega liitumiseotsustabigariikeraldi. konventsioon

32. Harta on välisleping, millega reguleeritakse isikute õigusi või instituudi seisundit ja korraldust, nt Euroopa Nõukogu Euroopa kohaliku omavalitsuse harta, Euroopa sotsiaalharta,või regionaal- või vähemuskeelte Euroopa harta. Vastuvõtmise ja kehtivuse korralduselt ei erine harta konventsioonist Harta

33. Rahvusvaheliste lepingute sõlmimist, kehtivust ja lõpetamist reguleerib Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon. • Vastavalt selle konventsiooni artiklile 6 on igal riigil õigusvõime lepingu sõlmimiseks. • Lepingu tekst võetakse vastu kõigi selle koostamisest • osavõtnud riikide nõusolekul või rahvusvahelisel konverentsil hääletamisel 2/3-se häälteenamusega • (artikkel 9). Rahvusvaheliste lepingute sõlmimine

34. Euroopa Liit on rahvusvaheline organisatsioon, mis põhineb liikmesriikide süveneval koostööl ja lõimumisel. Euroopa Liidu õigus ei kujune ühel viisil ega ole oma olemuselt ühtne, vaid õigusliku reguleerimise viisid ja Euroopa Liidu organite pädevus sõltub sellest, millises valdkonnas Euroopa Liit tegutseb. Euroopa Liidu õiguse allikad

35. Euroopa Liidu õigus jaguneb kolmeks sambaks - esimese samba moodustab Euroopa Ühenduse õigus, teise samba moodustab ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning kolmanda samba • moodustab politseikoostöö ning õigusalane koostöö kriminaalasjades. • Sellest lähtuvalt liigitatakse EuroopaLiiduõigusintegratsiooni- ja koostööõiguseks.

36. Põhiseaduse § 3 lg 2 sätestab, et täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. • Õigusaktid avaldatakse neid kehtestanud institutsioonide nimel ametlike tekstidena riigi ametlikus väljaandes (Riigi Teatajas ja Riigi Teataja Lisas). • Kirjastused on välja andnud õigusaktide kogumikke, mida on võimalik osta raamatupoodidest ja laenutada raamatukogudest. • Õigusaktidega on võimalik tutvuda ka internetis, näiteks elektroonilise Riigi Teataja leheküljel.  Kust leida õigusakte

37. Kasutatud allikad: Riigiportaal: www.eesti.ee Põllumäe,S. SISSEJUHATUS ÕIGUSESSE. Näiteid ja harjutusi õppeaine "Sissejuhatus õigusesse„ HLSC5001 loengukursuse juurde. Sisekaitseakadeemia, 2009 Justiitsministeeriumi kodulehekülg www.just.ee