320 likes | 862 Views
Loeng 4. Aminohapped ja valgud. H. R-C-COOH. NH 2. Aminohapete nomenklatuur , struktuur ja keemilised omadused Peptiidside . Pol üpeptiidid ja valgud Valkude funktsionaalne mitmekesisus. Aminohapped. Valgud koosnevad aminohapetest 20 aminohapet on harilikud ehk standardsed
E N D
Loeng 4 Aminohapped ja valgud H R-C-COOH NH2
Aminohapete nomenklatuur, struktuur ja keemilised omadused • Peptiidside. Polüpeptiidid ja valgud • Valkude funktsionaalne mitmekesisus
Aminohapped • Valgud koosnevad aminohapetest • 20 aminohapet on harilikud ehk standardsed • Aminohapped va proliin on a -aminohapped a-süsinik H R-C-COOH NH2 a-aminohape üldkujul
Aminohapped kui tsvitterioonid Neutraalse pH juures on laenguga nii amino- kui ka karboksüülrühm st molekulid on bipolaarsed ioonid pKa karboksüülrühmale ca 2.2 pKa aminorühmale ca 9.4
Näide: seriini tiitrimine pKa2 = 9.2 Isoelektriline punkt- pH väärtus, kus ühendi summaarne elektrilaeng on null pI=1/2(pKa1 + pKa2) =5.7 pKa1 = 2.2
a-aminohapped – valkude koosseisu kuuluvad monomeerid 20 aminohapet on standardsed ehk klassikalised, erinevad üksteisest R poolest Milleks nii erinevad kõrvalahelad? -valkude struktuurse ja funktsionaalse mitmekesisuse tagamine a-süsinik ja neli asendajat: R- kõrvalrühm aminorühm karboksüülrühm H-aatom -laeng -geomeetria -keemilised omadused
Valgud ja aminohapped • Valgud, polüpeptiidid- lineaarsed aminohappe jääkidest koosnevad polümeerid • Valkude primaarstruktuur defineeritud nukleiinhappe järjestuse poolt • Mw alates ca 5000 (5 kD)- vähemalt 500kD • Valkude struktuurne ja funktsionaalne mitmekesisus baseerub 20 erineva aminohappe kombinatsioonidel
Alaniin Ala A Arginiin Arg R Asparagiin Asn N Asparagiinhape Asp D Glutamiin Gln Q Glutamiinhape Glu E Glütsiin Gly G Histidiin His H Isoleutsiin Ile I Leutsiin Leu L Lüsiin Lys K Metioniin Met M Fenüülalaniin Phe F Proliin Pro P Seriin Ser S Treoniin Thr T Trüptofaan Trp W Tsüsteiin Cys C Türosiin Tyr Y Valiin Val V Suvaline ah . Xaa X Asn või Asp Asx B Gln või Glu Glx Z
Aminohapped on optiliselt aktiivsed Optiline aktiivsus- polariseeritud valguse tasapinna pööramine Optiliselt aktiivsed molekulid on asümmeetrilised Asümmeetria ehk kiraalne tsenter- a süsinik Asümmeetria tsentrit ei ole glütsiinil dextro D- levo L- L-aminohape R ja S Enantiomeerid Stereoisomeerid D-glütseeraldehüüd L-glütseeraldehüüd Fisheri projektsioon: -vertikaalsed sidemed suunatud tasapinna alla -horisontaalsed sidemed tasapinna ette
Peptiidside Peptiidside- amiidside Moodustub kondensatsioonireaktsioonis Di, tri, …oligo ja polüpeptiidid N terminus ja C terminus NB! Valkudes sageli rohkem kui 1 ahel DG0on ca 20 kJ/mol st piisab 1 ATP hüdrolüüsi energiast Biosüntees ATPAMP + 2Pi 2GTP 2GDP + PiS=4 ATP Peptiidside on vesikeskkonnas suhteliselt stabiilne Aktivatsiooni vabaenergia DG0* on ca 80 kJ/mol
Aminohapped ja peptiidid: nomenklatuurist 5´AUGUCUUCCGCCUUUCUG 3´ RNA järjestus Met Ser Ser Ala Phe Leu kolmetähelised sümb. M S S A F L ühetähelised sümb. N terminusC terminus
Geneetiline kood on tripletne – XYZ , näit. AGC- Ser 2. positsioon U C A G Phe Ser Tyr Cys U U Phe Ser Tyr Cys C 1. Pos. Leu Ser XXX XXX A 3. Pos. Leu Ser XXX Trp G Leu Pro His Arg U C Leu Pro His Arg C Leu Pro Gln Arg A Leu Pro Gln Arg G Ile Thr Asn Ser U A Ile Thr Asn Ser C Ile Thr Lys Arg A Met Thr Lys Arg G Val Ala Asp Gly U G Val Ala Asp Gly C Val Ala Glu Gly A Val Ala Glu Gly G Miks on 20 aminohapet? 64 koodonit? tripletne kood? Vastused on sõltuvad muna-kana probleemi lahendusest
Aminohapete klassifikatsioon Vastavalt R asendajale mittepolaarne polaarne laenguta laenguga happelised laenguga aluselised S sisaldav aromaatne Aminohapete Mw 57…186 D, Keskmine aminohappejäägi mass valgu koostises ca 110D-120D 25 ah jäägist koosnev peptiid 110 x 25 = 2750 = 2.75kD
Mittepolaarse kõrvalahelaga aminohapped I Isoleutsiin Ile I (2S, 3S) Glütsiin Gly G Alaniin Ala A Gly -puudub kõrvalahel, kiraalne C -peptiidahelas võimalikud anomaalsed nurgad -H aatomi väikesed mõõtmed, tihe pakkumine Ala -väike, mittepolaarne -võib paikneda nii valkude sisemuses kui pinnal -sageli esinev -kasutatakse sageli valkude muteerimisel, minimaalse struktuurse efekti tõttu Valiin Val V Val, Leu, Ile -hargnenud, mahukad, hüdrofoobsed -paiknevad valkude sisemuses -piiratud liikuvusega, eriti kui hargnemine Cb juures Leutsiin Leu L
Mittepolaarse kõrvalahelaga aminohapped II Metioniin Met M Suured mittepolaarsed aminohapped asuvad tavaliselt valgugloobuli sees Val Leu Ile Trp Tyr Phe Pro Met Fenüülalaniin Phe F Pro on ainuke iminohape, tsükliline kõrvalahel seotud peaahelaga. Väga jäik struktuur, fikseerib peaahela Ca-NH dihedraalnurga 20o täpsusega Proliin Pro P Rida aminohappeid on vaadeldavad alaniini derivaadina. Metüleenrühm CH2 võimaldab peaahelal võtta rohkem konformatsioone Trüptofaan Trp W
Polaarse neutraalse kõrvalahelaga aminohapped I Polaarsed kõrvalahelad on võimelised moodustama vesiniksidemeid olles nii doonoriks kui akseptoriks Seriin Ser S Treoniin Thr T (2S, 3R) Asparagiin Asn N
Polaarse neutraalse kõrvalahelaga aminohapped II Glutamiin Gln N Tyr kõrvalahel sisaldab fenoolset OH rühma, mis moodustab vesiniksidemeid ja on võimeline dissotseeruma kõrgema pH juures. Samuti võib dissotseeruda Cys Cys unikaalne omadus on disulfiidsildade S-S moodustamine teise Cys jäägiga. Türosiin Tyr Y Tsüsteiin Cys C
Laengut omava kõrvalahelaga aluselised aminohapped Lüsiin Lys K Arginiin Arg R Laeng kõrvalahelal on toodud neutraalse pH juures. Unikaalne on His, mille kõrvalahela pKa=6.0 Seega võib His kõrvalahel nii liita kui loovutada prootoni ja osaleda katalüüsis. Esineb väga paljude ensüümide aktiivtsentris Histidiin His H
Laengut omava kõrvalahelaga happelised aminohapped Asparagiinhape Asp D Glutamiinhape Glu E
Kõrvalahelate aluselis-happelised omadused Aminohape funkts. rühm pKa Cys tiool 8.37 Tyr fenool 10.46 Lys e-NH3+ 9.06 Arg guanidino 12.48 His imidasool 6.04 Asp b-COOH 3.90 Glu g-COOH 4.07
Aminohapete derivaadid valkude koosseisus • Kõrvalahelad: • Hüdroksüleerimine 4-hüdroksüproliin, 5-hüdroksülüsiin kollageenis • Metüleerimine 5-metüülhistidiin, e-N,N,N-trimetüüllüsiin, histoonid • Atsetüleerimine e-N-atsetüüllüsiin histoonid • Karboksüleerimine g-karboksüglutamaat • Fosforüleerimine O-fosfoseriin, O-fosfotreoniin, O-fosfotürosiin Karbohüdraadid- glükoproteiinid Lipiidid- lipoproteiinid N ja C terminuse modifikatsioonid N-formüülmetioniin, N-atsetüülseriin
D-aminohapped • Bakteriraku kestad • Antibiootikumid • valinomütsiin • gramitsidiinA • aktinomütsiinD Bioloogiliselt aktiivsed aminohapped • GABAg-aminobutüraat, glutamaadi dekarboksül. produkt, neurotransmitter • Dopamiin türosiini derivaat, neurotransmitter • Histamiin histidiini dekarboksüleerimise produkt, allergil. Reakts. mediaator • Türoksiin joodi sisaldav türosiini derivaat, türoidhormoon
Valk …. proteiin …. proteios … esmatähtis Gerardus Mulder, Taani keemik eraldas loomsetest ja taimsetest kudedest valgulise aine nimetas aine Berzeliuse (Rootsi keemik) soovitusel PROTEIINIKS (1838) määras valemiks C40H62N10O12
Valgud • Valgud võivad koosneda ühest või mitmest polüpeptiidahelast. • Monomeersel valgul on ainult üks subühik (Müoglobiin) • Oligomeersel (multimeersel) valgul on mitu subühikut (Hemoglobiin) • Multimeersete valkude subühikud võivad olla identsed või erinevad. Subühikud on tavaliselt seotud mittekovalentsete sidemetega • Valkude suurus algab ca 5kDa suurusjärgust ja ületab 0.5MDa. • Polüpeptiidid ja valgud on aminohappe jääkidest koosnevad lineaarsed (hargnemata ahelaga) polümeerid. • Aminohappeline järjestus on primaarstruktuur
Valkude klassifikatsioon • Funktsionaalselt • Lokalisatsiooni alusel • Lihtvalgud ja liitvalgud • glükoproteiinid, lipoproteiinid, nukleoproteiinid, metalloproteiinid jne • Strukturaalselt ja vastavalt vees lahustuvusele • globulaarsed • fiibervalgud E. coli – ca 3000 valku S. cerevisiae - ca 6000 valku H. sapiens - ca 30000-100000 valku
Liitvalkude ehk konjugeeritud valkude klassid Klass Prosteetiline rühm Näide Lipoproteiinid lipiidid vere b1-lipoproteiin Glükoproteiinid süsivesik immunoglobuliin G Fosfoproteiinid fosfaatrühm kaseiin (piimavalk) Hemoproteiinid heem (Fe-porfüriin) hemoglobiin Flavoproteiinid flaviinnukleotiidid suktsinaadi dehüdrogenaas Metalloproteiinid raud ferritiin tsink alkoholi dehüdrogenaas kaltsium kalmoduliin molübdeen dinitrogenaas vask plastotsüaniin
Mõnede valkude molekulmassid Valk Mw subühikuid funktsioon Glükagoon 3300 1 hormoon Insuliin 11466 2 hormoon TsütokroomC 13000 1 elektronide transport RibonukleaasA (pankr.) 13700 1 ensüüm Lüsotsüüm (munavalgest) 13900 1 ensüüm Müoglobiin 16900 1 hapniku transport Kümotrüpsiin 21600 1 ensüüm Karboonanhüdraas 30000 1 ensüüm Peroksüdaas (mädarõik.) 40000 1 ensüüm Hemoglobiin 64500 4 hapniku transport Heksokinaas (pärm) 102000 2 ensüüm Laktaadi dehüdrogenaas 140000 4 ensüüm Glükogeeni fosorülaas 194000 2 ensüüm Fosfofruktokinaas (lihas) 340000 4 ensüüm Ferritiin 440000 24 Fe säilitus Glutamiini süntaas (E.coli) 600000 12 ensüüm
Valkude funktsionaalsed klassid • Ensümaatiline katalüüs (CO2 hüdrateerimine, karboonanhüdraas; RNA süntees) • Transport- ja (hemoglobiin ja müoglobiin O2 transport; transferriin • säilitusfunktsioon Fe transport; ferritiin Fe säilitamine maksas) • 3. Koordineeritud liikumine (lihaste kontraktsioon; kromosoomide liikumine mitoosis) • Strukturaalne (nahk ja kondid sisaldavad kollageeni) • Immuunvastus (IgA, IgG, IgM) • Närviimpulsi teke ja ülekanne (retseptorvalgud meeleelundites, sünapsis) • Rakkude, kudede, organismi (geeniekspressiooni kontroll, hormonaalne reg.) • kasv ja diferentseerumine
Proteoomika- kõigi organismi (raku) valkude kompleksne uurimine Valgud E. coli rakkudest lahutatud 2D O`Farrelli geelil 1D. isoelektriline fokuseerimine- lahutmine vastavalt valgu molekuli pI väärtusele 2D- SDS forees- lahutamine vastavalt valgu Mw väärtusele
Aminohapete kõrvalahelad määravad valkude struktuurse ja funktsionaalse mitmekesisuse 20 aminohappe kombinatsioonide hulk on väga suur, Limitatsioonid looduses tavalised 100-1000 jäägi pikkused polüpeptiidid 20 aminohapet esinevad erineva sagedusega Sageli esinevad: L, A, G, S, V, E Harva esinevad: W, C, M, H NB! Valgu omadused ei sõltu niivõrd aminohappelisest koosseisust kui järjestusest
Aminohapete kõrvalahelad määravad valkude struktuurse ja funktsionaalse mitmekesisuse Valgu laeng määratakse ära kõrvalahelate ionisatsiooni tulemusena pI- isoelektriline täpp, vastab pHle kus laeng puudub Polüpeptiidahela otsmised rühmad osalevad tüüpilistes funktsionaalrühma reaktsioonides Aminohapete kvantitatiivne määramine on võimalik ninhüdriiniga Reale kõrvalrühmadele on olemas spetsiifilised reaktsioonid Aromaatsete kõrvalahelate neelduvus spektri UV alas võimaldab valkude kontsentratsiooni mõõta Lainepikkus 230 või 280 nm Trp, Tyr, Phe - Aromaatsed Valgu molaarse ekst. koef. arvutatav, Tundmatu järjestuse korral 1 mg/ml OD280=1
Kodutöö nädalavahetuseks Selgeks saada 20 aminohappe struktuur, kolmetäheline lühend, ILMA PIILUMATA Joonistada L-alaniini 4 Fischeri projektsiooni Joonistada järgmine oligopeptiid korrektses ioniseerunud vormis (füsioloogilistes tingimustes) Gln-His-Ile-Thr Joonistada domineeriv ioonne vorm aminohappele Asp a. pH1.0, b. pH3.0, c. pH6.0, d. pH10.0 juures