Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht

1. Puudega inimeste abistamisestMüüdid ja tegelikkusMuraste Looduskool 02.03.2012 Auli LõokeEesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht

2. Kes on erivajadusegainimene? Vaja on koolitada nii teenindajaid, sõidukijuhte, giide, ürituste korraldajaid ja ka rohkeid vabatahtlikke, kuidas erivajadustega inimesi vajadusel abistada. Põhilised puudeliigid: • Liikumispuue • Nägemispuue • Kuulmispuue • Vaimupuue SKA – liikumis-, nägemis-, kuulmis-, vaimu-, keele ja kõne-, liitpuue, psüühikahäire ja muu puue.

3. Kuulmispuudega inimese teenindamine • Pöördu kliendiga rääkides näoga tema poole. • Kuulmispuudega inimesel on raske orienteeruda pimedas bussi jäätunud klaaside või reklaamiga kaetud akende tõttu. • Küsi kliendilt, kas ta vajab abistamist. • Ära räägi kõva häälega. • Vajadusel kirjuta oma teade paberile.

4. Nägemispuudega inimese teenindamine • Märka valget keppi, pimedat ja juhtkoera - ära nõua suukorvi ega takista koera bussi sisenemisel, koer teeb oma tööd! • Kõnetamisel puuduta pimeda käsivart. Tutvusta ennast. • Küsi kliendilt, mitte tema saatjalt, kas ta soovib abistamist. • Kliendiga suhtlemisel ära tõsta häält. • Pimeda saatmisel siruta talle oma küünarnukk ja liigu samm eespool.

5. Nägemispuudega inimese teenindamine • Aseta pimeda käsi bussi (auto) ukse äärele. • Leia kliendile vajalik istekoht, et ka koer mahuks kliendi juurde põrandale istuma. • Pole mõtet karta ega vältida sõnu vaata, nägema, jälgima jms • Osutades millelegi, kasuta sõnu vasakul, paremal, all, üleval, kella kolme suunas jms. Ära kasuta sõna seal – see ei anna pimedale teavet!

6. Vaimupuudegainimese ja kroonilise haige teenindamine • Vaimupuudega inimene saab aru lihtsamast kõnest. Jää rahulikuks, ole tähelepanelik, kannatlik ja viisakas. • Räägi aeglaselt (kui vaja ka eesti/vene keeles), korda oma kõnet. • Vaimupuudega inimesel on raskusi võõras kohas orienteerumisega, aga õpitud marsruuti suudab ta kasutada.

7. Vaimupuudega inimese ja kroonilise haige teenindamine • Erilist abistamist vaimupuudega inimene üldjuhul ei vaja. Reeglina liigub ta saatjaga. • Erandjuhtudel võivad kaasneda korduvad liigutused, kohatud itsitused, häälitsused. • Vaimupuudega inimene muutub harva agressiivseks. • Kroonilise haigusega inimene kannab vajalikke ravimeid ise kaasas.

8. Liikumispuudegainimeste arv Eestis Euroopas levinud statistika: ühiskonnas on umbes 10% inimestest puudega Rahvaarv 01.01.2012: 1 339 681 SKA 01.01.2012: 133 441 inimesel on määratud puudeaste Nendest ligikaudu pooled on liikumispuudega SKA 01.01.2012: 45 473 liikumispuudega inimest 27 095 liitpuudega inimest Ratastooli kasutajaid on liikumispuudega inimeste hulgas statistiliselt 5-10%, seega küüniks see arv Eestis 7000 inimeseni SKA 01.01.2012: 3087 liikumispuudega last (kuni 16.a) 3367 liikumispuudega last (kuni 18.a) Liikumispuudega inimesed (72568 inimest) vanuse järgi 01.01.2012: 0 - 16 3087 16 - 29 2115 30 - 44 3067 45 - 62 15691 63+ 48608

9. Liikumispuue, mis see on? traumad: aju, kaela- ja seljaaju kahjustus haigused: insult, lihasehaigused, multipleksskleroos, liigesehaigused, Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi jm sünnitraumad: PCI, kaasasündinud puuded geneetilised haigused proteesidega amputandid ajutiselt trauma läbi liikumisvõimekaotanud inimesed

10. Liikumispuudega inimese abistamine • Küsi, kas abistamist vajatakse. Ära solvu, kui vastus on eitav. • Peatu võimalikult bussipeatuse, kõnnitee ääres nii, et madala ukse ette ei jääks post, prügikast, lumehunnik. • Jälgi inimesi uste avamisel, sulgemisel ja sõitma asumisel. • Abista liikumisel, ava kaldtee.

11. Liikumispuudega inimese abistamine • Saada liikumisabivahendeid kasutav inimene selle bussiukseni, mis on treppideta. • Ratastooli lükkamisel jälgi takistusi – äärekivid, trepid, augud, lumi, kruus jmt • Aita abivahendeid kokku panna, küsi omanikult, kuidas seda teha (ratastool, tugiraam). • Teata dispetšerile, kui madalapõhjaline buss ei välju või asendatakse kõrge bussiga.

12. Liikumispuudega inimese abistamine • Abista istekoha leidmisel (nt kui inimesel sõrmed ei liigu, puudub tasakaal või jõud seistes toest kinni hoida). • Ära kiirusta inimest sisenemisel ega väljumisel – see võib põhjustada tasakaalu kaotust ja kukkumist. • Sõidukijuht - väldi järsku kiirendamist ja äkkpidurdamist.

13. Teenindamineühistranspordis – nõuanded bussijuhile • Peatusesse sõitmisel pööra tähelepanu reisijatele ja märka erivajadustega inimest. • Sõida peatusesse nii, et ligipääs bussile oleks tagatud. Pööra tähelepanu, et sisenemisel ei saaks takistuseks ooteplatvormi ja sõidutee suur vahe, liiklusmärgid, reklaampostid, prügikast bussiukse ees, kõrge lumekuhi jms. • Arvesta sellega, et erivajadustega inimestel kulub liikumiseks rohkem aega.

14. Märka ühistranspordiga liikuda soovijat! • Probleemiks on bussinumbri halb nähtavus – nägemispuudega inimene ei näe/ei tea, millisele bussile minna. Küsi, kas saad aidata või teata, kuhu buss sõidab. • Sõiduplaan kellaaegadega peab asetsema sellisel kõrgusel, et ka ratastoolis inimene näeks seda lugeda. • Valgustatud bussipeatused aitavad märgata liikumistakistusega inimest pimedal ajal, talvel lumekuhjade vahel.

15. Märka ühistranspordiga liikuda soovijat! • Pimeda juhtkoer ei erista värve ega tunne numbreid. • Vajadusel tutvusta ennast, paku abi ning küsi, kuidas inimest abistada. • Räägi puudega inimesega, mitte tema saatjaga. • Ära haara kargust, kepist, ära tõsta tugiraami bussi ilma küsimata, liikumispuudega inimene kaotab tasakaalu ja kukub.

16. Märka ühistranspordiga liikuda soovijat! • Juhata kohale, aita pagasi ja abivahendite tõstmisel. • Jäta meelde, kuhu inimene sõidab ja vajadusel teata talle peatusesse jõudmisest. • Ava kaldtee ratastooli sisenemiseks ja ratastoolikasutaja teenindamisel taga ohutus. • Bussijuht - kinnita abivahend ja inimene turvavööga, sõida turvaliselt, äkkpidurduste ja –kiirendusteta.

17. Märka ühistranspordiga liikuda soovijat! • Vaegkuuljaga suhtlemisel vaata talle otsa, ära tõsta häält, vajadusel kirjuta küsimused paberile. • Abista pileti ostmisel, rahaga arveldamisel, selgita vajadusel sõidusoodustusi pileti ostmisel. • Üldjuhul on puudega inimeste tervis hea. Kui juhtub midagi erakorralist või tekib terviseprobleem, siis osuta esmaabi või kutsu kiirabi.

18. Puudega inimese sõiduki parkimiskaart • Parkimiskaardi väljastab kohalik omavalitsus liikumis- või nägemispuudega inimesele. • Parkimiskaarti saab kasutada üksnes see puudega inimene, kellele kaart on väljastatud. • Kui parkimiskaarti kasutab liikumispuudega sõidukijuht, võib ta parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta, parkida parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas, parkida piiratud parkimisajaga parklas ettenähtust kauem, parkida õueala teel väljaspool parklat kohas, kus see ei takista jalakäijaid ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust.

19. Puudega inimese sõiduki parkimiskaart

20. Puudega inimese sõiduki parkimiskaart • Puudega inimese saatmisel soovitud kohta ja tagasi võib asulas peatuda peatumist või parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas tingimusel, et seisev sõiduk asub kõnniteel, jättes vabaks vähemalt 1,5 m laiuse käiguriba. • Keelatud on peatuda ja parkida teelõigul, mis on tähistatud peatumise keelujoonega. • Kui teenindad liikumistakistusega inimesi, siis informeeri sellest nt ürituse korraldajat (laulupidu, laat, kontserdid)

21. Invaparkimine

22. Invaparkimine

23. Invaparkimine

24. Müüdid Kohandatud keskkonda vajavad ainult liikumispuudega inimesed. Tegelikult vajab seda ühiskond tervikuna, sest seal on kõigil hea liikuda. Emad-isad väikelaste ja lapsevankritega, eakad, ajutiste traumadega inimesed, jalgratturid ...

25. Müüdid Loeme ja kuuleme ratastooli aheldatud inimestest. Tegelikult annab ratastool liikumisvabaduse. Kui tool on katki, siis on inimene voodisse “aheldatud”

26. Müüdid Ise invaliid, aga vaata, milline auto tal on! Ja veel räägitakse, et elavad kehvasti! Tegelikult on auto abi- vahend. Puudega inimene ei saa lubada endale luksust omada kehva autot, mis ratastooli ei mahuta ja ta teele jätab

27. Müüdid Puudega inimestega tuleb rääkida kaasatundvalt, sest nad on õnnetud ... Tegelikult on puudega inimene nagu iga teine oma rõõmude ja muredega. Suhtlemisel ära muuda oma hääletooni ega vii kohe juttu sellele, et sul on kahju puudega inimestest …

28. Müüdid Puudega inimene on haige inimene. Tegelikult pole puue haigus. Puudega inimene on terve, kui ta just grippi või nohu ei põe. Puue pole nakkav!

29. Müüdid Kõnekäänd “kui jalust vigane, siis peast segane” Ütlemine ei pea paika. Puudega inimesed õpivad, töötavad, reisivad, juhivad firmasid, teevad poliitikat

30. Müüdid Puudega inimene vajab invatransporti ainult arstile ja sotsiaal- ametisse sõiduks ... Puudega inimene pole sotsiaalobjekt! Käiakse teatris, ööklubis, sünnipäevadel ja igal pool mujal

31. Müüdid Puudega inimestel puuduvad lähisuhted ... Puudega inimesed leiavad kaaslasi, elavad koos, abielluvad, saavad lapsi ja elavad tavalist pereelu

32. Standardne ratastool Milline on: vanamoodne, raske, läikiv, esirattad suured Kes kasutavad: vanurid, vähe liikuvad ja abivajavad inimesed

33. Aktiivtool Milline on: kompaktne, voolujooneline, kerge, minimalistlik … Kes kasutavad: tugevad, sõltumatud , edevad , iseseisvad

34. Elektriline ratastool Milline on: suur, raske, sõidab kiiresti Kes kasutavad: vähe liikuvad, kuid iseseisvad inimesed, ei vaja abistamist

35. Skuuter Milline on: sõidab kiiresti, edev ja korviga  Kes kasutavad: poolterved, laisad aga iseseisvad, ei vaja abistamist

36. Käimisraam Milline on: inimene on püsti, läikiv, 4 ratast, korv, pidurid Kes kasutavad: kerge liikumispuue, iseseisvad, ei vaja liikumisel abistamist

37. Koolitame huvilisi, kuidas üht või teist abivahendit kasutada. Õpetame õigeid abistamisvõtteid. Teooriat toetab praktika.

38. Koolitused - teooria ja praktika käsikäes

39. Praktika. Ka täiesti tervel inimesel on kasulik teada, kui kerge/raske liikumine ratastooliga tegelikult on

40. Koolitustel omandatakse teadmisi igasugustest abivahenditest

41. Koolitused - teooria ja praktika käsikäes

42. Koolitatavad - asi polegi nii hull!

43. Tagasiside koolitustel osalejatelt Tagasiside lehtedel on peamiselt tänusõnad ja kinnitus sellest, et sellised koolitused on äärmiselt vajalikud, oled sa siis vabatahtlik või teenindaja. Avardab maailmapilti. Ankeedil oli küsimus: "Kuidas hindad seda, et probleemidest räägivad liikumispuudega inimesed ise, kes ei pruugi olla vilunud kõnelejad?" Mõned vastused: - väga hea ja ainuõige otsus, 5+;- nad peaksid poole rohkem ise enda eest kõvemat häält tegema igas mõttes;- väga hea, et räägivad inimesed, kes tegelikult ka teavad, mida nad räägivad;- see on väga hea! See meeldis mulle koolituse juures kõige rohkem;- väga tublid esinejad. Avameelsed ja südamlikud. Teooria on ju tulnud praktikast.

44. Aitäh kuulamast! Ära võta asju surmtõsiselt. Mõtle läbi oma väärtushinnangud, uskumused ja hoiakud, mis tekitavad sinus pinget, ebameeldivat enesetunnet või stressi. Muutes oma hoiakut probleemi, muutub koheselt ka sinu enesetunne. Alati nõu ja jõuga abiks Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit Endla 59, 10615 Tallinn 6720223, 5293144 elil@elil.ee www.elil.ee