Puud olid, puud olid …

1. Puud olid,puud olid … Koostas: Monika Avalaid EKK 1kõ

2. Puud ennustajatena • Urbade kevadine rohkus viitas heale viljasaagile. • Kuusekäbide rohkus näitas head kartulisaaki. • Puude õitsemise aeg andis märku erinevate viljade külviks. • Metsa järgi ennustati sula ilma talvel. • Lehtede kiire langemine viitas külmale ilmale. • Lumerohkus tähendas varast kevadet. • Kevadel arvati sügise pikkust toominga õitsemise järgi. • Pihlaka õitsemine ennustas aga vihma ja tormi. • Sarapuude rikkalik pähklisaak (mõnel pool ka tammetõrud ) ennustasid pikka ja külma talve.

3. Puud inimelude määrajana • Pihlapuude õitsemine ennustas rohkelt paariminejaid. • Pihlakate õite ja marjade järgi arvati vanatüdrukuid. • Leppade ”piimas” olek tähendas head sigivust. • Kaskede kolletumises nähti meheleminejaid: arukased talutütarde ja sookased teenijatüdrukute seas. • Kui tüdruk hullab poistega ja keegi saab teda salaja tuulepesaga 3 korda lüüa, jääb tüdruk kindlapeale raskejalgseks. • Puuavast läbipugemine päästvat vanatüdrukuks jäämise ohus. • Tammetõrude järgi ennustati viljakust.

4. Puud rahvameditsiinis • Tuulepesa viis tuulest toodud haigused (tuulerõuged, kõrvahaigused), tuulepesa keeduvesi arvati aitavat laste „allategemise“ vastu. • Haige inimene kas puges ise või tõmmati läbi puuavause, et sel viisil maha pühkida / puule anda oma haigus. • Välgust tabatud puu killuga torgiti hambavalu korral iget. • Kasvajate vastu aitasid puude kasvajad – pahad. • Haigeid kohti hõõruti riidetükkidega ja seejärel seoti need pahkliku puu külge – nõnda arvati puud kandvat inimeste hädasid. • Tammekoort kasutati rahvameditsiinis kõhu kinnistajana. • Pärnaõisi kasutati põletikuvastase ja rahustava ravimina. • Niinepuu kaabet aitas põletuste vastu. • Kadakasuitsu kasutati desinfitseeriva vahendina. • Pihlakat kasutati mitmesuguste nahahaiguste vastu • Pihlakapulgaga torgiti valutavat hammast

5. Lepalt püüti abi saada igasuguste veritsuste korral nii loomade kui inimeste juures. • Lepalehte kasutati plaastrina väiksemate haavade peal ja haudumuse vastu. • Lepakäbidest tehti tõmmist mis aitas kõhulahtisuse vastu. • Toore lepapulgaga hõõruti vistrikke, koeranaelu, tuulerõugeid jms. nahakahjustusi. • Männitõrva segatuna rasvaga kasutatihaavade-haudumuste raviks. • Tiisikuse vastu aitas männikasvudest keedetud tee. • Viinaga männikooretõmmis aitas kõhulahtisuse vastu. • Kaseurbade, pungade ja noorte lehtede viinaleotist peeti heaks raviks jooksva vastu. • Kasetoht oli abiks ka tuulerõugete ravimisel. • Kasepuusüsi aga aitas verejooksude puhul ning kõhulahtisuse korral. • Kuusevaiku kasutatimädaste paisete ja lõhenemise raviks. • Kuusekasvuteed joodi rinnahaiguse korral. • Põletushaavadele pandi peale kuusekasvudest ja rukkiorasest või hapukoorest keedist.

6. Puud maagias • Seina pandud kadakakepid peletavat eemale pahad jõud. • Jaaniõhtul riputati Virumaal õnnelilledega sõnajalapärg püha puu okstesse, järgmisel hommikul võeti lilled ning asetati oma aseme juurde seinaprakku, et näha kellel õnne kõige rohkem on. • Pihlakakepiga tõrjuti halbasid vaime. • Sigimatuse vastu pidi pihlakavitsa või lepavitsaga löömine aitama. • Pihlakakeppi pidi karjast eemal hoidma nii hundid kui ka muud hädad. • Pihlapuust valmistatud ehted aga pidavat kaitsma selle kandjat kõige halva eest. • Eriliselt lepapuult võetud koore abil aga püüti mõjutada armsamat.

7. Puud tarbepuuna • Tammest valmistati erilist vastupidavust vajavaid esemeid. • Pärnast tarvitati kõige enam niint, millest valmistati köisi, võrke, sõelapõhju. • Kadakas oli muinasajal tähtis materjal relvastuse valmistamisel. Talus valmistati kadakast enamasti kõik lauanõud: lusikad, kulbid, toobid. • Pihlakast valmistati tööriistade varsi, rehapulki, rattakodaraid. • Sanglepa kasutati piima- ja võinõude valmistamisel, sest see ei andnud mingit kõrvalmaitset. • Mänd oli ehitusmaterjaliks nii hoonete kui ka laevade-paatide puhul. • Männikorbast tehti võrguujukeid. • Kasepahast meisterdati kausse ja väiksemaid tarbeesemeid. • Kasest tehti rangipuid, reejalaseid, vankrid, härjaikkeid jne.

8. Veel kasutusalasid • Männitõrvaga tõrvati vankrirattaid-reejalaseid, veesõidukeid ja rasvaga segatuna määriti jalavarje. • Mändi kasutati tarupuuna. • Leppa kasutati kütteks ja suitsutamisel. • Sanglepa noori kleepuvaid lehti kasutati kirbutõrjeks ja mõnel pool ka seebi asemel. • Kaselt kevadeti koguti mahla, okstest tehti luudasid. • Kasetohtu kasutati ahjus küpsetusalustena, isolatsioonimaterjalina mätas- ja laudkatuste all,saapataldades,punuti karpe, paunu, märsse. • Vanadelt kõdunenud kaskedelt korjatud tohust aeti tökatit mida kasutati saapamäärde ühe koostisosana. • Kase tuhka kasutati pesu pesemisel. • Kuuske kasutati mitmete põllutööriistadevalmistamisel.

9. Kuuse juurpuuleidis kasutust nii reejalastena kui kalapüügivahendites. • Noortest kuusepuudest ja okstest saadi materjali aiaehituseks, punumiseks ja sidumiseks. • Enamik veenõusid tehti tänu vaigusele ja kergele puidule just kuusest. • Oma erilise kõla tõttu kasutati kuusepuud ka muusikariistade valmistamisel. • Kuusekoort kasutati nahaparkimisel, katusekatte-materjalina. • Kuusevaiku kasutati seebi keetmisel, puuanumate parandamisel. • Kuuseoksi kasutati jalamatina.

10. Kasutatud kirjandus: Ants Viires „Puud ja inimesed“ 1975 Martin Suuroja „Eesti hiiepuud“ 2007 http://www.terviseleht.ee/200103/3_puud.php