1 / 27

Klass Beetaproteobakterid

Klass Beetaproteobakterid. Siia kuuluvad seltsid: Burkholderiales (Burkholderia, Ralstonia, Herbaspirillum, Sphaerotilus, Comamonas, Bordetella, Janthinobacterium), Hydrogenphilales (Hydrogenophilus, Thiobacillus), Methylophilales (metülotroofid),

bruce-irwin
Download Presentation

Klass Beetaproteobakterid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Klass Beetaproteobakterid • Siia kuuluvad seltsid: • Burkholderiales (Burkholderia, Ralstonia, Herbaspirillum, Sphaerotilus, Comamonas, Bordetella, Janthinobacterium), • Hydrogenphilales (Hydrogenophilus, Thiobacillus), • Methylophilales (metülotroofid), • Neisseriales (Neisseria, Simonsiella, Vitreoscilla), • Nitrosomonanales (nitrifitseerijad, Gallionella), • Rhodocyclales (Rhodocyclus, Zoogloea)

  2. Klass Beetaproteobakterid http://www.sciencenet.com.au/bacteriologyhome.htm

  3. Klass Beetaproteobakterid

  4. Klass Beetaproteobakterid Beeta-proteobakterid on alfa-proteobakteritega metaboolselt sarnased, kuid nende omapäraks loetakse seda, et nad kalduvad kasutama substraate, mis moodustuvad anaeroobses keskkonnas orgaanilise aine lagunemisel: vesinikku, ammoniaaki, metaani, rasvhappeid jt ühendeid. Metaboolne mitmekesisus on suur. Rühmas on ka patogeene (Neisseria, Bordetella).

  5. Selts Burkholederiales Perekonnad Burkholderia ja Ralstonia on loodud endise Pseudomonas perekonna liikide baasil. Perekonda Burkholderia kuuluvad aeroobsed asporogeensed sirged pulgad. Nad liiguvad polaarsete viburite abil. Tuntuim liik on B. cepacia, mis lagundab ca 100 erinevat orgaanilist ühendit, sealhulgas aromaatseid ühendeid. Polümeerseid ühendeid reeglina ei lagunda. V. oluline süsinikuringes. See liik on ka taimepatogeen (sibulate mädanemine) ja haiglainfektsioonide põhjustaja. Ralstonia eutropha on endine Alcaligenes eutrophus. See on hästi läbi uuritud vesinikubakter. R. solanacearum põhjustab närbumistõbe kartulil, tomatil, tubakal.

  6. Selts Burkholederiales Burkholderia cepacia põhjustab sibulatel mädanikke

  7. Selts Burkholederiales ICI (Imperial Chemical Industries) Inglismaal toodab Ralstoniaeutropha abil bioplasti Biopoli nime all. Bakterit kasvatatakse glükoosil. ICI on saavutanud polü-b-hüdroksübutüraadi (PHB)/polü-b-hüdrosküvaleriaadi (PHV) kopolümeeri saagiseks rohkem kui 80% raku kuivainest. Polümeer eraldatakse rakkudest, jahvatatakse pulbriks ja kasutatakse mitmesuguste plastikesemete tootmiseks (shampoonipudelid näiteks).

  8. Selts Burkholederiales Bordetella pertussis Nakatab imetajaid. Koloniseerib ülemiste hingamisteede limaskesti ja põhjustab läkaköha. Selle haiguse kergemat vormi põhjustab B. parapertussis. Haiguse vastu vaktsineeritakse kolmikvaktsiiniga: difeeria-läkaköha-teetanus. Arvatakse, et suur osa inimkonnnast on mingil kujul selle haiguse lapsepõlves läbi põdenud.

  9. Selts Burkholederiales Sphaerotilus (pildil) ja Leptothrix on niitjad limatupega bakterid. Tupp on tühi torujas struktuur, mis ümbritseb rakke tihedalt, aga otsest kontakti rakkudega pole. Tuped aitavad kinnituda tahkele pinnale ja neid baktereid võib sageli leida just voolavas vees kinnitununa pindadele. See aitab oligotroofses keskkonnas ellu jääda. Tuped kaitsevad ka algloomade eest.

  10. Selts Burkholederiales Sphaerotilus natans. Pulkbakterid paiknevad niidina ühise limatupe sees. Limatupes pole peptidoglükaani ja see koosneb polüsahhariididest, valgust ja lipiididest. Seega sama koostisega, nagu kapslid. Kinnitusplaadiga kinnituvad tahketele pindadele vees. Tuppedesse ei kogune raua- ja mangaaniühendeid. Tupest vabanevad tipmised viburitega rakud (goniidid), mis ujuvad eemale, kinnituvad ja moodustavad uue niidi. See võimaldab levida uutesse paremate tingimustega paikadesse. Viburid moodustuvad tipmistele niidi rakkudele vaheltult enne niidist vabanemist . Elavad aeglaselt voolavas reostunud vees. Neid on ka puhastusseadmete aktiivmudas ja kui neid on väga palju, siis moodustub mittesadenev muda.

  11. Selts Burkholederiales S. natans. Näha tuped, kinnitusplaadid, viburitega goniidid.

  12. Selts Burkholederiales S. natans

  13. Selts Burkholederiales Leptothrix. Tupega bakterid, kelle tuppedesse sadenevad raua- ja mangaaniühendid. Need kogunevad tuppe siis, kui rakud lagundavad orgaanilisi rauaga kompleksis olevaid aineid, näiteks humiinaineid. Raua oksüdatsioonist energiat ilmselt ei saa, mangaani oksüdatsioonist võib saada.

  14. Selts Burkholederiales Janthinobacterium violaceum toodab lillakat pigmenti violatseiini, kui söötmes on trüptofaani. Varem kuulusid selle perekonna tüved perekonna Chromobacterium psührofiilsete tüvede hulka. Esineb vees, mullas ja mudas.

  15. Selts Burkholederiales Jaapanlased näitasid, et Janthinobacterium lividum’ist ekstraheeritud pigmendiga saab värvida siidi (ülal) ja ka teisi kangaid (all). http://ss.jircas.affrc.go.jp/engpage/jarq/34-2/shirata/34-2(8-3).htm

  16. Selts Burkholederiales Isolation of Bacteria Producing Bluish-Purple Pigment and Use for Dyeing Akira SHIRATA*1, Takanori TSUKAMOTO*2, Hiroe YASUI*3, Tamako HATA*4, Shoji HAYASAKA*5, Atsushi KOJIMA*6 and Hiroshi KATO*4 Janthinobacterium lividum was isolated from wet silk thread whose color became bluish-purple7,8). This bacterium produced large amounts of bluish-purple pigment on some media containing amino acids, such as Wakimoto medium. The pigment was extracted with methanol and was identified as a mixture of violacein and deoxyviolacein. This pigment could be used to dye not only natural fibers like silk, cotton and wool, but also synthetic fibers like nylon and vinylon, and generally gave a good color tone. The shade depended on the material. Silk, cotton and wool showed a bluish-purple color, nylon a dark blue color, and acetate a purple color. Dyeing could be performed by a simple procedure consisting of either dipping in the pigment extract or boiling with the bacterial cells. By changing the dipping time and the temperature of the dye bath, shades ranging from light purple to deep bluish-purple could be selected. The color fastness of the dyed material was about the same as that of materials dyed with vegetable dyes, but the color faded easily when the material was exposed to sunlight. However, since the pigment can be mass-produced by culturing, if these shortcomings could be overcome, the dye may become promising. The pigment displayed an antimicrobial activity against phytopathogenic fungi like Rosellinia necatrix which causes white root rot of mulberry7). It could also be used as a bio-fungicide.

  17. Selts Neisseriales Enimuuritud on perekond Neisseria. Perekonda Neisseria kuuluvad liikumatud aeroobsed g(-) kokid, mis paiknevad paaridena, nö kohvioakujuliselt. Neil on kapslid ja fimbriad. Rakud on oksüdaaspositiivsed. Nad parasiteerivad imetajate limaskestade epiteelirakkudel ja mitmed on patogeenid. Kinnitumiseks kasutavad piile ja pinnavalke. Kinnitumine kaitseb väljauhtumise eest. N. gonorrhoeae tekitab suguhaigust gonorröad e. tripperit. ja N. meningitidis bakteriaalset meningiiti. Neisseriatel on siderofoorid, et saada kätte inimorganismist rauda.

  18. Selts Neisseriales Gonorröa. Moodustab 15-20% suguteede infektsioonidest. See on noorte haigus. Esinemissagedus on suurim 15-19 a naistel. Gonokokid ei kuulu kunagi inmese normaalsesse mikrofloorasse. Inimeselt inimesele levivad peamiselt seksuaalkontakti kaudu. Ründavad suguteede, silma, pärasoole ja neelu limaskesta, põhjustades ägedat mädapõletikku. Meestel ja naiste on kliiniline pilt erinev. Naistel lokaliseeruvad bakterid peamiselt emakakaelas. 40-50% haigetest on asümptomaatilised. Mädane eritis tupest, düsuuria. Nakatunud emade sünnitatud lapsed võivad haigestuda konjunktiviiti, mis siis, kui ei ravita, võib lõppeda pimedaks jäämisega.

  19. Selts Neisseriales Gonorröa. Gonorröa põdemine ei anna püsivat immuunsust. Põhjuseks on piilide antigeenide pidev vahetumine, mistõttu tekivad uued serotüübid. Ravitakse antibiootikumidega ja tavaliselt tehakse paralleelselt ka klamüüdiavastast ravi, kuna need kaks patogeeni esinevad sageli koos. Alguses reageerisid hästi penitsilliinile. Nüüd on ilmunud väja resistentsed tüved, mis sisaldavad plasmiidil beeta-laktamaasi või kromosoomis kodeeritavaid muutunud struktuuriga penitsilliini seostusvalke. Neisseria

  20. Selts Neisseriales Simonsiella ja Vitreoscilla on niitjad bakterid. Simonsiella

  21. Selts Neisseriales Aquaspirillum on suur veespirill. Aquaspirillum magnetotacticum. Suur magnettaksisega bakter

  22. Selts Neisseriales Chromobacteriumon lillakalt pigmenteerunud fakultatiivselt anaeroobne mulla ja veebakter. Kemoorganotroof. Võib põhjustada ka mädaseid infektsioone (tinglik patogeen). Pigmendiks on violatseiin, millel on antibiootilised omadused ja seda sünteesitakse ainult Trp sisaldavas söötmes. Alguses kanti kõik violatseiini tootvad bakterid perekonda Chromobacterium. C. violaceum oli mesofiil ja C.lividum oli psührofiil. Nüüd on nende psührofiilsete tüvede jaoks tehtud uus perekond Janthinobacterium, mis kuulub seltsi Burkholderiales.

  23. Selts Nitrosomonadales Sellesse seltsi kuuluvad Nitrosomonas (pildil), Nitrosospira (nitrifitseerijad bakterid, kes oksüdeerivad ammoniaagi nitritini).

  24. Selts Nitrosomonadales Siia seltsi kuuluvad ka Spirillum, Thiobacillus, Gallionella ja rida metülotroofseid perekondi. Thiobacillus on väävlit jt redutseeritud S-ühendeid oksüdeeriv kemolitotroof, kes talub väga hästi happelist keskkonda. Hapestab ise keskkonna, tootes väävliühendeid oksüdeerides väävelhapet Tiobatsille on suhteliselt kerge isoleerida rikastuskultuuri kas veest või mullast. Mineraalsöötmele lisatakse tiosulfaati ja inokuleeritakse mullaga. Esialgu läheb sööde häguseks elementaarväävli moodustumise tõttu. Hiljem see hägu kaob ja sööde hapestub väävelhappe tekke tõttu.

  25. Selts Nitrosomonadales Thiobacillus ferroxidans saab energiaallikana kasutada nii rauda kui ka väävlit. Seega on nii tioon-kui ka rauabakter. T. ferroxidans on osaline raudkonstruktsioonide korrosioonis. Leostavad maakidest metalle ja toodavad hapet. Aga nad võivad ka kasulikud olla, näiteks teevad väävli taimedele kättesaadavaks, oksüdeerides ta sulfaadini, mida taim saab kasutada. T. denitrificans denitrifitseerib. Thiobacillus ferrooxidansi ebakorrapärase kujuga kolooniadhapppelisel söötmel, mis sisaldab Fe(II). Roostene värvus tekib oksüdeeritud rauast.

  26. Selts Nitrosomonadales Gallionella ferruginea on limasabaga kemolitoautotroof Gallionella kes saab energiat nii raua kui ka sulfiidi oksüdatsioonist. Limasaba, kuhu ladestuvad oksüdeeritud rauaühendid moodustub rakkudele siis, kui söötmele lisada rauaühendeid

  27. Selts Rhodocyclales Siia kuulub näiteks fotosünteesiv purpurnemitteväävlibakterRhodocyclus Zoogloea ramigera on lima eritav bakter, keda on rohkesti puhastusseadmete aktiivmudas

More Related