180 likes | 763 Views
Ühiskonna struktuur. ÜHISKONNA STRUKTUUR. MAJANDUS TURG TULU. RIIK POLIITIKA VÕIM. AVALIK SEKTOR. ERASEKTOR. KOLMAS SEKTOR. KODANIKUÜHISKOND, KODANIKUÜHENDUSED. Avalik sektor. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest . Tähtsaim osa avalikust sektorist on riik .
E N D
ÜHISKONNA STRUKTUUR • MAJANDUS • TURG • TULU • RIIK • POLIITIKA • VÕIM AVALIK SEKTOR ERASEKTOR KOLMAS SEKTOR KODANIKUÜHISKOND, KODANIKUÜHENDUSED
Avalik sektor • Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest. • Tähtsaim osa avalikust sektorist on riik. • Riigi tunnused: - territoorium - rahvas - iseseisev avalik võim • Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena, mis on kõigile kohustuslikud.
Demokraatliku riigivalitsemise põhimõtted • Võimude lahusus ja tasakaalustatus • Võim on avalik ja kontrollitav • Võim seisab rahvale võimalikult lähedal
Võimude lahusus ja tasakaalustatus • Võim on jagatud mitme asutuse vahel, kes kontrollivad vastastikku teineteise tegevust. • Vajalik selleks, et võim ei oleks ühe isiku või inimeste grupi käes – et võimu ei saaks kuritarvitada. • Üks ja sama inimene ei tohi olla korraga ametis mitmes võimuharus. • Üks võimuharu on võimu teostamisel sõltuv teisest.
Riigivõim seadusandlik täidesaatev kohtuvõim • parlament valitsus kohtud
Võimu kontrollimise organid Eestis: • Õiguskantsler – kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist; • Riigikontroll – kontrollib riigi majandustegevust ja riigivara kasutamist; • Kaitsepolitsei – kontrollib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist.
Võimu lähedus rahvale • Kõiki otsuseid ei langetata pealinnas – kohalikke küsimusi otsustavad kohalikud omavalitsused. • Eesti kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad.
Avalik-õiguslikud institutsioonid • Avalik-õiguslikud asutused täidavad riigi ülesandeid, kuid ei allu otseselt riigile, vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt. • Nt ülikoolid, haiglad, rahvusringhääling.
Erasektor • Erasektor ehk tulundussektor ehk ärisektor • Ettevõtted, kelle eesmärgiks on teenida tulu (kasumit). • Nt osaühingud, aktsiaseltsid
Kolmas sektor • Ehk mittetulundussektor – valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks ei ole valitseda või teenida kasumit. • Vahelüli avaliku sektori, tulundussektori ja inimeste eraelu vahel. • Mittetulundusühingud (MTÜ), sihtasutused (SA), seltsingud.
PLURALISM – mitmekesisus; pluralistlikus ühiskonnas on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid, sotsiaalsed grupid jne.
Ühiskonna sotsiaalne struktuur – rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel. • Hierarhiliste tunnuste järgi kujunenud sotsiaalse struktuuri puhul saab rääkida kihistumisest (nt majandusressursside alusel kihistub ühiskond klassideks: kõrgklass, keskklass, alamklass)
Sotsiaalne mobiilsus – inimese või inimgrupi ümberpaiknemine ühest ühiskonnakihist teise. • Horisontaalne mobiilsus – liikumine samal hierarhia astmel (nt ühest linnast teise; ühest majandusharust teise) • Vertikaalne mobiilsus – liikumine kõrgemasse või madalamasse kihti (nt keskklassist kõrgklassi; lihttöölisest spetsialistiks)
Sotsiaalne staatus • Sotsiaalne staatus (ehk asetus sotsiaalses hierarhias) on alati hinnanguline. • Omistatud staatus – sellega seotud positsioon on inimesel tema soovist või pingutusest sõltumata (nt sugu, vanus, rass) • Omandatud staatus – valikute, teenete, pingutuste tulemus (nt perekonnaseis, haridustase)