Põllumajanduskeskkonna ja kliimameede 2014-2020

1. Põllumajanduskeskkonna ja kliimameede 2014-2020 Katrin Rannik Maaelu arengu osakond Põllumajandusministeerium Tallinn, 12. märts 2013

2. Räägin teile • Keskkonnatoetusest MAKis • Keskkonnatoetuse raamidest • Töögruppide tööst • Keskkonnatoetuste struktuurist 2014-2020 • Põhitoetusest

3. Põllumajanduslik keskkonnatoetus maaelu arengukavades

4. 2004-2006: • Keskkonnasõbraliku tootmise toetus • Mahepõllumajandusliku tootmise toetus • Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (eesti, tori ja raskeveohobunening maakarja veis) • Kiviaia rajamise ja taastamise toetus

5. 2004-2006: • Eelarvepuudusel jäid ära mitmed kavandatud toetused: • Tiikide rajamine • Mitmeliigilise põõsasriba rajamine

6. 2007-2013: • 2007. aastal rakendus PLK hooldamise toetus Natura 2000 aladel • Jätkus kohalikku ohustatud tõugude toetamine • 2009. aastast jätkus uus mahetoetus ja KSTst sai KSM • 2009. aastast rakendati kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust sangaste rukkile

7. 2012.aastal taotles PKT toetust ca 4200 taotlejat ca 555 000 hektari ja üle 3000 looma kohta summas ca 38,3 milj eurot

8. Keskkonnatoetuse raamid

9. Raami loovad EL õigusaktid 3 peamist 2011. aasta oktoobrist seni eelnõu staatuses olevat õigusakti on (EP ja Nk määrused): • Maaelu määrus • Horisontaalmäärus • Otsetoetuse määrus Rakendusmääruse kavandeid täna veel ei ole

10. Õiguslik raamistik, EL õigusaktide eelnõud (okt 2011): • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta aga ka • EuroopaParlamendi ja nõukogumäärusühisepõllumajanduspoliitikarahastamise, haldamise ja ja nõukogu määrus, millega kejärelevalvekohta • Euroopa Parlamendi htestatakseühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad

11. Põllumajanduse keskkonna ja kliimameede (keskkonnatoetus) on jätkuvalt kohustuslik toetus

12. Kellele? • Põllumajandustootjatele • Põllumajandustootjate rühmadele • Põllumajandustootjate ja muudele maavaldajate rühmadele • Muudelemaavaldajatelevõi muudelemaavaldajate rühmadele, kuisee on keskkonnaeesmärkide saavutamiseseisukohast põhjendatud.

13. Mille eest? • Vabatahtlike tegevuste eest, mis sisaldavad ühte või mitut kohustust põllumajandusmaal

14. Kui pikk on kohustus? • Kohustused võetakse viie kuni seitsme aasta pikkuseks ajavahemikuks. • Kui aga on vaja saavutada või säilitada kavandatud keskkonnaalast kasu, võivad liikmesriigid määrata teatavat liiki kohustuste jaoks pikema ajavahemiku, sh pärast esialgse perioodi lõppu kohustuse iga-aastase pikendamise. • Põhjendatud juhtudel lühem ajavahemik?

15. Milliste nõuete eest? Nõuded peavad olema rangemad kui … • nõuetele vastavuse nõuded • väetiste-ja taime- kaitsevahendite miinimumnõuded • I samba rohestamise nõuded • muud asjakohased siseriiklike õigusaktidega kehtestatud kohustuslikud nõuded.

16. Mida hüvitatakse? • Toetust makstakse iga-aastaselt • Toetussummadega hüvitatakse toetusesaajatele võetud kohustustest tingitud lisakulud ning saamatajäänud tulu kas tervikuna või osaliselt. • Toetus võib sisaldada tehingukulu.

17. Toetuse ülemmäär Maksimaalne toetusmäär ha kohta (kõigi PKT toetustega kokku) on: • Üheaastaste kultuuride puhul 600 eurot • Mitmeaastaste eri- kultuuride puhul 900 eurot • Muu maakasutuse puhul 450 eurot

18. Riigil on kohustus …võimaldada taotlejatele kohustuste täitmiseks vajalikke teadmisi ja teavet, näiteks kohustusega seotud eksperdiabi, ja/või seatakse käesoleva meetme kohase toetuse saamise tingimuseks asjakohasel koolitusel osalemine

19. Kui huvi on suurem kui eelarve? Toetusesaajad võib valida konkursikutsete alusel, kohaldades majandusliku ja keskkonnatõhususe kriteeriume.

20. Baastase on … … määrava tähtsusega ja jagab eesmärgi saavutamise võimalused kaheks. • Keskkonnareostuse ohu peab ära hoidma põllumajandustootja enda kulul, ning üldjuhul nende täitmise järgimisega kaasnevaid kulusid toetustega ei hüvitata, nt on sätestatud kõigile kohustuslike õigusaktidena. • Täiendavad keskkonda hoidvad meetmed on baastaset ületavad ja nende täitmist on võimalik toetusega soodustada.

21. Nõuetele vastavuse (crosscompliance) eesmärgid: • siduda toetuste maksmine keskkonna, kliimamuutuste ja maa hea põllumajandus-seisundi; rahva-, looma- ja taimetervise ning loomade heaolu nõuete järgimisega • tagada, et täies mahus toetusi saavad need põllumajandustootjad, kes täidavad nõudeid Lisainfo: ww.pikk.ee/nouetelevastavus

22. Keskkonnatoetusi ei saavõrrelda • Riikide põllumajanduskeskkonna seisund ja valdkondlikud strateegiad, millel keskkonnatoetus põhineb, on erinevad, seetõttu on ka liikmesriikides rakendatavad toetusskeemid väga erinevad.

23. Keskkonnatoetuste toetusmäärasid ei tasu võrrelda • Riikide õigusruum (baastase), millel keskkonnatoetus põhineb, on erinev, samuti on erinevad ka sisendite ja tööjõu hinnad jne.

24. Meetmete ettevalmistus

25. Meetmete ettevalmistus Esialgsed ettepanekud Põllumajanduskeskkonna töögrupp • Põhitoetuse, mulla ja vee ekspertgrupp • Keskkonnasõbraliku aianduse ekspertgrupp • Kohaliku sordi ekspertgrupp • Ohustatud tõugude ekspertgrupp

26. Alates oktoobri algusest on toimunud 28 suuremat ekspertgrupi kohtumist Sõnasse „põllumajanduskeskkond“ on vastuolu sisse kodeeritud  Suur tänu kõigile, kes kaasa lõid!

27. Keskkonnatoetus 2014-2020

28. Keskkonnatoetuste struktuur • Põhitoetus • Mullakaitse toetus • Keskkonnasõbraliku aianduse toetus • Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus • Ohustatud tõugu looma kasvatamise toetus • Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus

29. Põhitoetus

30. Põhitoetus on KST ja KSM „järglane“ KST ja KSM on kumbki nn „lai ja madal“ keskkonnatoetusskeem, kus võimalikult suur osa taotlejatest ja põllumajandusmaast sobib toetusskeemi, kuid eesmärgid ei ole nii spetsiifilised. Mõlema toetusskeemi vastu oli huvi suurem eelarve. Sellest hoolimata oli toetusega kaetud suurem osa toetusõiguslikust pindalast. KSM-ga on kaetud ca 430 000 ha põllumaast, s.o. üle 70 %. Taotlejaid oli eelmisel aastal 1888

31. Meetme vajaduse põhjendus Õiguslikud piirangud hoiavad ära küll keskkonareostuse, kuid ei taga head keskkonnakvaliteeti

32. Põhitoetuse eesmärgid Mulla- ja veekeskkonna kaitse ning elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse suurendamine Keskkonnasõbralike tegevuste planeerimine Keskkonnateadlikkuse kasv

33. Põhitoetus Põhitoetus on kombineeritud toetus – suur osa põllumaast saab kohustusega kaetud, kuid spetsiifilisemad nõuded on valitavad

34. Põhitoetuse töögrupp Alates oktoobrist käidi koos 9 korda Toetusega ei suuda kõike probleeme lahendada

35. Põhitoetus • Põhitoetus koosneb tervikpaketist ja eraldi valitavatest nõuetest • Algselt eraldi meetmena kavandatud liigikaitse ning NTA toetused on integreeritud põhitoetuse valitavateks nõueteks

36. Põhitoetuse tervikpaketi nõuded: • põlluraamat • väetusplaan • sõnnikuproovid • kohustuslik koolitus • Viljavaheldus • mullaproovid • vähemalt 15% teraviljade külvipinnast sert. seeme • vähemalt 15% põllumaast liblikõielised • vähemalt 30% talvise taimkatte nõue põllumaast • glüfosaatide kultuuride kasvuperioodiaegne keeld • üle 20 ha suuruse põllu avaliku tee äärne põlluserv Mustkesa ei katkesta kultuuride järgnevust külvikorras. Mustkesa eest ei maksta.

37. Põhitoetuse valitavad nõuded: Üksikuna esitatavad nõuded, mille hulgast peab valima 3-6 nõuet: • toetuse taotlemine e-PRIA-s • täielik loobumine mineraalsest lämmastikust • neonikotinoidide taimede kasvuaegne keeld • taimekasvuregulaatorite kasutamise keeld teraviljadel ja suvirapsil • 50% talvine taimkate • glüfosaatide kasutamisest loobumine • püüdekultuuride kasvatamine

38. Põhitoetuse valitavad nõuded: •üle 30 hektari põllumassiivide vähemalt 10 m laiused (puhveralapindala on 0,5 ha kuni 2,1 ha) põlluservad intensiivse põllumajandusega maakondades. • 10 m laiused taimekaitsevahendite puhverribad •+ 5 m veekaitsevööndid •hõredam külv teraviljapõldudel

39. Põhitoetuse valitavad nõuded: •niitmise keeld 10.juunist kuni 15. augustini; ala peab olema niidetud ja niide koristatud hiljemalt 10.septembril. •üle 15 ha rohumaadel niitmine 20-40 meetri laiuste frontidena, vähemalt 6-nädalase vahega. Tööde lõputähtaeg 1.september. • püsirohumaa niitmata jätmine 2. ja 4. kohustuseaastal suur-konnakotka elupaikadesse jäävatel püsirohumaadel •üle 30 ha püsirohumaade äärte 9-13 meetri laiuselt 2. ja 4. kohustuseaastal niitmata jätmine

40. Põhitoetuse valitavad nõuded: Erodeeritud muldadega põllul: • 100% talvine taimkate või kõrretüü Nitraaditundlikul alal asuva ettevõtte põllumaa kohta (valitavad tervikpaketina): • 50%talvine taimkate •+ 5 m veekaitsevöönd

41. Põhitoetuse taotleja: •Põllumajandusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik •Tervikpaketi toetust võib taotleda üksnes põllumaa kohta, sh kuni 4-aastase rohumaa kohta •Toetust ei saa taotleda mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saajad.

42. Lisaks toetuse nõuetele • nõuetele vastavuse nõuded, • väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõuded • otsetoetuse rohestamisenõuded • muud asjakohaseid baasnõudeid.

43. Põhitoetuse taotlemine ja kohustus : Toetust saab taotleda 2015. ja 2016. aastal Kohustus on vastavalt 6- või 5-aastane Kõik kohustused saavad läbi programmiperioodi lõpuks, 2020. aasta on kõigi jaoks viimane kohustuseaasta

44. Aitäh !