Läänemaa koolitoit 2013

1. Läänemaa koolitoit 2013

2. Koolid Osales 10 kooli üle Läänemaa Valdav osa väikesed maakoolid

3. Valdkonnad, Mida vaadeldi ? 1.Toidu kvaliteet 2.Õppe ja kasvatustöö ehk toidukultuuri edendamine 3.Koostöö 4.Personali juhtimine 5.Ressursside juhtimine

4. 1.Toidu kvaliteet (positiivne) • Enamik koole osaleb koolipiima ning puuviljaprogrammis. • On koole, mis on võtnud kindla poolfabrikaatide vältimise suuna ja valmistavad kogu söögi ise • Maakoolides on levinud kohaliku tooraine kasutamine. • Mitu sööklat pakkus õpilastele lisaks lõunale ka värskeid köögi ja puuvilju • Paljudes koolides oli toit valmistatud tehnoloogiliselt õigesti ja oli maitsev

5. 1. Toidukvaliteet (soovitused) • Kasutusse rohkem maitsetaimi • Kasutada suuremas sortimendis toorainet (oad, tangud, hirss, tatar, suurem valik juurvilju, rõikad, seller, rukki ja kaerajahu, maitsetaimed, rohelised salatid jne) • Ühe toidu sees rohkem komponente, et õpilased saaksid korraga suuremas valikus mineraalaineid ja vitamiine • Sama eelarvega valmistatud toitude kvaliteet on kooliti väga erinev • Menüüsse rohkem erinevaid toite

6. 2.Õppe ja kasvatustöö (positiivne) Õpetajad, õpilased ja kokad arutlevad koolides toidu teemadel ja arvestavad üksteise arvamusega Mõnes koolis saavad õpilased ise endale toidu portsjonit tõsta Mõnes koolis on laudadel toit ja lauanõud maitsekalt kaetud eelkattes Mõnes koolis kasutatakse lauanõudena portselani ja klaasi ning seda sobivas suuruses

7. 2.Õppe- ja kasvatustöö (soovitused) • Õpilastele võimalus ise endale toitu tõsta. • Õpilased kaasata söökla tegemistesse, näiteks abiks laudu katma. • Kodundustunnid koostöös kooli kokaga, kes saab õpetada lapsi toitu valmistama, serveerima ja tegema teadlikke valikuid toidumaailmas. • Laudadel võiks olla eelkate, näiteks salvrätikud, väike lauakaunistus, leib ja sai • Õpetada õpilasi valima toitude ja jookide serveerimiseks paraja suurusega ja selleks ettenähtud lauanõusid ja anda ise eeskuju

8. 3.Koostöö (positiivne) Koolipere suhtleb tihedalt omavahel ja õhkkond on koostööd soosiv Väikesed kogukonnad on teadlikud oma õpilaste muredest Koolisöökla toitlustab vähem kindlustatuid ka hommikul ning pärastlõunal Hoolekogu liikmed on kaasatud ka koolitoidu teemasse

9. 3.Koostöö(soovitused) • Söökla nädalamenüü kooli kodulehele kõigile huvipooltele nähtavaks • Toiduvalmistamise tundidesse kaasata kooli kokk • Vanemad, õpilased, kokad ja õpetajad võiksid olla kaasatud toidukultuuri edendamiseks ühistegevusse • Lastevanemate, laste ja õpetajate koolitamine tervisliku toitumise põhimõtetest ja sellele teemale järjepideva tähelepanu suunamine

10. 4.Personali juhtimine • Mõned kokad on koolis tõelised eeskujud- käivad koolitavad tihti end ja annavad oma teadmisi ka õpilastele edasi

11. 4.Personali juhtimine (soovitused) Juhtkonna suurem tugi kokkade oskuste arendamiseks, arenguvestlused põhjalikumaks Kokkade omaalgatus, ideed ja soovid oma töötingimuste parendamiseks selgeks mõelda ja juhtkonnale teada anda Vajalik personali koolitamine köögiseadmete, tervisliku toitumise, maitsetaimede, kastmete ja erinevate tangaine ning vähemtuntud köögiviljade valmistamise osas

12. 5. Ressursside juhtimine Sööklad on puhtad ja seadmetega varustatus on hea Majandamine sööklates on heaperemehelik Väikese raha summa eest tehakse mõnes koolis väga head ja kaunilt serveeritud toitu

13. 5. Ressurssidejuhtimine (soovitused) Planeerida pikemaajaliselt uute seadmete vajadus, et leida siis ressursse Toiduraha kasutamise oskus. Näiteks 1 kilo valmistoidu hind ei sõltu sellest kas seal on 15 erinevat komponenti või vaid 4 Ruumide, töötajate ühiskasutus ettevõtjatega Lisamüük Õpilaste kaasamine köögitoimkonda

14. Soovitused emasteks tegevusteks Parim koolisöökla võitja koolide külastused üheskoos kokkadele ja koolijuhtidele Maakonna tublide koolide külastus kokkadele ja koolijuhtidele Koolisöökla kokkadele oma emaililist info vahetuseks www.toitumine.ee

15. Suur tänu usalduse ja kogemuste jagamise eest