Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955

1. Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955

2. 1940 lõpetati kõikide omariikluse ajal tegutsenud organisatsioonide ja seltside tegevus • Koorimuusika polnud Venemaale omane - kadusid vastavad organisatsioonid • Haridus - Tallinna konservatoorium (kaotati õppemaks, nõudlikumad programmid) • Mobilisatsioon Nõukogude armeesse; evakueerimine tagalasse – Jaroslavli kunstiansamblid (Ernesaks, Kapp, Anna Klas, Bruno Lukk, Hugo Lepnurm jt)

3. Teine osa jäi kodumaale; püüti kultuurielu jätkata • 1944.a. 9. märts Tallinna pommitamine; Estonia maja hävimine • Massiline kodumaalt lahkumine (Tubin, Juhan Aavik, Anton Kasemets jpt) • Eesti muusika eksiilis (“Kõik ilmalaanen laiali”; “Katkenud laulukaar”) • Ludvig Juht; Miliza Korjus, Käbi Laretei, Eduard Tubin, Naan Põld, Roman Toi jt)

4. 1947 laulupeol nõukogulikud laulud • 1948 n-ö puhastuslaine; kõik olnu tehti maatasa; seda peeti formalistlikuks ning lääne ees lömitamiseks jne; arreteerimised, vallandamised (Saar, Kreek) • Kaotsi läks terve põlvkond muusikuid; ka järgneval põlvkonnal polnud kerge • Ime, et rahvuskultuurist midagi alles jäi! • Loomingu eesmärgiks “nõukoguliku elu kajastamine” • Kunst olgu “sisult sotsialistlik” ja “vormilt rahvuslik”; vokaalsümfooniline žanr, massilaul

5. Gustav Ernesaks(1908-1993) • Koorijuht, helilooja, pedagoog ja muusikakirjanik; laulupidude grand old man; Laulutaat • Eestlaste identiteedi alalhoidja ja säilitaja • Tallinna konservatoorium (klaver, orel, muusikapedagoogika, kompositsioon) • 1944 asutas RAM-i (tänane Rahvusmeeskoor) • Töö konservatooriumis

6. Loomingus üle 300 koorilaulu, soololaule, lastelaule • Kõlapilt romantilise ja rahvusliku alatooniga, meloodiad lihtsad ja südamlikud • “Mu isamaa on minu arm” (4. märts 1944) – laulupidude hümn, vabadusihaluse sümbol nõukogude ajal • “Sireli, kas mul õnne”, “Meelespea”, “Helin”, “Sinu aknal tuvid”, “Päike vajus pärnapuule”, “Hakkame, mehed minema” jt. • Ooperid (“Tormide rand”)

8. Eugen Kapp • Edgar Arro • Lydia Auster • Villem Kapp • Hugo Lepnurm

9. 1960. aastatel alustanud heliloojad

11. Ester Mägi(1922) • 16-aastasena klaveriõpingud; hiljem kompositsioon Tallinna Riiklikus konservatooriumis (Mart Saar); täiendas Moskvas • 1954-1984 TK teoreetiliste ainete õppejõud • 1999 Muusikaakadeemia audoktor

12. Looming • Arvukas, žanrite poolest mitmekesine • Iseloomulik kammerlik väljenduslaad • Rohkem kammermuusikat ja koorilaule • Allikaks sageli rahvaviisid; saab siit algimpulsi, edasi laseb mõttel lennata • Avab rahvaviisi hapra, lüürilise külje; jutustav • Lüürilne

13. Stiili poolest küll vaoshoitud, kuid ilmekas; tundeline, kuid ilma suurte tundepuhanguteta. Tema vaikne kurbus võib ometi ulatuda traagiliste toonideni. • Lepo Sumera on võrrelnud tema muusikat pitsiga - teos võib kõlada ajaliselt küll kaua, ometi on selle iga hetk läbi töötatud ja tunnetatud. Iga keerd on eraldi, hingestatult, "käsitsi" tehtud, alati maitsekas ja väga hoolikalt viimistletud.

14. Sümfooniline teos “Bukoolika” – põhineb karjaseviisidel • Klaveripala “Vana kannel” • Koorilaulud “Laulikutele”, “Viru lauliku mõtted”, “Mõtisklused”, “Murdunud aer” (MK); “Vahtralt valgõ pilve pääle” (NK) • Tuntus ka välismaal

15. Veljo Tormis(1930) • 7. august 1930  Kuusalu; lapsepõlv Vana-Vigalas • Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. • 1943 alustad oreliõpinguid, oli sunnitud lõpetama; kompositsioon; edasi Moskvas; nõuti rahvuslikku määratlemist loomingus

17. 1956-60 TMKK, Loominguring • Jätkus folkloorihuvi; murrangiline hetk 1958 suvel Kihnu pulmas; hakkas süstemaatiliselt uurima • 1972 “Rahvalaul ja meie”; propageerib regilaulu tänini • 1969. aastast vabakutseline helilooja; aastaid oma valdkonnas sõltumatu liider; üks tunnutstatumaid ja põnevamaid koorikomponiste kogu maailmas; paljudele eeskujuks • EMTA õppejõud

18. Looming • Algusaastad täis otsinguid (kammerooper “Luigelend”); “Hamleti laulud”; “Maarjamaa ballaad”, “Looduspildid”; “Järv tare taga” • Tormis tõi eesti muusikasse modernse helikeele; dodekafoonia, klastrid • Alates 1960. aastatest süveneb huvi folkloori vastu • Suurem osa loomingust tugineb läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile

19. Hiidtsükkel “Eesti kalendrilaulud” (1961) • “... mitte mina ei kasuta rahvaviisi, vaid rahvaviis kasutab mind". • See tähendab, et rahvamuusika pole Tormisele eneseväljendamise vahendiks, vaid vastupidi - tema tunneb kohustust vahendada rahvamuusikat, selle vaimu, mõtet ja vormi. Oma teostes püüab Tormis regilaulu algset kuju võimalikult terviklikuna säilitada ning üksnes täiendab seda.

20. 1970. aastail kujunes välja omalaadne soome-ugri folkloorile ja eelkõige regilaulule toetuv autoristiil • 1-häälsed rahvaviisid sünnivad ümber mitmehäälseks kooriteoseks • 2 kihti: rahvaviis ja nn saatev foon • Paralleelsed intervallid, akordid, klastrid • 1970-1989 “Unustatud rahvad”: “Liivlaste pärandus”, “Vadja pulmalaulud”, “Isuri eepos”, Ingerimaa õhtud”, “Vepsa rajad”, “Karjala saatus” • Kantaat “Laulu algus”

21. 1970.-80. “Raua needmine”; “Pikse litaania”; • Kantaat-ballett “Eesti ballaadid” (regilaul ja tants) • “Neli kildu”, “Kümme haikut”, “Kolm lille” • “Stagna-aja laulukesed” • Muusika filmidele “Kevade”, “Suvi”, “Indrek”, “Naine kütab sauna” jt.

23. Anti Marguste(1931) • Õppis majandust (TPI); hiljem TRK (Mart Saare viimane õpilane) • Huvi rahvalaulu vastu, kuid käsitlus Tormisest erinev (võtab regilaulust üksikuid elemente) • “Laulame küla ligida” ; “Meestetoonid”, “Naistetoonid”,“See on Eesti”; “Red Data Book”; 6 sümfooniat jpm.