Positiivne psühholoogia

1. Positiivne psühholoogia Ehe õnn / Seligman www.authentichappiness.org

2. Mõtleks - • Inimene areneb tunduvalt kiiremini, kui keskenduda tema tugevustele ja unistustele, mitte tegeleda tema puudustega. • õnn ei teki mitte positiivse sündmuse tagajärjel, vaid positiivsed sündmused juhtuvad õnnelike inimestega. • Loomupärane tung tingib selle, et iga inimese sooviks on olla õnnelik, iga inimene püüdleb selle poole, mis tema jaoks on hea (Aristoteles)

3. Positiivne psühholoogia • Positiivne psühholoogia uurib: mis muudab elu täisväärtuslikuks ning paneb inimesed oma elust rõõmu tundma? Mis on õnn? Positiivse psühholoogia uurimisobjektideks on seega • positiivne kogemus (heaolu, optimism, positiivsed emotsioonid, kulgemine, tegutsemisrõõm) • positiivsed iseloomujooned, tugevused(julgus, püsivus, suhtlemisoskus, suuremeelsus, tarkus, tulevikku suunatus) • positiivsed institutsioonid (need, mis toetavad altruistlikku käitumist, tolerantsust, viisakust ja laste paremat kasvatamist)

4. Õnn kui subjektiivne heaolu • Õnnel ehk subjektiivsel heaolul kaks komponenti: tunnetuslik ja emotsionaalne. • Tunnetuslik komponent - inimeste hinnang sellele, kuivõrd nad oma eluvaldkondadega (näiteks abielu, töö, materiaalne olukord) rahul on või kuivõrd tähendusrikast ning eesmärgipärast elu nad elavad. • Emotsionaalne komponent - inimeste kalduvus kogeda sagedamini positiivseid ja harvemini negatiivseid emotsioone.

5. Millest sõltub õnn? • Varem arvati, et õnn sõltub peamiselt välistest teguritest. • Uurimused aga näitasid, et erinevad demograafilised näitajad, nagu näiteks sissetulek, tervislik seisund, haridustase ning abieluseis, omavad suhteliselt väikest mõju inimeste õnnetundele. • Kogutud andmed näitavad, et inimese hinnang oma subjektiivsele heaolule on ajas üllatavalt stabiilne, langedes või tõustes igale inimesele iseloomulikule tasemele ka pärast olulisi või ootamatuid elusündmusi. • Iseloomulik baastase sõltub kahest peamisest isiksuseseadumusest – neurootilisusest (kui erk on närvisüsteem) ja ekstravertsusest.

6. Õnnetunne on pärilik? • Kõrge neurootilisuse tasemega inimesed kalduvad kogema rohkem negatiivseid emotsioone. • ekstravertsematel inimestel on ülekaalus positiivsed emotsioonid. • positiivsete ja negatiivsete emotsioonide tasakaal määrab suuresti ära selle, kuivõrd õnnelikud ja rahulolevad inimesed on. • rahulikud ja väljapoole suunatud inimesed on õnnelikumad kui närvilised ja kinnised inimesed?

7. 2 • Viimase kolmekümne aasta uuringud on näidanud neurootilisus ja ekstravertsus on suuresti pärilikud (ligikaudu 50–60 %) • Nii võib öelda, et ka inimese õnne- või heaolutundest ligi pool on geenide poolt ette määratud. • Seligmani sõnul võibki iga inimese puhul rääkida teatud ettemääratud õnnelikkuse või rahulolu baastasemest • 40-50 % osas saab inimene ise seda taset tõsta või langetada.

8. Asume tõstma õnnetunnet: • Teoreetiline alus: tehes head teistele, suureneb enda heaolu ja õnnetunne • Meie koolis liigub ringi inimesi, kes hetkel on pigem neurootilised ja introvertsed, nad ei tunne ennast väga õnnelikuna. • Mõnikord kuulume ise nende hulka. • Siis kulub positiivsuse suurendamiseks ära naerupisik.

9. Naerupisikud piiluvad • Naerupisikuid hakkas aastaid tagasi koolides levitama T.O.R.E liikumine (tugiõpilaste oma ring Eestis) www.tore.ee • Nende näiteid leiad siit. • Mõtle välja, meenuta, koosta positiivsuse ja naljaga seotud vanasõnu, ütlusi, aforisme ning pane need paberile (5-10 tk) • Vali välja üks, mis iga mööduja tuju heaks teeks ja kujunda sellest naerupisik • Mine kleebi oma manifest meie kooli koridori seinale positiivset õhkkonda kujundama! • Tunned erinevust?