1 / 84

Hingamisteede viirusinfektsioonid

Hingamisteede viirusinfektsioonid. Rita Pihlak TÜK Sisekliinik - nakkusosakond. Haigestumine Eestis. 2002 - 221 602 2003 - 245 943 2004 - 226 646 2005 - 226 204 2006 - 247 192 2007 - 248 855 2008 - 216 404. Haigestumine. 90% - respiratoorsed viirusinfektsioonid

cece
Download Presentation

Hingamisteede viirusinfektsioonid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Hingamisteede viirusinfektsioonid Rita Pihlak TÜK Sisekliinik - nakkusosakond

  2. Haigestumine Eestis • 2002 - 221 602 • 2003 - 245 943 • 2004 - 226 646 • 2005 - 226 204 • 2006 - 247 192 • 2007 - 248 855 • 2008 - 216 404

  3. Haigestumine • 90% - respiratoorsed viirusinfektsioonid erinevaid viirusi > 200 • 10% kõik teised viirus-, bakter- ja muud nakkused kokku

  4. Hingamisteede ägedate viirusnakkuste tekitajad: • Rinoviirused • Gripiviirused • Paragripiviirused • Adenoviirused • RS-viirused • Koronaviirused

  5. Hingamisteede ägedate viirusnakkuste tekitajad: Äge respiratoorne infektsioon ei teki külmetamise, vaid viirusnakkuse tagajärjel! • Alla aasta vanused lapsed – RS viirus • Alates 4. eluaastast – paragripp, adenoviirus • Kooliealised lapsed – respirat. seganakkused • Täiskasvanud – A ja B gripp, adenoviirus, paragripp

  6. Sessoonsus • A gripp – detsember, jaanuar, veebruar • B gripp – märts • Paragripp – oktoober • RS-viirus – detsember, jaanuar, veebruar, märts • Rinoviirus – igal aastaajal • Adenoviirus – igal aastaajal

  7. Nakatumine • Piisknakkuse teel aerosoolina • Kätlemisel haigega kui seejärel hõõrutakse silmi ja nina Viirused püsivad veres kuni 10. haiguspäevani (adenoviirus kauem)

  8. Patogenees • Toksikoos kujuneb välja kõige tugevamini gripi ja adenoviiruse põdemisel, keskmise raskusega paragripi ja RS-viirusnakkuse korral • Toksilis-allergiline reaktsioon koos astmaatilise sündroomiga on iseloomulik RS-viirusnakkusele

  9. Patogenees • Kroonilised bakteriaalsed põletikud (krooniline tonsilliit, nina-kõrvalkoobaste põletik) tekivad sagedamini adenoviiruse põdemise järgselt • Haiguspiltide spekter sõltub haige vanusest, vastupanuvõimest ja ulatub rinofarüngiidist kuni trahheobronhiidini

  10. Adenoviirused • Avastati 1953. aastal, DNA viirused, 49 serotüüpi, pooled põhjustavad hingamisteede infektsiooni • Levib kontakt või piisknakkusena • Viirused püsivad paljunemisvõimelisena seedetraktis: levivad ka faecese kaudu

  11. Adenoviirused • Paljunevad epiteelirakkudes (neel, konjunktiiv, peensoole limaskest) • Esinevad sageli piisknakkusena koos gripi ja paragripiga • Inkubatsiooni periood 6-9 päeva (5-14) • Haiguse äge periood on lühike

  12. Adenoviirused • Esineb latentset asüptomaatilist nakkust ja viirusekandlust lümfotsüütides • Sümptomid tekivad viiruse põhjustatud rakkude hävimise tagajärjel • Kliiniliselt: palavik, kurguvalu, nohu, köha, konjunktiviit, larüngiit, obstruktiivne bronhiit, pneumoonia

  13. Adenoviirus • Rasketel juhtudel võib tekkida trahhea, bronhide ja bronhioolide limaskesta nekroos • Osa alagruppide viirustest on sooleepiteelis ja põhjustavad kõhulahtisust, osa hepatiiti

  14. Adenoviirused • Adenoviirused soodustavad sageli sekundaarsete bakteriaalsete infektsioonide teket: bronhiit, otiit • Adenoviirustesse toimet avaldavaid ravimeid ei ole

  15. Paragripp • Paramüksoviirused, RNA-viirused, 4 erinevat serotüüpi • Levib piisknakkuse teel • Inkubatsioon periood 3-6 päeva • Haige levitab viirust 4-9 (16) nakatumisjärgse päevani

  16. Paragripp • Paragripiviirused 1 ja 2 kahjustavad kõri kudesid: kõripõletik, krupp • Kuni aasta vanustel lastel põhjustab paragripiviirus 3 bronhioliiti ja kopsupõletiku • Vanematel lastel ja täiskasvanutel põhjustab traheobronhiiti

  17. Paragripp • Kergematel juhtudel tekivad palavikuta või väikese palavikuga ülemiste hingamisteede põletikud • Paragripiviiruse kandlus võib esineda nii lastel kui täiskasvanutel, sagedamini kroonilist ja obstruktiivset bronhiiti põdevatel inimestel (viirused on bronhide silinderepiteelis)

  18. Rinoviirused • > 100 erinevat tüüpi, pikornaviirused, RNA viirused • Levib kontakt- või piisknakkusena • Esineb aastaringselt kõigis vanuserühmades • Kahjustavad limaskesta ripsepiteelirakke • Kliiniliselt : ülemiste hingamisteede infektsioon, eriti nohu

  19. Rinoviirused • Põhjustavad alumiste hingamisteede infektsioone väikelastel • Inkubatsioon periood: 2-3 päeva • Viiruse eritamine algab enne sümptomite teket ja lõpeb nädala pärast • Tüsistused: lastel kõrvapõletik, obstruktiivne bronhiit

  20. RS-viirused • Paramüksoviirused • Levivad piisknakkuse teel ja ninaneelu eritise edasi kandmise kaudu • Paljunevad ninaneelu rakkudes, nakkus levib rakust rakku • Inkubatsiooni periood : 5 päeva (2-8) • Erituvad sekreediga 1-2 nädala vältel

  21. RS-viirused • Sagedamini nakatuvad alla 2-aasta vanused lapsed • Põletik haarab algul nina- ja neelu limaskesta, sageli ka kõrvalkoopad ja keskkõrva, levib trahheasse, bronhidesse, bronhioolidesse, kopsu • Mida väiksem laps, seda suurem oht kõriturse, obstruktiivse bronhioliidi ja pneumoonia tekkeks

  22. RS-viirused • Hävivad väikeste bronhioolide ripsepiteeliga rakud • Põletikulise reaktsiooni tagajärjel muutub ümbritsev kude turseliseks ja lima eritavate rakkude tegevus intensiivistub

  23. RS-viirused • Bronhioolide läbimõõt väheneb • Nendesse koguneb limast, surnud rakkudest ja fibriinist moodustunud korke: õhu kulgemise takistus  atelektaas • Vanematel inimestel võib esineda raske kuluga kopsupõletik, krooniline bronhiit ja emfüseemi ägenemine

  24. Viiruste lokalisatsioon:

  25. Gripp - Influenza Dr. Rita Pihlak TÜK Sisekliinik nakkusosakond

  26. Termin prantsuse keelest – gripper (haarama) • Nakatumine õhk-piisknakkuse teel • Äge viiruslik nakkushaigus • Kliiniliselt palavik, üldine intoksikatsioon, ülemiste hingamisteede kahjustus • Perioodiliselt epideemiad, pandeemiad • RHK-10 koodid: J10-J11

  27. Ajalugu • Kirjeldatud kauges minevikus VI sajandil nn. Itaalia palavikuna • XIV sajandil kolm suurt epideemiat: 1323a. 1328a. 1387a.

  28. Ajalugu • Esimene pandeemia 1580.a. • XVIII sajandil neli pandeemiat: 1830-1833.a. 1836.a. 1846-1848.a. 1889-1890.a.

  29. Ajalugu • XX sajandil 2 suurt pandeemiat: 1918 Hispaania gripp – põdes 500 miljonit inimest, suri 20 miljonit 1957-1958 Aasia gripp – põdes 2 miljardit inimest Pandeemiad algasid Kagu-Aasiast ja levisid Euroopasse, Ameerikasse jne.

  30. Ajalugu • 1968 a. Hongkongi gripi pandeemia, suri 45 000 inimest • 1997 a. talvel levis Moskva gripp sarnaselt pandeemiale Alates XVI sajandist kuni tänaseni on registreeritud 20 gripi pandeemiat Ajaloost on gripp võrreldav katku, koolera ja rõugetega

  31. Haigestumine Eestis AastaHaiged100 000 elaniku kohta 2000 - 30 118 2195,5 2001 - 7363 538,7 2002 - 2796 204,6 2003 - 7201 531 2004 - 1400 103,2 2005 - 603 44,6 2006 - 693 51,6 2007 - 2832 211,0 2008 - 1127 84,0

  32. Epidemioloogia • Gripp – antropozoonoosne infektsioon • Reservuaar – sporaadiline haigestumine • Esineb aastaringselt, tõuseb sügis-talvel • Levik nelja põhivormina: sesoonne, epideemiline, pandeemiline, linnugripi inimvormina

  33. Etioloogia • Gripp on ainuke viirusnakkus, mida tunti enne tekitaja s.o. viiruse avastamist • Gripiviirus – sugukond: Orthomyxoviridae perekond : Influenzavirus • Gripiviirused avastati: A – 1933. a. B – 1940. a. C – 1947. a.

  34. Etioloogia

  35. Etioloogia • B ja C gripiviirused- inimesel • A gripiviirus – ka linnu- ja loomaliikidel • Gripiviiruse unikaalseks omaduseks on muutlikus, mida nimetatakse triiviks • See haarab põhiliselt A gripi viirust ja tema üheksast antigeenist kahte pinnaantigeeni: - hemaglutiniini (H) - neuraminidaas (N)

  36. Etioloogia • Hemaglutiniin on gripiviiruse komponent, mis tagab gripiviiruse seostamise rakuga • Viiruse geneetiline omapära on segmenteeritud genoom:iga geen paikneb omaette segmendis e. kromosoomis • Muutusi võib esineda geenis või on asendunud geen või segment tervikuna s.o. alus uute viiruste alatüüpide tekkele

  37. Etioloogia • 1933. a. avastatud A-gripiviirust märgistati A (H1N1) • 1957.a. Aasia gripipandeemia tekitaja- mõlema muutunud antigeeniga alatüüp A (H2N2) • 1968.a. Hongkongi gripi pandeemia põhjustas muutunud hemaglutiniiniga alatüüp A (H3N2)

  38. Etioloogia • Uute alatüüpide tekkeks on mitu võimalust. Kuna viirus paljuneb komponentide kaupa, mis monteeritakse viriooniks, siis raku seganakkuse korral mitme viirusega võib virioonidesse inkorporeerida komponente erinevatelt viirustelt • Gripi epideemiate kordumist võimaldab viiruste pidev antigeenne muutumine

  39. Etioloogia • Väikeste antigeensete omaduste muutused 2-3 aastaste intervallidega: epideemiad • Suuremad antigeensete omaduste muutused 10-40 aasta järel: pandeemia

  40. Etioloogia • Kui A- gripiviiruse geenid püsivad stabiilsena, siis ohtliku epideemiat ei teki. Inimkonnal on selle viiruse vastu teatud immuunsus • B – gripiviiruse antigeenne struktuur on suhteliselt stabiilne, omab kahte genotüüpi

  41. Etioloogia • Toatemperatuuril püsib gripiviirus mõni tund • 56º - 60ºC inaktiveerub mõne minutiga • Desinfitseerivate vahendite toimel hävib kiiresti

  42. Patogenees • Gripiviirused paljunevad hingamisteede (ninaneelu, trahhea, bronhide) limaskesta rakkudes • Gripiviirus on rakusisene, areneb peamiselt tsütoplasmas, vahel ka tuumas

  43. Patogenees • Viirused tungivad organismi ülemiste hingamisteede kaudu. • Nakkusprotsess areneb limaskestal või kopsukoes ja kulgeb viies faasis: 1. Viirused paljunevad hingamisteede limaskesta rakkudes. 2. Viirused levivad vere ja lümfiga kogu organismis.

  44. Patogenees 3. Viirused kahjustavad hingamisteede ülemisi ja alumisi osi 4. Kujuneda võivad hingamisteede bakteriaalsed tüsistused 5. Nakkusprotsess taandub ja algab organismi paranemine.

  45. Patogenees • Histoloogiliselt väljendub gripiviiruse kahjustus ülemiste hingamisteede epiteelirakkude düstroofias, nekroosis ja deskvamatsioonis

  46. Kliiniline pilt • Inkubatsiooni periood: mõni tund - 5 päeva • Gripihaige on nakatamisohtlik üks päev enne ja kuni viis päeva pärast haigusnähtude ilmumist • Äge algus: kiire palaviku tõus • Külmavärinad • Valgusekartus silmades

  47. Kliiniline pilt • Nõrkus • Higistamine • Köha (kuiv) • Lihasvalu (eriti jäsemetes ja seljas) • Luu- ja liigesvalu • Peavalu • Unetus

  48. Objektiivne leid • Väljendunud näo hüpereemia, konjunktiviit • Ninaneelu hüpereemia • Valkja katuga keel • Tuhmid südame toonid • Tahhükardia või bradükardia • Vererõhu langus

More Related