820 likes | 1.51k Views
Hingamisteede infektsioonid. Etioloogia . Viiruslik Bakteriaalne Seened. Kõige sagedamini esinevad viirused. www.medscape.com. Hooajalisus. Medscape.com. Hingamisteede infektsioonid. Ülemiste hingamisteede infektsioonid Alumiste hingamisteede infektsioonid. Ülemised hingamisteed .
E N D
Etioloogia • Viiruslik • Bakteriaalne • Seened
Kõige sagedamini esinevad viirused www.medscape.com
Hooajalisus Medscape.com
Hingamisteede infektsioonid • Ülemiste hingamisteede infektsioonid • Alumiste hingamisteede infektsioonid
Ülemised hingamisteed • Tee trahheasse, bronhidesse ja kopsude alveolaarruumi. • Siinused • Ninakäigud • Neel • Kõri
Ülemiste hingamisteede infektsioonid • Riniit • Farüngiit • Sinusiit • Larüngiit • Epiglotiit • Trahheiit ...nasofarüngiit, larüngotrahheiit…
Kaitsemehhanismid(1) • füüsilised, mehaanilised, humoraalsed ja rakulised immuunmehhanismid. • Ninakarvad • Tsiliaarrakud hingamisteede limaskestas (patogeeni transport neelu)
Kaitsemehhanismid(2) • Adenoidide ja tonsillide immuunrakud, mis aktiveeruvad antigeenidega kokkupuutel. • Humoraalne immuunvastus (IgA) ja rakuline immunvastus hingamisteede limaskestas. • Makrofaagid, neutrofiilid, monotsüüdid ja eosinofiilid. • Tsütokiinid vahendavad võitlusstrateegiat. • Normaalne nasofarüngeaalne floora (sh stafülokokid ja streptokokid).
Haiguse kujunemine • Langenud humoraalse ja rakulise immuunvastus. • Patogeeni virulentsus (fagotsütoosile resistentse kapsli moodustamine, toksiinide tootmine, proteaaside ja bakteriaalsete adhesiooni faktorite tootmine)
Riskifaktorid • Kontakt lastega, eriti kes käivad lasteaias, lastehoius või koolis. • Reisimine: lennujaamad, kruiisilaevad, praamid, lennukid • Suitsetamine ning passiivne suitsetamine (kahjustub limaskesta vastupanuvõime) • Immuunpuudulikkus (splenektoomia, HIV, kortikosteroidravi, immunosupressiivne ravi pärast luuüdi või organtransplantatsiooni, stress, kaasuvad haigused sh tsüstiline fibroos) • Anatoomilised eripärad: düsmorfism, hingamisteede eelnev trauma, ninaneelu polüpoos. • Patogeenide kandlus.
Inkubatsiooniperiood • Rinoviirused, A grupi streptokokid 1-5 päeva • Gripp, paragripp 1-4 päeva • RSV 7-10 või 21 päeva. • Difteeria 1-10 päeva • EBV 4-6 nädalat • CMV 9-60 päeva
Sümptomid • Rinorröa • Farüngeaalsed sümptomid • Köha • Halb hingeõhk • Peavalu • Sinusiit • Fotofoobia, konjuktiviit • Palavik • Seedetrakti sümptomid • Lihasvalu • Väsimustunne
Kliinik Medscape.com
Tüsistused Sekundaarne bakteriaalne infektsioon • Tonsilliit • Sinusiit • Otiit • Bronhiit • Pneumoonia
Tüsistuste tüsistused • Sinusiit • Orbitaalne tselluliit • Subperiostaalne abtsess • Orbitaalne abtsess • Frontaalne ja maksillaarneosteomüeliit • Subduraalne abtsess • Meningiit • Aju abtsess
KIIRTESTID (RIBAANALÜÜS) • Kiirtest/ribaanalüüs (A, B-gripiviiruse, RSV, adenoviiruse antigeeni määramine) • Kiirtest/ribaanalüüs (A-, B-gripiviiruse antigeeni määramine)
Kiirtesti piirangud • Kiirtesti negatiivne vastus ei välista kliinilise kahtluse korral gripi diagnoosi! • Proovimaterjali võtta haiguse 1. – 5. päeval, võimalusel esimese 72 tunni jooksul
DNA/RNA MÄÄRAMISEL PÕHINEVAD TESTID • A, B-gripi viiruse, A-gripi H1N1 viiruse RNA määramine • Hingamisteede viiruste DNA/RNA paneel (A, B-gripi viiruse RNA, RSV RNA, rinoviiruse RNA, paragripiviiruse RNA, metapneumoviiruse RNA, adenoviiruse DNA)
DNA/RNA määramise eelised • Sobilik kasutada hingamisteede viirusinfektsiooni (sh. gripiviiruse) tuvastamiseks kuni 10 päeva pärast sümptomite teket.
VIIRUSVASTANE RAVI • Antiviraalne ravi on näidustatud võimalikult varakult, kui on tõestatud või kahtlus gripile patsiendil, kes: - on hospitaliseeritud - komplitseeritud või progresseeruv haiguskulg - kõrge risk gripi tüsistusteks SA TÜK Gripi juhend 2013
Riskigrupid • alla 2-aastased lapsed • põhihaiguse tõttu püsivalt aspiriinravi saavad lapsed sõltumata vanusest • täiskasvanud vanuses 65 aastat ja enam • pikaraviasutuste ja hooldekodude elanikud • naised, kes on rasedad või kuni 2 nädalat sünnitusjärgselt • krooniliste haigustega patsiendid: • kroonilised hingamisteede haigused nagu astma, tsüstiline fibroos, bronhopulmonaalnedüsplaasia, bronhiektaasia, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus • kroonilised südamehaigused, nagu südame- ja veresoonkonna puudulikkus (III-IV), klapirikked, südame isheemiatõbi • kaasasündinud südamerike • hematoloogilised haigused • krooniline neeruhaigused (nefrootiline sündroom, neerupuudulikkus) • kroonilised maksa- või soolehaigused, kaasa arvatud põletikuline soolehaigus • immuunpuudulikkus • pahaloomulised kasvajad • diabeet ja teised ainevahetushaigused • hemoglobinopaatiad • neuroloogiline patoloogia (lihasnõrkusega kulgev haigus, tserebraalne paralüüs) • ülekaalulisus (KMI 40 ja enam)
Seisundi halvenemisele viitavad sümptomid • hingamisraskus • valulik hingamine • verine või intensiivselt värvunud röga • tsüanoos • valu rindkeres • arteriaalne hüpotensioon (süstoolne vererõhk alla 90 mmHg või vererõhu langus 30% tava väärtustest) • ebaselge tahhükardia • teadvushäire • krambid • püsiv oksendamine • dehüdratatsioon või/ja oliguuria/anuuria
Ravi • oseltamiviir (Tamiflu) kapslid 75 mg N10 • zanamiviir (Relenza) inhaleeritav pulber 5mg/annuses N20
Spanish Flu1918/1919gripipandeemia • 1 miljard haigestunut • 50 miljonit surmajuhtumit (1995 a 52 miljonit aastas kokku sh 17,3 miljonit surmajuhtu inf haiguste tõttu) • A H1N1 2013 • Hong Kong - New York 16 h • Hong Kong - London 14 h.
1995 rcspg2010
Mononukleoos Haiguste grupp, millele on iseloomulik: Palavik Lümfadenopaatia Tonsilliit
Etioloogia Epstein-Barr viirus (EBV) Tsütomegaloviirus (CMV) Primaarne HIV-infektsioon Toksoplasmoos
Kliiniline pilt Palavik, külmavärinad, halb enesetunne, isutus, peavalu Tonsilliit Lümfadenopaatia Hepato-splenomegaalia Lööve
Diferentsiaaldiagnoos CMV EBV Streptokokiline tonsilliit (koinfektsioon) Respiratoorne viirusinfektsioon HIV-serokonversioon Viiruslik hepatiit Difteeria
Iseloomustus Kuni 50% täiskasvanutest on seropositiivsed, väikelastest kuni 10% Levik sünnituse käigus, rinnapiima ning uriiniga, raseduse ajal, intiimkontaktiga, parenteraalne, transplantatsiooniga Nakkus on enamasti asümptomaatiline Reaktivatsioon võimalik Enimohustatud immuunpuudulikud
Patogenees • Nakatumise järgselt võib CMV DNA´d tuvastada praktiliselt kõikides organismi erinevate kudede rakkudes • Algselt CMV infitseerib süljenäärme epiteelirakud st. viral shedding • Genitaal- ja urotrakti infektsioon põhjustab viruuriat. • CMV on immunomoduleeriv viirus, mistõttu ägestab allasuvaid autoimmuunseid haiguseid.
Patogenees 2 • Kaitse aspektist kõige olulisem rakuline immuunvastus ning eriti organismi võime toota CMV-spetsiifilisi CD4+ja CD8+T-lümfotsüüte.
Reaktivatsioon • Immuunpuudulikud • HIV positiivsed • Organtransplantatsioon • Luuüditransplantatsioon • Kõrges annuses kortikosteroidravi • TNF antagonsitid • SLE, RA, CD või psoriaas • Rasedus
Kliiniline pilt Kõrge palavik 3-4 nädalat Farüngotonsilliit Lümfadenopaatia Väsimus Maksa kahjustus
Organite haaratus Kops (viraalne pneumoonia) Maks (hepatiit) Põrn (splenomegaalia) GI trakt (koliit) KNS (entsefaliit) Hematoloogiline süsteem (tsütopeeniad) Multiorganhaaratus (FUO) harvem neerud, neerupealised, süljenäärmed, pankreas, söögitoru
CMV immuunkomprimeeritutel Palavik, leukopeenia, hepatiit, pneumoniit, ösofagiit, gastriit, koliit, retiniit HIV/AIDS-i diagnoosiga patsiendilpalavik, halbenesetunne, isutus, väsimus, öisedhigistamised, artralgiad, müalgiad, hepatiit, leukopeenia, trombotsütopeenia, atüüpilisedlümfotsüüdid Entsefaliitjaprogresseeruvdementsusvõiventrikuloentsefaliit, kusesinebkraniaalnärvidekahjustus
Kongenitaalne CMV-infektsioon • TORCH • Toksoplasmoos, teised sh süüfilis, rubella, CMV, HSV
Kliiniline piltKongenitaalne CMV-infektsioon Mikrotsefaalia Ikterus Intrakraniaalsedkaltsifikaadid Trombotsütopeenia (väljendub petehhiatena) Hepato-splenomegaalia Korioretiniit Ikterus Kurtus Kasvupeetus
Kongenitaalne CMV • Sümptomaatiline kaasasündinud CMV risk väike, kui emal eelnevalt Ab reaktsioon. • Kui ema CMV naiivne, siis risk 20-40% raseduse esimeses trimestris. Edasi u 10%. • 90% sünnilasümptomaatilised. Nendest 7-20% avaldub hiljem pöördumatu sensoorne kuulmiskadu.
Diagnoos • Kliiniline veri: atüüpiline lümfotsütoos • CMV DNA • Seroloogia: • IgM, IgG (IgM pos alates 4-7 näd kuni 16-20 näd) • Aviidsus • Tsütolüüs
Tüsistused Interstitsiaalne pneumoonia Hepatiit, granulomatoosne hepatiit Guillain-Barre sündroom Meningoentsefaliit Müokardiit Korioretiniit (CD4 ≤ 50) CMV reaktivatsioon suurendab HIV-positiivsetel sperma HIV-sisaldust
Ravi Terve immuunsüsteemiga inimesed tavaliselt ravi ei vaja Sümptomaatiline ravi Retiniidi korral: Gancycloviri, Foscarnet Sama ravi ka HIV-positiivsetel
EBV patogenees • EBV nakatab B rakud. • Tsirkuleerivate B rakkude abil levib infektsioon maksa, põrna ja perifeersetesse lümfisõlmedesse. • Nakatunud B rakud prolifereeruvad ning põhjustavad kliiniliselt lümfotsütoosi.