Kristi Klaos

1. Ülevaade tehtud töödest ja valdkondadest, mille raames võiks Läänemaa omavalitsused koostööd tehaProjekt „Läänemaa suurem haldussuutlikkus“ Kristi Klaos

2. Projekti „Läänemaa suurem haldussuutlikkus“raames teostatud tegevused • Avaseminari käigus kaardistati osalejate ootused: • avaliku teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti hinnati peamiselt heaks (ca 50-55% vastanutest) ja keskmiseks (ca 36-43%). • teenusepakkumine vajaks parendamist järgmiste valdkondade osas:

3. Ühinemist pooldas 90% vastanutest, 7% oli vastu. • Ühinemist pooldati järgmiselt: • Muu all mainiti: 3 osa (lisaks Haapsalu + Ridala); üks Läänemaa osavaldadega; • 6-8 valda; Lõuna- ja Põhja-Läänemaa + Haapsalu; Suur-Läänemaa + Hiiumaa; Lõuna-Läänemaa ühinemine Pärnumaaga; Lõuna-, Põhja- ja Kesk-Läänemaa + Haapsalu

4. Avaseminari rühmatööd • Valdkondade lõikes toodi välja: • probleemkohad; • võimalikud lahendused neile; • ühinemise positiivsed ja negatiivsed küljed. • Positiivsed küljed ühinemisel: • Kompetents koondub, töötajate spetsialiseerumise võimalus (prk ja valdkondlikult); • Dubleerimise vähenemine; • Võrdsem partner riigile; • Võimu kaugenemine rahvast, objektiivsuse kasv, abivajaja anonüümsus; • Võimaluste avardumine; • Likviidsuse suurenemine, suurem finantsvõimekus valdkondade arendamisel; • Hangete arvu vähenemine, eeldatav ühikuhinna odavnemine; • Maakonna arengu senisest tasakaalustatum planeerimine, stabiilsuse saavutamine. • Negatiivsed küljed ühinemisel: • Valede otsuste mõju on senisest suurem, mõjutab suuremat kogukonda; • Ääremaastumine, suuremad kogukonnad saavad juhtpositsiooni, väiksemad jäävad kõrvale; • Üksikisiku probleemi kaugenemine, inimkontakti vähenemine, usaldamatuse kasv; • Teenuse füüsiline kaugus ja kõrgem hind; • Bürokraatia kasv, struktuur muutub läbipaistmatumaks; • Parteilise joone läbipaistvus juhtimises; • Riiklike dotatsioonide vähenemine; • Suurenenud oht hangete vaidlustamiseks, monopoliseerumine.

5. Läbiviidud intervjuud 21.juuni – 31. august • Intervjuud viidi läbi Läänemaa 12 omavalitsuse ja LOVL esindajatega. • Eesmärgiga kaardistada Läänemaa omavalitsuste juhtide arvamused piirkonna hetkeolukorra ning tulevikuperspektiivide kohta. • Positiivne: väike kogukond, turvatunne; säilinud koolihariduse andmine; aktiivsed kodanikeühendused; looduskeskkond; Tallinna ja Pärnu lähedus. • Probleemiks: vähenev, vananev rahvastik; hajaasustus; finantsiline olukord; töökohtade puudus; spetsialiseerunud tööjõu puudus; madal palgatase; teede halb olukord; amortiseeruvad vanad kortermajad; teenuste kvaliteet ja kättesaadavus. • Võimalused: • Omavalitsuste liitumine • KOV-de liitumise juures nähakse ühe peamise takistusena praegust vähest koostööd. Hinnangud koostööle maakonnas on erinevad : heast kuni selle puudumiseni.

6. Läbiviidud intervjuud 21.juuni – 31. august • 2. Ühisteenused/ühisametnikud: • Ehitusnõunik/planeeringute spetsialist –senisest suurema koormusega (5) • Jurist (4) • Järelevalveametnik (3) • Lastekaitsetöötaja (3) • Noorsootöötaja (2) • Kultuuri- ja spordivaldkonna ühisametnik (2) • Projektikirjutaja (2) • IT-spetsialist (2) • Arhitekt (2) • Raamatupidamisteenus (2) • Haridusnõunik • Ühisteenustel nähakse ohuna, et kui liiga tugevalt ühisteenustele keskenduda, võib see omavalitsuste reaalset ühinemist põhjendamatult edasi lükata

7. ÜLEVAADE EESTI OMAVALITSUSKORRALDUST PUUDUTAVATEST TRENDIDEST, PROBLEEMIDEST JA ERI OSAPOOLTE ETTEPANEKUTEST (10.10.12 regionaalministri kirja lisa) • Probleemid teenuste pakkumisel/ülesannete täitmisel: • põhiõiguste kaitse ei ole kõikjal tagatud (ebapiisav kompetents, vead ja rikkumised õigusaktides); • teenuste kvaliteedi ja efektiivsuse erinevus (sõltumata suurusest tuleb tagada sama teenuste valik kõikjal – raha ja kompetentsi puudus); • erinevates valdkondades järelvalve puudulik ja ebaregulaarne; • sotsiaal-ja haridusteenus ebaühtlane, teenuste olemasolu ja pakkumise tase erinev (ca 20% kuni 1500 el ov-s sotsiaalnõustamise teenust ei pakuta, kõigist ov-test ei pakuta ca 20% eluaseme- ja koduteenust; ca 75% lastekaitseteenust, ca 60% puudub haridusspetsialist); • optimeerimata koolivõrk (soodustab senine finantseerimissüsteem); • gümnaasiumi ja kutseõppe erinev planeerimisüsteem (tööturuvajadustega arvestamine, karjääriõpe ja -nõustamine); • jäätmekäitluse korraldamise võimekus (mastaabi -ja mahuefekt); • teehoiukulud, teehoidu korraldades seaduste mitte järgimine; • ühistransport (maa-ov-te liinivõrkude integreerimine suuremasse liinivõrku); • planeeringud (14 ov-s puudub veel ÜP, DP-d koostatakse valdavalt eraettevõtete algatusel ja rahastusel. 25% ov-test olemas vastav spetsialist)

8. ÜLEVAADE EESTI OMAVALITSUSKORRALDUST PUUDUTAVATEST TRENDIDEST, PROBLEEMIDEST JA ERI OSAPOOLTE ETTEPANEKUTEST , • Struktuursed probleemid: • puudub maakonna juhtimise korraldus ja demokraatlik otsustuspädevus; • puuduvad või on ebaselged avalike teenuste miinimumnõuded (ei järgne motivatsioonipaketti ega sanktsioone); • KOV piire ületav kohaliku elu ülesannete ja teenuste ulatus/ vähene koostöö; • tulubaasi ebaühtlus (erinev tööhõive, palgatase, rahvastiku koosseis); • ametnike spetsialiseerumise ja kompetentsi puudumine (õigusaktide koostamine, täitmine, järelvalve); • N.ö. ääremaalistes omavalitsustes (kus on keskmiselt kuni 8 ametnikku) on tavaliselt üle poole neist seotud administratiivsete ül. täitmisega. • Minimaalne ametnike arv ülesannete täitmiseks on 13 -35.

9. ÜLEVAADE EESTI OMAVALITSUSKORRALDUST PUUDUTAVATEST TRENDIDEST, PROBLEEMIDEST JA ERI OSAPOOLTE ETTEPANEKUTEST , • Ühinemisuuringute tulemused (plussid/miinused): • + elanikkonna vananemisest tulenevate tagajärgede ühtlustamine; • + keskuse ja tagamaa muutumine loogiliseks piirkonnaks, selle terviklik arendamine; • + kaasfinantseerimisevõimekuse paranemine, laenuvõimekuse kasv; • + finatsjuhtimine ja tõhusam eelarvestamine, arvlemise kadumine; • + kulude kokkuhoid - halduskulude ja valitsemiskulude arvelt; • + parem valitsemise struktuur, volikogu selgem ja suurem roll; • + haldusvõimekuse tõus, kompetentsemad ametnikud. • elanike ja juhtide kaugenemine; • piirkonnaspetsiifiliste probleemide (nt poliitilise ebastabiilsuse) edasikandumine ühendomavalitsusse; • linna teistest suurem laenukoormus; • võimaluste vähenemine SF vahendite saamisel; • investeeringute koondumine linna; • otsustusprotsessi aeglustumine ja menetlemise pikenemine;

10. ÜLEVAADE EESTI OMAVALITSUSKORRALDUST PUUDUTAVATEST TRENDIDEST, PROBLEEMIDEST JA ERI OSAPOOLTE ETTEPANEKUTEST • ühinemiste järgselt algusfaasis tekkiv seisak valitsemises; • ühistranspordi korraldamisel tekkida võivad probleemid; • keskust ümbritsevate KOV-ide madal tulubaasi; • kõrgemad kulutused sotsiaal- ja infrastruktuuri osas ehk endiste vallaelanike kvaliteetsete teenuse kinnimaksmine linna elanike taskust. • Ühinemisjärgne areng on enamjaolt eeltoodud miinused (seotud valdavat võimu kaugenemise tagajärgede, finantsvahendite võimaliku jaotamisega linna kasuks ja eriti kiire ääremaastumisega) ümber lükanud. • Suurenenud on kulutused teenustele, mis seni olid ilmselt alarahastatud - kultuur ja vaba aeg, teede korrashoid. • Kasvanud on kodanikeühenduste aktiivsus ja külade ühtsustunne. • Väikesed vallad on võitnud nii jooksvate kulude kui investeeringute osas. • üldine hinnang on, et ühinemine avab uue omavalitsuse jaoks palju paremad võimalused kohalikku elu paremini korraldada, kuid nende võimaluste ärakasutamine vajab oskuslikku juhtimist ja aega.

11. Rühmatöö nr 1 Rühmatöö nr 1: „5 valdkonna määratlemine, mille osas Läänemaa omavalitsused võiksid koostööd teha“ Väljapakutavad valdkonnad: 1. sotsiaal (sh hoolekanne ja tervishoid); 2. haridus; 3. kultuur- ja sport (sh kolmas sektor, raamatukogud); 4. tehniline infrastruktuur (sh ühistransport, teed- tänavad, vesi-kanal); 5. majandus (sh turism, elamu- ja kommunaalmajandus); 6. keskkonnakaitse (sh jäätmehooldus, heakord); 7. ruumiline planeerimine (sh planeeringud, ehitustegevus, arendustöö); 8. juhtimine. Küsimused: 1. Milliste väljapakutud valdkondade osas ja kuidas (ühisteenused, ühinemine, koostöö vms) sooviksite koostööd teha? Valige välja kuni 5 valdkonda.  Palun põhjendage valikut iga valdkonna põhiselt (miks valisite selle). 2. Valige iga valdkonna siseselt välja 1-3 alavaldkonda / teenust.