Ettevõtlusõppe mõttekoda

1. Ettevõtlusõppe mõttekoda 14.12.2009 Ettevõtluse Arendamise SA ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

2. Kavas: • Ettevõtlusõppe Mõttekoja, ettevõtluseõppe, -edendamise kava ja ettevõtliku inimese ideaalpildi tutvustus • Ettevõtliku inimese ideaalpildi ja koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava õpiväljundite võrdlustabeli (6-7 aastaste eagrupp) ja anaüüsi koostamise tutvustus, järeldused • Avatud arutelu ja ettepanekud

3. Ettevõtlusõppe Mõttekoda • lai ring ettevõtlusõppe alal tegutsejaid - ülikoolidest kuni ettevõtlike noorte organisatsioonideni • tegevuse eesmärk - Eestis mõistetakse ettevõtliku hoiaku kujundamise olulisust nii riigi, regiooni kui ka indiviidi tasandil ning haridussüsteemis on loodud sidustatud ja struktureeritud võimalused ettevõtliku hoiaku kujundamiseks ning ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste omandamiseks

4. Ettevõtlusõpe • sõnal „ettevõtlus“ on hariduslikus kontekstis tavakõnest kasutatavast mõistest laiem tähendus. See hõlmab nii majanduslikke, sotsiaalseid kui ka kultuurilisi vaatenurki. Selliselt sõnastatuna on ka ettevõtlusõppe eesmärk märksa laiem kui nn. „ettevõtjate taastootmine“ • ettevõtlusõppe (edaspidi EÕ) eesmärk on tagada nii isikuomaduste ja hoiakute kujundamine kui ka ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste arendamine: • isikuomadused ja hoiakud, mis suurendavad indiviidi võimekust võimaluste märkamisel ja nende realiseerimisel: see on vundament, baas järgnevaks; • teadmised ja oskused, mida on vaja ideede edukaks teostamiseks – mida, millal ja kuidas teha?

5. Ettevõtlusõppe edendamise kava • ettevõtlusõppe edendamise kava väljatöötamist toetab EAS ja see on üks osa 2007. aasta oktoobris MKM-i ja HTM-i vahel sõlmitud samateemalise ühisdeklaratsiooni rakendamisest • Maiks 2010 sõnastatakse ettevõtlusõppe ja ettevõtlikkuse edendamisega seotud mõisted ning ettevõtlusõppe olemus üldhariduse riikliku õppekava erinevatel tasemetel toimuvas õppes, kirjeldatakse tänased proleemid ja esitatakse neile lahendused ning lepitakse kokku rollijaotus ning erinevate osapoolte tegevused lähitulevikus

6. Ettevõtlusõppe edendamise kava • eesmärgi sõnastamine (millist inimest soovime näha?) • tänaste probleemide kaardistamine • mõistete defineerimine • probleemide analüüs • analüüsi tulemuste arutelud kitsama valdkonna asjatundjatega • ettepanekute sõnastamine • hetkel on käsil alushariduse tase ning koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava ja selle rakendamine EÕ vaatenurgast analüüsituna

7. Mõtleb loovalt • on uudishimulik, avatud ja õpihimuline • oskab leida uusi ideid/lahendusi • oskab probleeme loovalt lahendada ing tehtud vigadest õppida • oskab märgata ja kasutada globaalseid võimalusi • Tegutseb arukalt • on sihikindel oma eesmärgini jõudmisel • oskab ennast ja ümbritsevat ning tehtud valikuga kaasnevaid tagajärgi adekvaatselt hinnata • oskab teadlikult kavandada ja kasutada ressursse • oskab luua suhteid ja teha koostööd • Algatab julgelt • on motiveeritud ja iseseisev • julgeb mõelda suurelt ja ambitsioonikalt ning seada kõrgeid eesmärke • tahab saavutada parimat • julgeb otsustada ja katsetada MÕTLEN LOOVALT ALGATAN JULGELT TEGUTSEN ARUKALT VASTUTAN HOOLIVALT • Vastutab hoolivalt • Arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber • Tegutseb vastutustundlikult • Tuleb toime ebaõnnestumise ja määramatusega

8. EÕ Ideaalpildi ja RÕK-i võrdlus • Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas (edaspidi KLRÕK) on sõnastatud eesmär, et valdkondade kaupa esitatud õppesisu ja tegevuste lõimimisel lähtutakse üldõpetuslikust põhimõttest • Üldoskustes sõnastatud eesmärgid ja õpiväljundid toetavad üldjoontes ideaalpildina sõnastatud isikuomaduste ja hoiakute kujundamist • senises sõnastuses on vähem või üldse mitte pööratud tähelepanu julguse ja algatamisega seonduvate omaduste kujundamisele, näiteks: • julgeb mõelda suurelt ja ambitsioonikalt ning seada kõrgeid eesmärke • tahab saavutada parimat (saavutustahe) • on sihikindel oma eesmärgini jõudmisel • julgeb otsustada ja katsetada

9. Ideaalpildi ja RÕK-i võrdlus • Valdkondlikesse õpiväljunditesse on üldoskuste õpiväljundid sidustatud ebaühtlaselt, prevalveerib valdkonnapõhine lähenemine • KLRÕK-i rakendamise toetamiseks koostatud rakendusraamatud on teemapõhised. Erinevate autorite kirjutatud artiklid ei moodusta tervikut, mis lähtuks üldõpetuslikust põhimõttest ja toetaks riiklikust õppekavast lähtuva ideoloogia jõudmist lasteasutuse igapäeva ellu • Riiklikus õppekavas sõnastatud üldõpetuslikud põhimõtted võivad jääda deklaratiivseks, sest igapäevasel rakendamisel on vähe või üldse mitte üldõpetuslikust ideoloogiast lähtuvat tuge (valdkondlikud eesmärgid, juhendmaterjalid, näidisülesanded)

10. Arutelu ja ettepanekud • Mil määral olete nõus eelnimetatud järeldustega? • Mida on vaja teha, et KLRÕK ideoloogia jõuaks iga õpetaja ja lapsevanemani? • Kuidas õpetajate õpetajad saavad eelnimetatule kaasa aidata? • Millised institutsioonid on võtmerollis? • Milline võiks olla toetus väljastpoolt haridussüsteemi? • ....

11. Praktikute arvamus (ENTEDU projektis osalenud lasteaia õpetajad/lektorid) • Ideaalpilt • Väga meeldis ettevõtliku inimese ideaalpildi täpne sõnastus • Sellise selge pildiga on vaja tulla lasteaedadesse! • Õppekava vastavus • Õppekava üldosas on küllaga vastavat sisu, kui seda õigesti eesmärgistada, näha ja ellu viia • Oluline on olemasolevat hinnates KLRÕK-i õpiväljundid EÕ valguses mõtestada ja see info iga pedagoogini viia • Praktilised ettepanekud • toeks oleks EÕ ideaale väärtustav töövihik-värvivihik lastele, kus võiks mõni lehekülg olla ka täiskasvanule, kes mõistab last sisukamalt juhendada • Võiks koostada mängude kogumiku, mis toetaksid EÕ mõtet

12. Edasised tegevused ja kokkulepped • lühikokkuvõte tänasest arutelust osalenutele ja Mõttekodalastele hiljemalt 18. detsembril • ..... • .....

13. Tuhat tänu!