130 likes | 1.73k Views
NSV Liidu lagunemine. Gorbatšov püüab NSV Liitu koos hoida sündmused Leedus ja Lätis 1990-1991. 11. märts 1990 – Leedu Seim kuulutas Leedu iseseisvuse taastatuks. Mai 1990 – impeeriumimeelsed interrinded üritasid Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid see kukkus läbi
E N D
Gorbatšov püüab NSV Liitu koos hoidasündmused Leedus ja Lätis 1990-1991 • 11. märts 1990 – Leedu Seim kuulutas Leedu iseseisvuse taastatuks. • Mai 1990 – impeeriumimeelsed interrinded üritasid Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid see kukkus läbi • K. Prunskiene valitsus Leedus, I. Godmanise valitsus Lätis ja E. Savisaare valitsus Eestis alustasid poliitilisi ja majandusreforme • NSV Liidus kerkis Gorbatšovi rivaaliks B. Jeltsin, kelle mõju suures Vene Föderatsioonis. • 13. jaan. 1991 leidsid aset verised sündmused Vilniuses, mil Nõukogude sõjaväeüksused ja eriüksused ründasid Vilniuse teletorni kaitsvat rahvast. Hukkus 14. • 20. jaan 1991.a. rünnati Riias OMONi poolt siseministeeriumi hoonet. Surma sai 5 in. • Gorbatšov toetas sõjaväe ja vägivalla kasutamist vaikimisi.
Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks • 1991.a. märtsis korraldati üleliiduline referendum NSV Liidu säilitamise küsimuses. • 75% osavõtnutest olid NSV Liidu säilitamise poolt. Sellest lähtuvalt hakati ette valmistama uut liidulepingut. • Referendumit boikoteerisid Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova. • Baltimaades oli eelnevalt korraldatud oma referendumid, kus elanikkonna suurem osa toetas iseseisvumist. • 1991.a. juunis valiti B. Jeltsin Venemaa presidendiks (1991-1999). Gorbatšov üritas NSV Liitu koos hoida • uue liidulepingu abil.
Augustiputš 19.-21. aug. 1991 • 19. aug. 1991 toimus nn. augustiputš, mille käigus tegi 8-liikmeline Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee RESK, eesotsas NSV Liidu asepresidendi G. Janajeviga võimu enese kätte haarata. • M. Gorbatšov oli suletud koduaresti Krimmis, kuulutati välja sõjaseisukord, Moskva tänavatele ilmusid tankid ja soomusmasinad. • Vastuhaku etteotsa tõusis Venemaa president Jeltsin, kes kindlustas end Moskvas Vene Föderatsiooni ülemnõukogu hoones nn valges majas. • 20.aug. andis Jeltsin välja seadluse, millega ta kuulutas RESKi tegevuse seadusevastaseks ning teatas, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi võim. • 20. aug. 1991 kuulutas oma iseseisvuse taastatuks Eesti, 21. aug. Läti. • 21. aug. suundusid Tallinna peale Pihkvast toodud dessantväelased, et vallutada Tallinna teletorni. • 21. aug. hommikuks oli aga jõudude vahekord muutunud Jeltsini kasuks, RESK lagunes. Võim Venemaal läks B. Jeltsini kätte. • Riigipööre kukkus läbi, kuna see oli halvasti ette valmistatud ja rahvas seda ei toetanud.
Nõukogude Liidu ametlik laialisaatmine, SRÜ loomine • Riigipöördekatse läbikukkumisega oli otsustatud ka NSV Liidu saatus. • 23. aug. 1991 peatas B. Jeltsin Venemaa kommunistliku partei tegevuse. • 6. sept. 1991 tunnustas Balti riikide iseseisvust ka NSV Liit. • 24. aug. kuulutas end iseseisvaks Ukraina, 27. aug. Valgevene ja Moldaavia. • 8. dets. 1991 allkirjastasid Venemaa, Ukraina ja Valgevene juhid Sõltumatute Riikide Ühenduse - SRÜ. • SRÜloodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide vahel. • SRÜ-ga ühinesid 8 endist NSV Liidu vabariiki: Aserbaidžaan, Armeenia, Kasahstan, Kõrgõzstan, Moldova, Tadžikistan, Türkmenistan ja Usbekistan. • 25. dets. 1991 loobus Gorbatšov ametlikult võimust ja andis selle üle Jeltsinile. • Seega 1991.a. dets.-s saatis NSV Liit end laiali ning sellega külm sõda.
NSV Liidu lagunemise põhjused • Majanduslikud põhjused: - sotsialismi kui süsteemi olemusest tulenevate objektiivsete majandusseaduste eiramine; - katse rakendada ettevõtlusel põhineva iseregulatsioonivõimega turumajanduse põhimõtteid riigis. Sotsialistliku süsteemi omapära: • Sotsialistlik majandussüsteem on suuteline funktsioneerima ainult keskusest juhitava plaanimajandusena; • tal puudub iseregulatsioonivõime, teda ei ole võimalik üle viia turumajandusele.
NSV Liidu lagunemise põhjused • NSV Liidu lagunemise poliitilised põhjused: • Rahvuspiirkondade püüdlused ennast Nõukogude impeeriumist lahti rebida; • USA ja Suurbritannia koostöö NSV Liidule surve avaldamises; • USA presidendi Reagani nn kosmose militariseerimise plaan (tähesõdade programm), millega konkureerimiseks tuli NSV Liidul mobiliseerida kõik majanduslikud võimalused; • naftahinna muutumine maailmaturul.