” 2014-2020 SF jaotus ”

1. ”2014-2020 SF jaotus”

2. Jutuks • Mis toimub vahendite planeerimisel? • ERF suunised • Arukas spetsialiseerumine ja innovatsioon • Kogukonna juhitud kohalik areng • RAS 2020 • Kuidas läheb TIPSutamine • Mis andmeid võiksime koguda?

3. SF planeerimine • EL põhimõtted • http://www.struktuurifondid.ee/uhine-strateegiline-raamistik • http://www.struktuurifondid.ee/el-toetused-2014-2020/ • http://www.mkm.ee/iestrateegia • https://www.siseministeerium.ee/regionaalarengu-strateegia/

4. Johannes Hahn: • Ühtekuuluvuspoliitikaon ELisheaolutagamisele palju kaasaaidanud. Agapidadessilmasmajanduskriisi, peabseenüüdmuutumamajanduskasvuja konkurentsivõime suurendamise liikumapanevaks jõuks. • Meie ettepanekud eeldavad ELi fondide veelgi aktiivsemat tööd. Kõige tulemuslikumad oleme siis, kui suunameinvesteeringudmajanduskasvukäivitamiseseisukohastolulistessekohtadesse, s.tväikestesse ja keskmisesuurusegaettevõtetesse (VKEd),innovatsioonija energiatõhususse. • Ja me peameühtekuuluvuspoliitikatuuendamanii, et seesisaldakstingimusi, mistagaksidtoimivuse ja tulemused, pakuksidstiimuleidseatudeesmärkidesaavutamiseks ja lihtsustaksidmenetlustoiminguid.

5. EL SF põhimõttedühise strateegilise raamistiku 2014–2020 elemendid • Ettepanekuganähakse ette fondidevarasemasttihedamakoostöösaavutamine: • ressursside koondamine strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidele ühiste temaatiliste eesmärkidekaudu, mille saavutamiselefondidkaasaaitavad; • lihtsustaminesidusamakavandamise ja rakendamisekorrakaudu; • tugevdatudkeskenduminetulemusteletulemusraamistiku ja reservi kaudu; • toetuskõlblikkusnõuete ühtlustamine ja lihtsustatud kuluvõimalused, et vähendada abisaajate ja haldusasutuste halduskoormust.

6. ÜSRi fondid võiksid majanduskasvu küsimusega partnerluslepingute ja kavaderaamestõhusamalttegeleda • ERF keskendub investeerimisvaldkondadele, mis on seotud firmade tegevusaladega (infrastruktuuri, äriteenuste, ettevõtete toetamise, innovatsiooni, IKT ja teadustegevusega) ning kodanikele teenuste osutamisega teatavates valdkondades (energia, e-teenused, haridus, tervis, sotsiaalsed ja teadusuuringute infrastruktuurid, juurdepääs, keskkonna kvaliteet). • Ühtekuuluvusfondkeskendubkeskkonna, säästvaarengu ja üleeuroopalise transpordivõrgu parandamisele; • ESFi tegevus kavandatakse järgmise nelja temaatilise eesmärgi kohaselt: • tööhõive ja tööjõuliikuvus; • haridus, oskused ja elukestevõpe; • sotsiaalsekaasatuseedendamineja vaesuse vastu võitlemine, • samuti haldussuutlikkuse suurendamine. • ESFi toetatavad meetmedaitavadagakaasa ka teistetemaatilisteeesmärkidesaavutamisele;

7. SIDUSUS JA JÄRJEPIDEVUS EUROOPA LIIDU MAJANDUSJUHTIMISEGA • Strateegia „Euroopa 2020” temaatilised eesmärgid muudetakse mitmepoolse järelevalve iga-aastaseks tsükliks • Igal aastal määratletakse iga-aastases majanduskasvu analüüsis Euroopa Liidu jaoks prioriteetsed meetmedjärgnevaks 12 kuuks • Igal kevadel esitavad liikmesriigid riiklikud reformikavad, /…/et edendadamajanduskasvu ja töökohtadeloomistningsaavutadaEuroopa peamiste eesmärkidega seotud riiklikud eesmärgid.

8. ÜSRi fondide vahelised koordineerimismehhanismid • ÜSRi fondide integreerimisega liikmesriikide partnerluslepingutesse luuakse tihe koostööraamistik eesmärgiga tagada, et rahastatud sekkumised tekitavad koosmõju ning ühtlustamine viib kohapealsete halduskulude ja halduskoormuse vähendamiseni. • /…/ kõikministeeriumid ja haldusasutused, kes vastutavad ÜSRi fondide rakendamise eest, teeksid partnerluslepingute ja kavade ettevalmistamisel, rakendamisel, järelevalvel ja hindamiseltihedatkoostööd.

9. ÜSRi fondide väljamaksete tegemise suhtes integreeritud lähenemisviisidesoodustamine • Territoriaalse koostöö puhul ühtsete lähenemisviiside edendamiseks on ühissätete määruse ettepanekus esitatud kaks mehhanismi, mis lihtsustavad kohalike ja allpiirkondlike lähenemisviiside väljatöötamist. • Need on „Kogukonna juhitud kohalik areng” ning „Integreeritud territoriaalsed investeeringud ERDFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi jaoks”. • Mõlemamehhanismieesmärk on piirkondlike ja kohalikeosalejatekaasaminekavade rakendamisse.

10. Kogukonna juhitud kohalik areng • Kogukonna juhitud kohalik areng (lähtuvalt LEADERi kogemusest) saab kõikide ÜSRi fondide jaoks täiendada ja tõhustada avaliku sektori tegevuspõhimõtete rakendamist. • Mehhanismiga soovitakse suurendada territoriaalse arengu strateegiate tõhusust ja tulemuslikkust, delegeerides otsuste tegemise ja nende elluviimise eraettevõtjate, avaliku sektori asutuste ja kodanikuühiskonna liikmete kohalikule partnerlusele. • Kogukonna juhitud kohaliku arengu mehhanismi tuleks rakendada poliitikakujundajate järgitavat strateegilist lähenemisviisisilmaspidades ja selleeesmärk on tagada, et kohalikevajaduste „alt üles” määratlemisesvõetakse arvesse kõrgemal tasandil seatud prioriteete. • Liikmesriigid peavad määratlema lähenemise kogukonna juhitud kohalikule arengule kõikides ÜSRi fondides ning peaksid lisama viited kogukonna juhitud kohalikule arengule ka partnerluslepingutesse. • Partnerluslepinguspeaksid olema üksikasjalikult välja toodud peamised probleemid, millega liikmesriigid kavatsevad tegeleda, ning määratletud teatavat tüüpi territooriumid, mille puhul kõnealust lähenemisviisi rakendama peaks; samuti see, milline konkreetne roll määratakse kohalikele tegevusrühmadele lähenemisviisi elluviimisel. • Ühtlasi peaksid liikmesriigid näitama, kuidas ÜSRi fonde ühiselt kasutatakse ja selgitama eri tüüpi territooriumide puhul kasutatavatele eri fondidele kavandatud rolle. EAFRD fondi raames on LEADER endiselt kohustuslik element igas maaelu arengu programmis.

11. Integreeritud territoriaalsed investeeringud • Integreeritud territoriaalne investeering on vahend, millega nähakse ette ühe või mitme rakenduskava enam kui ühe prioriteetse suuna investeeringute pakkumise integreeritud kord. • Mitme prioriteetse suuna ja kava kohase rahastamise saab koondada ühe integreeritud investeerimisstrateegia alla ühe konkreetse territooriumi või toimimispiirkonna jaoks. • Strateegiat võidakse rakendada linnade arengu integreeritud strateegia kujul, kuid ka konkreetsete territooriumide omavalitsustevahelise koostööstrateegiana. • Nii on haldusasutustel võimalik delegeerida erinevate prioriteetsete suundade osade rakendamine ühele organile (kohalikule asutusele) selleks, ettagada investeeringute tegemine üksteist täiendaval viisil. • Integreeritud territoriaalse investeeringu raames võib teatavaid komponente rakendada kogukonna juhitud kohaliku arengu kaudu kaht lähenemisviisi kombineerides.

12. Ühised tegevuskavad • Ühine tegevuskava on uut tüüpi ühtne tegevus, mis toimub tulemuspõhise lähenemise kaudu liikmesriikide ja komisjoni vahel ühiselt kokkulepitud spetsiifilisi eesmärkide saavutamiseks. • See koosneb projektide rühmast, mis viiakse ellu ühe määratud abisaaja vastutusel. • Tegelikkuses tähendab see, et ühise tegevuskava finantshaldus põhineb eranditult kavas eesmärgiks seatud väljunditel ja tulemustel. • Ühist tegevuskava võivad rahastada ESF ja ERDF. Seda ei tohi aga kasutada infrastruktuuri toetamiseks. Tegevuskava võib moodustada osa ühest või mitmest rakenduskavast ning kujutada endast tõhusat vahendit eri fondide paremaks integreerimiseks ühiseesmärgi suunas.

13. Horisontaalsed põhimõtted ja poliitikaeesmärgid • Meeste ja naistevõrdõiguslikkuseedendamine ja diskrimineerimiseärahoidmine • Säästev areng • ARUKA, JÄTKUSUUTLIKU JA KAASAVA MAJANDUSKASVUGA SEOTUDTERRITORIAALSETE PROBLEEMIDE LAHENDAMINE

14. ERF põhimõtted • Ettepaneku kohaselt peaksidpiirkonnad suunama ERFi toetuse piiratud arvul eesmärkidele, mis oleksid kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga. • Tulevase rahastamisperioodi ERFi vahendeid suunataks energiatõhususse ja taastuvate energiaallikate kasutamisse, innovatsiooni, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) toetamisse – vähemalt 80% toetustest läheks enamarenenud piirkondadele ning 50% vähemarenenud piirkondadele. • Miinimumtasemed on ette nähtud investeeringutele energiatõhususse ja taastuvatesse energiaallikatesse kõigis piirkondades. • ERFist eraldatakse erivahendeid linnadele ja linnaarengule. Ettepanekuga kindlustataks eraldised integreeritud säästvatele linnaarengumeetmetele ning linnaarengu platvormi loomisele, et edendada linnadevahelisi vahetusi.

15. ARUKA SPETSIALISEERUMISE TEADUS- JA INNOVATSIOONISTRATEEGIAD http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/smart_specialisation_et.pdf

16. Tark/arukas spetsialiseerumine • Innovatsioon kõikide regioonide prioriteediks • Investeeringute toomine ja sünergiate loomine • Kombineerida erinevaid era-avalikke vahendeid • Haldusstruktuuride ja osaliste kokkuviimine • Kriitilise massi saavumine • Majandusmuutuse tagamine • Suurem lisandväärtus tootmises-teenustes • Uute tehnoloogiate juurutamine • Uued spetsialiseerumised • Innovatsiooni soodustamine • Rahvusvahelistumine ja teadmiste siire Allikas: DG Regio

17. Aruka spetsialiseerumise riiklikud/piirkondlikud teadus- ja innovatsioonistrateegiad RIS3 strateegiad on integreeritud asukohapõhised majanduslikud muudatused, mis täidavad viite olulist rolli: • Suunavad poliitika toetused ja investeeringud riigi/piirkonna tähtsaimatele prioriteetidele, probleemidele ja vajadustele teadmistepõhise arengu edendamiseks. • Tuginevadigariigi/piirkonnatugevustele, konkurentsieelisteleja tipptasemesaavutamisepotentsiaalile. • Toetavad nii tehnoloogilist kui ka praktikal põhinevat innovatsiooni ning stimuleerivad erasektori investeeringuid. • Kaasavad sidusrühmi täiel määral ning soodustavad innovatsiooni ja eksperimenteerimist. • Põhinevad faktidel ning sisaldavad usaldusväärseid seire- ja hindamissüsteeme.

18. Euroopa Komisjon soovib, et kõik riiklikud ja piirkondlikud ametivõimud üle terve Euroopa töötaksid välja aruka spetsialiseerumise teadus- ja innovatsioonistrateegiad, et ELi struktuurifonde saaks tõhusamalt kasutada ja et suureneks erinevate ELi riiklike ja piirkondlike poliitikate ning nii avaliku kui ka erasektori investeeringute koostoimimise tulemuslikkus. • Arukas spetsialiseerumine tähendab iga riigi ja piirkonna eripärade ja ressursside kindlakstegemist, iga piirkonna konkurentsieeliste esiletõstmist ning piirkonna sidusrühmade ja ressursside koondamist teadmistepõhise tulevikuvisiooni ümber. • See tähendab ka piirkondlike innovatsioonisüsteemide tugevdamist, teadmiste liikumise maksimeerimist ning innovatsioonist tulenevate eeliste kasutamist piirkondlikus majandustegevuses. • Arukas spetsialiseerumine on hädavajalik tõhusaks teadus- ja innovatsioonitegevuste rahastamiseks. Euroopa Komisjoni ühtekuuluvuspoliitika (3) 2014-2020 ettepanekus on see välja toodud kui Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) vahendite kasutamise eeltingimus selliste investeeringute rahastamiseks aastatel 2014-2020.

19. Innovatsiooniprotsessi edendamine • RIS3 elluviimiseks on vaja teha arukaid strateegilisi valikuid ja faktidel põhinevaid poliitilisi otsuseid. • Prioriteetide seadmisel võetakse aluseks strateegiline teave piirkonna ressursside (4), väljakutsete (5), konkurentsieeliste ja tipptaseme saavutamise potentsiaali kohta (6). • RIS3 puhul tuleb ka kindlaks teha, et kohalikud poliitikainstrumendid – nt toetused ja laenud – on koostoimes tõhusaimad üldiste poliitikaeesmärkide saavutamiseks, aitavad ettevõtteid ja suurendavad erasektori investeeringute mahtu. • RIS3 eeldab ka tulemusindikaatorite väljatöötamist ja nende kasutamist poliitikate ja programmide edasiviimiseks, juhtimiseks ja kohandamiseks. • Sellega soodustatakse järjepidevat poliitikate hindamist, õppimist ning piirkondadevahelist kogemuse ja heade praktikate jagamist.

20. Majanduslik põhimõte • Majandusmuudatustestrateegiateväljatöötamine ja rakendamine • Poliitikate kavandamiseks ja elluviimiseks nõuab RIS3 integreeritud ja asukohapõhist lähenemist. • Poliitikaid tuleb vastavalt kohalikele oludele kohandada, arvestades, et piirkonnas innovatsiooni ja arengu soodustamiseks on erinevaid viise. Nendeks on: • a) traditsiooniliste sektorite elavdamine suuremat lisandväärtust loovate tegevuste ja uute turuniššide kaudu; • b) uuendamine uute tehnoloogiate kasutuselevõtu ja levitamise kaudu; • c) olemasolevate spetsialiseerimuste tehnoloogiline mitmekesistamine ka nendega seotud valdkondadesse; • d) radikaalsele tehnoloogilisele muudatuste ja murranguliste uuenduste abil uute majandustegevuste väljaarendamine; • e) uute innovatsioonivormide, nagu avatud ja kasutajapõhine, sotsiaalne ja teenusteinnovatsioon, rakendamine

21. Reageeriminemajanduslikele ja sotsiaalseteleväljakutsetele • Euroopa seisab silmitsi pideva ülemaailmse võitlusega talendi, ideede ja kapitali nimel. Kuid samal ajal sunnib rahaliste vahendite nappus valitsusi sageli oma küllaltki väheseid ressursse suunama üksikutesse valdkondadesse ja meetmetesse, millel on reaalne potentsiaal jätkusuutlike töökohtade ja majanduskasvu loomiseks. • Enamik piirkondi saavad tõelise konkurentsieelise, kui nad suudavad leida mõne turuniši või võtavad traditsioonilistes majandusharudes laialdaselt kasutusele mõne uue tehnoloogia ja rakendavad oma “arukat” piirkondlikku potentsiaali. • Aruka spetsialiseerumise strateegiad võivad aidata ka jõuliselt võidelda sotsiaalsete, keskkonna, kliima ja energiaga seotud probleemidega, milleks võivad olla näiteks demograafilised muutused, ressursitõhusus, energiajulgeolek ja reageerimine kliimamuutustele

22. Piirkondade välisinvestoritele nähtavamaks muutmine • Piirkonna suurimale konkurentsipotentsiaalile keskendudes aitab arukas spetsialiseerumine leida sellele piirkonnale koha konkreetsetel globaalsetel turgudel või turuniššides ja rahvusvahelises väärtusahelas. • Erasektori investeeringute ligitõmbamiseks ja välisinvestorite tähelepanu pälvimiseks on oluline, et piirkondlik oskusteave konkreetses teadmistesektoris või turunišis kujundatakse piirkondlik kaubamärk ning et selle spetsialiteedi tugevdamiseks pakutakse pidevat integreeritud tuge.

23. Piirkonnasisese ja -välisekoostööedendamine • Piirkonnasiseste koostöö edendamine on kaua olnud üks innovatsioonipoliitikale iseloomulik joon (nt kolme- või neljatasandilised võrgustikud, teadmiste kolmnurgad, ülikoolide ja ettevõtete vaheline koostöö, klastrid jne). • Kuid piirkonnad peavad ka väljapoole vaatama, et leida endale koht Euroopa ja ülemaailmsetes väärtusahelates ning et tugevdada sidemeid ja koostööd teiste piirkondade, klastrite ja innovatsioonipartneritega. • See on oluline piirkonna ettevõtete rahvusvahelistumiseks, klastrite tegevuse vajaliku potentsiaali saavutamiseks ja asjakohaste teadmiste sissevoolu tagamiseks piirkonda. (7)

24. Arengustrateegiatekattuvuste ja kopeerimisevältimine • Varem on arenguprobleemidega piirkonnad sageli püüdnud seada samasuguseid või sarnaseid prioriteete kui teised, juhtivad piirkonnad. Isegi, kui neil on vähe ressursse ning võimalus valitud alal maailmas juhtivale kohale tulla on imeväike.RIS3 julgustab piirkondi rakendama poliitikaid, mis on realistlikult kohandatud vastavalt nende suutlikkusele, võimalustele ja vajadustele. • Rahvusvaheline eristumine ja tehnoloogia mitmekesistamine on võtmetähtsusega piirkonna (ümber)paigutamiseks globaalsesse, äärmiselt dünaamilisse ja muutuvasse konteksti ning väljapaistva piirkondliku strateegia omamiseks.

25. Teadmistelevitamine ja tehnoloogilinemitmekesistamine • Kõige paljulubavam moodus piirkonna teadmistepõhise kasvu soodustamiseks on mitmekesistada neid tehnoloogiaid, tooteid ja teenuseid, mis on tihedalt seotud olemasolevate domineerivate tehnoloogiatega ja piirkonna oskuste baasiga. • Teadmiste levitamine õnnestub kõige paremini siis, kui see leiab aset üksteisega seotud majandusharudes (vastupidiselt sellele, kui seda tehakse erinevates seoseta sektorites). • Kõige edukamatest olemasolevatest klastritest kasvavad välja uued majandusharud, kuid ainult siis, kui kaotatakse sektoritevahelised piirid. Oluline polegi mitmekesistamine kui selline, vaid pigem fokusseeritud tehnoloogiate mitmekesistamine uutes majandustegevustes. • See saab alguse olemasolevatest piirkondlikest teadmistest ja majanduslikust potentsiaalist ning selle eesmärgiks on seotud, kuid suurema lisandväärtusega tegevused. • Seetõttu peaksid piirkonnad esikohale seadma seotud majandustegevuste omavahelise täiendavuse ning leidma paremaid viise oma tugevuste ühildamiseks, et luua suure kasvupotentsiaaliga piirkondades uusi majanduslikke võimalusi (näiteks klastritevaheline koostöö).

26. Peer-ReviewoftheEstonianResearch and Innovation SystemSteady Progress Towards Knowledge Society

28. Estonian ranking in the Innovation Union Scoreboard 2010

31. The Estonian industrial sector is largely driven by basic subcontracting manufacturing. Any efforts to upgradethe role of Estonian industry in the global value chains, by means of stimulating RDI, with the emphasis on theD and I, is of paramount importance to raise the productivity and value added of the economy. • However, innovationshould not be understood narrowly as technology and new product development, but also as processand manufacturing development, training, IPR development, organisational innovation and service developmentthat all contribute to productivity and value creation. • Thus the gamut of RDI instruments should include not only funding for excellence in research, but in a balancedway also technology transfer, IPR and technology acquisition, process and organisationaldevelopmentor innovation as well as service innovation. • At the same time, attention should be paid to further develop thedemand side policy instruments, particularly making better use of public procurement in driving innovation and change.

32. Eesti kasvualad • Kvantitatiivse analüüsi tulemusena formuleeritud kasvualade „pikk nimekiri“ •  IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) •  Tervise tehnoloogiad ja tervishoiuteenused •  Masinaehitus (sh laevaehitus, haagised, puiduveoseadmed) •  Logistika (logistikaga seotud teenused) •  Keemiatooted (ehituskeemia, põlevkivikeemia) •  Innovaatiline majade ehitus (puitmajad) •  Puidu väärindamine (uksed, aknad, mööbel, disain, tselluloos, paber, papp) •  Funktsionaalne toit (puhas ja tervislik)

33. KOGUKONNA JUHITUD KOHALIK ARENG http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/community_et.pdf

34. Komisjon kavandab kogukonna juhitud kohaliku arenguga seoses ühist ÜSRi fonde puudutavat metodoloogiat, mille põhimõtted on järgmised: • keskendub konkreetsetele allpiirkondlikele aladele; • seda juhivad kogukonna tasandil kohalikud tegevusrühmad, mille liikmed esindavad kohaliku avaliku ja erasektori sotsiaalmajanduslikke huve; • seda teostatakse integreeritud ja mitut sektorit hõlmavate piirkonnapõhiste kohaliku arengu strateegiate abil, mille eesmärk on võtta arvesse kohaliku piirkonna vajadusi ja potentsiaali; ja • on kohalikes oludes uuenduslik, hõlmab võrgustumistja vajadusel ka koostööd. • See ühtne metodoloogia võimaldab kohaliku arengu strateegiate elluviimiseks fonde kombineeritult ja integreeritult kasutada.

35. Kogukonna juhitud kohaliku arengu ettepanekud teevad järgmist • julgustavad kohalikke kogukondi välja töötama integreeritud alt-üles lähenemisi oludes, kus peab tegelema strukturaalseid muutusi vajavate territoriaalsete ja kohalike probleemidega; • suurendavad kogukonna suutlikkust ning stimuleerivad innovatsiooni (sealjuures sotsiaalset innovatsiooni), ettevõtlust ja muudatuste tegemise suutlikkust, soodustades kogukonna ja territooriumite kasutamata potentsiaali avastamist ja arendamist; • soosivad kogukonna omandit, suurendades kogukonnas osalemist, ja loovad kaasatuse ja omanditunde, mis võib suurendada ELi poliitikate tõhusust; ja • on abiks mitmetasandilisel juhtimisel, pakkudes kohalikele kogukondadele viisi, kuidas kõikides valdkondades ELi eesmärkide teostamist täiel määral kujundada.

36. Kogukonna juhitud kohaliku arengu olulisimad aspektid • Kohalikesse tegevusrühmadesse peaksid kuuluma kohaliku avaliku ja erasektori sotsiaalmajanduslike huvide esindajad, näiteks ettevõtjad ja nende ühendused, kohalikud ametiasutused, naabruskonna või maaelu ühendused, kodanike rühmad, kogukondlikud ja vabatahtlikud organisatsioonid jms. • Kodanikuühiskonna ja erasektori partnerite osakaal otsuste langetamisel peaks olema vähemalt 50 % ning mitte ühelgi huvirühmal ei tohiks olla üle 49 % häältest. • Kohaliku arengu strateegiad peavad olema kooskõlas vastavate ÜSRi fondidega, mille kaudu neid toetatakse. Need peaksid kindlaks määrama strateegiaga hõlmatava piirkonna ja elanikkonna, sisaldama piirkonna arenguvajaduste ja -potentsiaali analüüsi, sealhulgas tugevuste, nõrkuste, võimaluste, ohtude (TNVO) analüüsi, ning kirjeldama strateegia eesmärke ja selle integreeritud ja uuenduslikku iseloomu, kaasa arvatud väljundite või tulemuste kavandatud eesmärke. Lisaks peaksid strateegiad sisaldama ka tegevuskava, mis näitab, kuidas eesmärgid konkreetseteks projektideks teisendatakse, juhtimis- ja seirekorraldusi ning finantskava. • Antud kohaliku strateegia piirkonna ja elanikkonna hõlmavus peaks olema kooskõlaline, sihipärane ning piisavalt suur strateegia tõhusaks rakendamiseks. Kohalikud tegevusrühmad otsustavad ise, kui suurt ala ja elanikkonda nende strateegiad hõlmavad, kuid need suurused peavad olema kooskõlas Komisjoni poolt delegeeritud õigusaktis sätestatud kriteeriumitega. Näiteks programmi LEADER elanikkonna hõlmavust puudutavad sätted aastateks 2007-2013 määravad elanikkonna minimaalseks suuruseks 10 000 ja maksimaalseks suuruseks 150 000 inimest. ERFi rahastatud URBAN II programmide keskmine elanikkonna suurus aastatel 2000-2006 oli umbes 30 000 inimest.

37. Regionaalarengu strateegia eesmärgid ja tegevussuunad (Tööversioon!) Nov lõpp

42. Vaheversioon Jaan lõpp

46. Viimane RAS seis (13.02.13) • ITId malelaua põhimõttel – neli planeerimisregiooni: põhi, lääs, lõuna, IV • Suurte investeeringutekavad •  linnaline meede • Põhitegevused toimeregioonides (maakondlik) • Reg mõõdet teiste meetmestike (TAI, ettevõtlus) raames ei tule  ainult RAS

47. TIPSutamine

48. Regionaalne innovatsiooni baromeeter • Baasilised regionaalse arengu andmed • Kõrgharidusasutuste endi näitajad  koguda juurde • Võtmeisikute-institutsioonide hoiakud ja hinnangud • ankeetküsitlus

49. Regiooni (maakonna) näitajad: • Kaugus Tallinnast • Kaugus lähimast ülikoolist • Elanike arv (aastati) 1989-2000-2011 - SA • 15-29 vanusgrupi osakaal (aastati) 1989-2000-2011 – SA REL • Kõrgharidusega inimeste osakaal (aastati) 1989-2000-2011 – SA REL • Tööjõud (vanuses 15-74) (aastati) 1989-2000-2011 – SA REL • Töötud (vanuses 15-74) (aastati) 1989-2000-2011 – SA ETU • Hõivatud (vanuses 15-74) (aastati) 1989-2000-2011 – SA ETU • SKP (aastati) 1996-2000-2009/10 - SA • Kuukeskmine brutotulu (aastati) 1996-2000-2009/10 - SA • Registreeritud ettevõtteid (aastati) 1996-2000-2011 – SA [ • Tööstusettevõtete arv (aastati) 1996-2000-2011 • Äriteenuseid pakkuvate ettevõtete arv (aastati) 1996-2000-2011 • Töötleva tööstuse hõive (aastati) 1989-2000-2011 • Teenuste hõive (aastati) 1989-2000-2011 • Äriteenuste hõive (aastati) 1989-2000-2011 • Kesk- ja kõrgtehnoloogia ettevõtete hõive (aastati) • ERF toetused kokku 2004-11 T&A ja regionaalse konkurentsivõime toetus – struktuurifondid.ee • ESF toetused kokku 2004-11 Raigo vaatab üle • Klastrimeetmetoetuste arv regioonis • Kõrgharidusasutuse arv • Regioonist pärit tudengite arv Eesti kõrgkoolides kokku - EHIS • Suurim KHA on töötanud aastaid (asutamise aeg, toomise aeg kui juba suletud)

50. Kõrgharidussasutus(t)e (KHA) näitajad • Asutuse iseloomustus • Üliõpilased, täiendusõpe ja edenemine tööturul • KHA tööjajad • KHA õppekavad, teadustegevus ja teadmiste siire • KHA ja regiooni strateegia ja sumin