Leedu Jahi- ja Kalameeste Ühing

1. Leedu Jahi- ja Kalameeste Ühing

2. Leedu Jahi- ja Kalameeste Ühing: on kõigile avatud organisatsioon, mis ühendab pirikondlikke jahi- ja kalameeste seltse ning koordineerib nende tegevusi. Meie organisatsioon on õigusjärglane Jahi- ja Kalameeste Seltsile, mis asutati 1920. aastal prof T. Ivanauskase eestvedamisel ning mida toetasid teised loodusesõbrad, metsanduseksperdid ja tolle aja prominendid.

3. Ajalugu See Ühing oli CICi liige juba enne 1940. aastat ning taastas oma kuuluvuse 1991. aastal. 2004. aastast on Leedu Jahi- ja Kalameeste Ühing FACE liige. Väljaanded 1927-1940: ajakiri “Medžiotojas“ (“Jahimees”), seejärel “Jahimees ja Kalamees” ja nüüd “Jaht ja Jahimees”.

4. Ühingu põhieesmärgid: Looduskaitse, eetilise jahinduse ja kalastamise edendamine Jahinduse ja kalastamise traditsioonide propageerimine Kalade, lindude ja ulukite populatsioonide kaitse ja nendega seotud seadused Jahi- ja kalameeste kutseoskuste parandamine Jahikoera tõugude aretamise arendamine Jahi- ja kalameeste trofeede, koerte näituste, võistluste ja konverentside korraldamine Aktiivne osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide tegevustes ja koostöö naaberriikide jahi- ja kalameeste organisatsioonidega

5. Struktuur: Ühing koondab enda alla piirkondlikud jahi- ja kalameeste seltsid ja ühingud, seega ühendab kohalikke klubisid ja seltse. Alles 1985. aastal oli Leedus 18 000 jahimeest, praegu on Ühingus üle 30 000 jahimehe ja üle 37 000 kalamehe 46 jahi- ja kalameeste piirkondlikust seltsist ja ühingust Ühing toetub oma tegevuses lisaks oma kogemustele ka teiste riikide kogemusele ja teadlaste soovitustele. Seega piirkondades rakendatakse just kõige sobivamaid meetodeid ulukite populatsiooni kasvuks ja õiget praktikat jahi läbiviimiseks, mis on biotehniliste meetoditega kindlaks tehtud.

6. Leedu jahiseaduse mõju ulukipopulatsioonidele

7. Leedu 2002. a jahiseadus Põhisätted: 1. Uluk kuulub riigile 2. Minimaalne jahipiirkond on 1000 ha Maaomanikul on õigus Keelata jaht omal maal Saada ulukite tekitatud kahjude eest kompensatsiooni Pidada omal maal jahti kokkulepitud tingimustel

8. Positiivsed tulemused: On moodustatud 900 jahipiirkonda Enamik jahipiirkondi on 5000-7000 suured Maaomanike ja jahimeeste vahelised konfliktid on oluliselt vähenenud Sõraliste arvukus on tõusnud

9. Ulukipopulatsioonide seisund Leedus

10. Põder (Alces alces) Eeldatav arvukus ja küttimine1934-2010

11. Punahirv Eeldatav arvukus ja küttimine1934-2010

12. Metskits Eeldatav arvukus ja küttimine1934-2010

13. Metssiga Eeldatav arvukus ja küttimine1939-2010

14. Kobraste seisund Leedus Leedus elab umbes 100 000 kobrast, kelle keskmine arvukuse tihedus on kuni 4 peret 1000 ha kohta

15. Negatiivsed tulemused • Rahulolematud suurmaaomanikud ja neid esindavad poliitjõud • Kehtestatud limiidid ja teised reguleeritud piirangud takistavad jahimeestel iseseisvalt sõraliste populatsioone hallata, mille tulemusena suureneb sõraliste mõju keskkonnale

16. Küttimise (M) ja liiklusõnnetuste (Ž) mõju ulukipopulatsioonidele Põder Punahirv Metssiga Metskits Kobras Jänes Mäger Rebane Kährik Nugis Mink

17. Küttimise (M) ja liiklusõnnetuste (Ž) mõju ulukipopulatsioonidele Põder Punahirv Metssiga Metskits Kobras Jänes Mäger Rebane Kährik Nugis Mink

18. Küttimise (M) ja liiklusõnnetuste (Ž) mõju ulukipopulatsioonidele Põder Punahirv Metssiga Metskits Kobras Jänes Mäger Rebane Kährik Nugis Mink

19. Küttimise (M) ja liiklusõnnetuste (Ž) mõju ulukipopulatsioonidele Põder Punahirv Metssiga Metskits Kobras Jänes Mäger Rebane Kährik Nugis Mink

20. Tänan tähelepanu eest