190 likes | 688 Views
Südame isheemiatõve ravimid . Rasmus Ruus . Südame isheemiatõved . Stenokardia e. rinnaangiin Äge müokardiinfarkt Korduv müokardiinfarkt Krooniline südame isheemiatõbi. Stenokardia . Koronaararterid on ahenenud ja ei suuda südamelihast küllaldaselt varustada verega.
E N D
Südame isheemiatõve ravimid Rasmus Ruus
Südame isheemiatõved • Stenokardia e. rinnaangiin • Äge müokardiinfarkt • Korduv müokardiinfarkt • Krooniline südame isheemiatõbi
Stenokardia Koronaararterid on ahenenud ja ei suuda südamelihast küllaldaselt varustada verega. • tekib vastuolu korral hapniku tarviduse ja varustuse vahel. • Põhjustatud koronaaride ateroskleroosist, tromboosist või spasmist. • Ebameeldiv pressiv tunne, valu rinnaku taga, mis on tingitud müokardi isheemiast. • Sageli kiirgub vasakusse kätte, lõualuusse või epigastrumisse.
Ravimid peavad seega (1) Vähendama müokardi hapnikutarbimist (2) Suurendama müokardi varustamist vere ja hapnikuga
Stenokardia ravi • Orgaanilisednitraadid • -adrenoblokaatorid • Kaltsiumikanaliteblokaatorid • Vere hüübimist pärssivad ained • Statiinid • Kasutatakse tihtipeale kombinatsioone.
Nitraadid • Nitroglütseriin (glütserüültrinitraat) • Isosorbiiddinitraat • Isosorbiid-5-mononitraat
Nitraatide toimemehhanism • Eelravimid, mis vabastavad lämmastikoksiidi (NO). • Muutub tsükliliste nukleotiidide fosfodiesteraaside aktiivsus erinevates rakutüüpides. • NO aktiveeribguanülaaditsüklaasijapõhjustabtsükliliseguanosiinmonofosfaadi (cGMP) sisaldusetõusu • AktiveerubcGMPstsõltuvproteiinikinaas (PKG). • PKG seostub müosiini kerge ahela fosfataasiga ja põhjustab müosiinikergeahelafosforüleerumise. • Langeb ka Ca2+ sisaldus rakkudes. • Silelihased lõõgastuvad.
Nitraatide soodsa toime mehhanismid • Suurte epikardiaalsete pärgarterite laiendamine • Kollateraalverevoolu suurendamine • Südame eel/järelkoormuse vähendamine • Vatsakeste rigiidsuse(lihasjäikus) vähendamine
Nitroglütseriini imendumine • Imendub p.o., sublingvaalsel ja transdermaalsel manustamisel. (ka i.v. Manustamine) • Suukaudselmanustamiselesinebolulineesmasemaksapassazhiefekt • Maks. kontsentratsioonveressaabub 4 minutijooksulpealesublingvaalsetmanustamist. • Toime on kiirem manustamisel sublingvaalse spreina. • Imendumist pärsivad suukuivus ning limaskesta katvad proteesid.
Nitraatide kestev kasutamine • Areneb tolerants • Areneb kiirelt kui nitraate manustatakse nii, et veres pidev kõrge nitraadi tase ( peab manustama 24h intervallidega) • Pingutusstenokardia korral katkestatakse ööseks. Patsientidel, kelle seisund halveneb magades, katkestatakse päevaks. • Vajaduse korral manustatakse vahepeal teist stenokardia vastast ravimit.
Kaltsiumkanalite blokaatorid 3 põhilist klassi 1)fenüülalküülamiinid (verapamiil, gallopamiil) 2) dihüdropüridiin (nifedipiin ja teise põlvkonna dihüdropüridiinrea Ca-antagonistid) 3) bensodiasepiinid (diltiaseem)
Ca-blokaatorite toime • Väheneb kardiomüotsüütides/silelihasrakkudes/erutus-juhterakkudes Ca2+ transmembranne sissevool ekstrats. ruumist rakku Sellest tulenevalt • antiangiaalne (lõõgastavad koronaarartereid), • Antihüpertensiivne(süsteemsed arterite silelihased) • antiarütmilised omadused.
Ca-antagonistid • Parandavad isheemilise müokardi verevarustust, leevendades pärgarterite spasmi ning konstriktsiooni ning laiendades kollateraalseid veresooni • Ca-antagonistide mõjul toimub kornaarverevoolu ümberjaotamine isheemilse müokardi kasuks
Kaltsiumikanaliteblokaatoridimenduvadhästip.o.Manustamisel (esinebka esmasemaksapassaazhiefekt) Kõrvaltoimed tingitud vasodilatatsioonist: • Peapööritus, hüpotensioon, peavalu, näopunetus, sõrmededüsesteesiajaiiveldus. • Samuti perifeersedtursed, köha, aevastaminejakopsuturse Bensodiasepiin – Diltiaseem
-adrenoblokaatorid • Kasulikudpingutusstenokardiaravis. • -blokaatorid takistavad oma negatiivse ionotroopse (lihase kokkutõmbed) ja kronotroopse (löögisagedus) toimega müokardi hapniku vajaduse suurenemist füüsilise koormuse ja emots. stressi ajal, mil tõuseb katehoolamiinide tase veres.
Aspiriin • Ebastabiilse stenokardiaga patsientidel vähendab aspiriini kasutamine müokardiinfarkti ning surma riski. • Samuti näib aspiriin vähendavat müokardiinfarkti sagedust kroonilise stabiilse stenokardiaga patsientidel. • Väikses doosis (100-150 mg) takistab aspiriin veres trombide teket ning väldib seega osaliselt pärgarterite ummistumist.
Kasutatud Kirjandus • Südame isheemiatõbi – Rein Teesalu , Tartu 1999 • http://www.nooruse.ee/Tiiu_Jaanson/sud_ver/stenokardia.html • http://periodictable.com/Samples/007.11/s12s.JPG • http://www.inimene.ee/?disease=s&sisu=disease&did=947 • http://www.zdravenchas.org/upload/SURDECHNO%20SUDOVA/Stenokardia/ • http://wdict.net/img/aspirin.jpg