PÕLLUMAJANDUS

1. PÕLLUMAJANDUS REET TUISK HAAPSALU GÜMNAASIUM 2009

2. AGRAARHARUD • PÕLLUMAJANDUS • METSANDUS • KALANDUS • ON VANIMAD TEGEVUSALAD • VAJAVAD SUURT MAA-ALA • SÕLTUVAD LOODUSTEGURITEST

3. PÕLLUMAJANDUSE ISEÄRASUSED • SÕLTUB SUUREL MÄÄRAL JA ON MÕJUTATUD • LOODUSLIKEST TEGURITEST (KLIIMA, • MULLASTIK, RELJEEF) • RASKE PROGNOOSIDA SAAKI JA KASUMIT • PIKKTOOTMISPERIOOD – INVESTEERINGUTE • JA KASUMI VAHEL ON SUUR AJAVAHE • SUUR TOOTMISPIND – KEERULINE • KONTROLLIDA TOOTMISPROTSESSI • PEAMINE RESSURSS JA TOOTMISVAHEND • ON MAA

4. MAARESSURSID • MAAKERA PINDALA ON 510 MILJ. KM², SELLEST ON MAISMAAD 149 MILJ. KM² • MAAKERA IGA ELANIKU KOHTA ON 2 HA MAISMAAD • 1/3 MAISMAAST ON KÕRBED, POOLKÕRBED • 1/4 MAISMAAD KATAVAD SISEVEED, IGILUMI JA IGIJÄÄ • 1/4 MAISMAAST ON METSADE ALL • 3% MAISMAAST ON TEEDE JA EHITISTE ALL • 1/3 MAISMAAST ON PÕLLUMAJANDUSLIKULT KASUTATAV

5. PÕLLUMAJANDUSLIK MAA 31% ON PÕLLUMAJANDUSLIKKU MAAD MAISMAAST 10% HARITAV MAA21% ROHUMAAD PÕLLUD LOOD.-D NIIDUD, LUHAD ISTANDUSED LOOD.-D KARJAMAAD KULTUURROHUMAAD ROHTLATES KUIVROHTLATES NIISKETES SAVANNIDES KUIVSAVANNIDES LÄHISTROOPIKAS MÄGINIIDUD VIHMAMETSADES TUNDRAS

6. PÕLLUMAA OSAKAAL ON SUURIM EUROOPAS – 30% • VÄIKSEIM ON PÕLLUMAA OSAKAAL AUSTRAALIAS-OKEAANIAS – 5% • KOOS ROHUMAADEGA ON PÕLLU-MAJANDUSLIKKU MAAD AUSTRAALIAS-OKEAANIAS ~ 60% • PALJUDES AAFRIKA RIIKIDES ON PÕLLUMAAD ALLA 5% • EUROOPA RIIKIDEST ON PÕLLUMAAD VÄHIM NORRAS - ~ 3%; ROOTSIS - ~ 7%; SOOMES - ~ 7% MIKS? MILLISTES RIIKIDES ON VEEL VÄIKE PÕLLUMAA OSAKAAL? SELGITA.

7. PÕLLUMAAD SAADAKSE • METSADEMAHARAIUMISEL • LIIGNIISKETE ALADE KUIVENDAMISEL • KUIVADE ALADE NIISUTAMISEL • MERE, VEEKOGUDE ARVELT – POLDRID (HOLLANDIS – 40% ON ALLPOOL MERE-PINDA, PÕHJA-SAKSAMAAL, VÕRTSJÄRVE MADALIKUL)

8. TAIMEKASVATUS TERAVILJAD MUGULKULTUURID TEHNILISED KULTUURID SÖÖDAKULTUURID KÖÖGIVILJAD PUUVILJAD ISTANDUSKULTUURID LILLED LOOMAKASVATUS VEISEKASVATUS SEAKASVATUS LAMBAKASVATUS LINNUKASVATUS HOBUSEKASVATUS KALAKASVATUS MESINDUS SIIDIUSSIKASVATUS KARUSLOOMAD PÕLLUMAJANDUSHARUD

9. TEHNILISED KULTUURID • KIUDKULTUURID – puuvill, lina, kanep, agaav, džuut • ÕLIKULTUURID – päevalill, raps, sojauba, õlipalm, õlipuu (oliiv), arahhiis (maapähkel), puuvill • SUHKRUKULTUURID – suhkruroog, suhkrupeet • MÕNUKULTUURID – kohv, tee, kakao, koka, mate, koola

10. PÕLLUMAJANDUSE ARENG EKSTENSIIVNE OMATARBELINE INTENSIIVNE KAUBANDUSLIK KAPITAL TÖÖJÕUD TÖÖVÕTTED SAAGIKUS TOOTLIKKUS HARITAV MAA LEVIALA

11. LOODUSLIKUD KLIIMA (tº, vegetatsiooni-periood, sademed ja nende režiim – kasvatatavad kultuurid) MULLAD (viljakus, lõimis – maailma viljakaimad on rohtlate mustmullad ja lehtmetsade pruunmullad) RELJEEF (tasane, mägine, nõlva kalle. Põldude suurus, tehnika kasutamine) MAJANDUSLIKUD KAPITAL (hooned,masinad, väetised, sordi- ja tõuaretus, seemned) TÖÖJÕUD (kvaliteet, oskused, hind, traditsioonid) VALITSUSE POLIITIKA (toetused, kindlustus, tollipoliitika) TURG (ostujõud, nõudlus, kaugus, suurus) PÕLLUMAJANDUST MÕJUTAVAD TEGURID

12. AKTIIVSED TEMPERATUURID EESTIS NIMETA KULTUURE, MIDA SAAB KASVATADA EESTIS. MIS RASKENDAB MEIE ALADEL TAIMEKASVATUST?

13. PÕLLUMAJANDUSE TÄHTSUS • VARUSTADAELANIKKONDATOIDUGA • VARUSTADA LOOMAKASVATUST SÖÖDAGA • VARUSTADA TOORAINEGA TÖÖSTUST TEKSTIILITÖÖSTUST NAHA- JA JALATSITÖÖSTUST FARMAATSIATÖÖSTUST

14. KIRJUTA TABELISSE RIIGID, MIS ASUVAD PÕLLUMAJAN-DUSEKS SOODSAS VÕI EBASOODSAS PIIRKONNAS. SELGITA, MIS SOODUSTAB VÕI TAKISTAB JA MIKS.

15. RIIGI PÕLLUMAJANDUST ISELOOMUSTAVAD • HÕIVE PÕLLUMAJANDUSES • PÕLLUMAJANDUSE OSAKAAL SKT-s • PÕLLUMAJANDUSLIKU MAA OSAKAAL RIIGI • PINDALAST • NIISUTATAVA MAA OSAKAAL RIIGI PINDALAST • SAAGIKUS / PRODUKTIIVSUS • PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE OSAKAAL RIIGI • VÄLISKAUBANDUSES (EKSPORDIS, IMPORDIS)

16. ISELOOMUSTA LOODULIKE TEGURITE MÕJU PÕLLUMAJANDUSELE TABELIS TOODUD RIIKIDELE

17. PÕLLUMAJANDUSE SPETSIALISEERUMINE • MIDASOOJEM JA NIISKEM, SEDA SUUREM OSAKAAL ON TAIMEKASVATUSEL (ekvatoriaalses, lähistroopilises, niiskemas lähisekvatoriaalses kliima-vöötmes, merelises parasvöötmes). MIKS? • MIDA KÜLMEM JA KUIVEM, SEDA SUUREM OSAKAAL ON LOOMAKASVATUSEL (parasvöötme põhja- ja siseosades, lähisarktilises vöötmes, kuivemas lähisekvatoriaalses vöötmes) MIKS? • TROOPIKAS TEGELETAKSE OAASIPÕLLUNDUSE JA RÄNDKARJAKASVATUSEGA • NIISKETEL MÄGISTEL ALADEL LEVIB TERASS-PÕLLUNDUS; KUIVEMATEL LOOMAKASVATUS. NIMETA KULTUURID JA LOOMAD.

18. TASASTEL ALADEL ON SOODUSTATUD TAIMEKASVATUS, MÄGISTEL LOOMA-KASVATUS. MIKS? • NIISKEMATEL ROHTLAALADEL ON ÜLEKAALUS TERAVILJA- JA TEHNILISTE KULTUURIDE KASVATUS (mais, nisu, päevalill, suhkrupeet) • KUIVEMATEL ROHTLAALADEL ON ÜLEKAALUS LIHAVEISTE JA LAMBAKASVATUS. MIKS? • TIHEDA ASUSTUSEGA MERELISES PARASVÖÖTMES TEGELETAKSE ROHKEM KÖÖGIVILJADE, PIIMAKARJA, SEA- JA LINNU-KASVATUSEGA. MIKS?

19. MIKS ON LÕUNA-RIIKIDE PÕLLUMAJANDUS VÄHEM ARENENUD KUI PÕHJA-RIIKIDE PÕLLU-MAJANDUS? KUIDAS ON MAHAJÄÄMUS SEOTUD • LOODUSLIKE TEGURITEGA? • MAJANDUSLIKE TEGURITEGA? • SOTSIAALSETE TEGURITEGA?

20. ISELOOMUSTA ERINEVATE LOOMAKASVATUS-HARUDE PAIGUTUST MÕJUTAVAID TEGUREID

21. TAANIS ITAALIAS UKRAINAS BRASIILIAS INDONEESIAS AUSTRAALIAS MILLISTE PÕLLUMAJANDUSHARUDEGA TEGELETAKSE NIMETATUD RIIKIDES? MIKS? SELGITA. LISA, MILLISED TOOTMISVORMID ON LEVINUD.

22. TÄIENDA SKEEMI SELGITA IGA TEGURI MÕJU MULLATEKKELE. MIKS ON ROHTLATE MULLAD VÄGA VILJAKAD JA SUURE HUUMUSESISALDUSEGA? MIKS ON VIHMAMETSADE MULLAD VÄHEVILJAKAD? OKASMETSADE MULLAD?

23. MILLISEID MULLA-TÜÜPE ON PILDIL KUJUTATUD? MILLISTES LOODUSVÖÖNDIS NEED ESINEVAD? SELGITA NENDE MULDADE KUJUNEMISE TEGUREID. MILLISELE MULLALE ON ISELOOMULIK: KAMARDUMINE; LEETUMINE; KIIRE AINERINGE MIS OHUSTAB NEID MULDI JA VÄHENDAB NENDE VILJAKUST? KUIDAS SEDA VÄLTIDA? MILLINE INIMTEGEVUS JA KUIDAS VÕIB PÕHJUSTADA EROSIOONI? SOOLDUMIST?

24. 1) ISELOOMUSTA PÕLLUMAJANDUSE EELDUSI TÄHISTATUD PIIRKONDADES. 2) MILLISED PÕLLUMAJANDUSHARUD ON SIIN LEVINUD? MIDA/KEDA KASVATATAKSE? MIKS? 3) MILLISED TOOTMISVORMID ON SIIN LEVINUD? MIKS? TOO NÄITEID, KUS MUJAL MAAILMAS ON VEEL SARNA- NE PÕLLUMAJANDUSE STRUKTUUR JA TOOTMISVORMID. 4) MIKS ON KIRDEOSAS LEVINUD PIIMAKARJAKASVATUS? MILLISED TOOTMISVORMID ON SELLELE PIIR- KONNALE ISELOOMULIKUD? MIKS?

25. 1) PÕHJENDA PÕLLU-MAA, AEDADE JA ISTANDUSTE SUURT OSAKAALU UNGARI MAA-KASUTUSES (4) 2) MILLISED ON NEGATIIVSED TAGAJÄRJED? (3) 3) MILLE POOLEST ERINEB EESTI PÕLLUMAJANDUS? (3) PÕHJENDA. 4) PÕHJENDA TERAVILJA SAAGIKUSE ERINEVUST UNGARIS VÕRRELDES HOLLANDI JA SUURBRITANNIAGA.

26. KAARDIL ON KUJUTA-TUD PIIRKONDA, KUS ON KÕIGE ROHKEM LEVINUD TOIDUPUUDUS JA MIDA NIMETATAKSE NÄLJAVÖÖNDIKS. 1. SELGITA TEGUREID, MIS ON TAOLISE OLUKORRA PÕHJUSTANUD: 1) LOODUSLIKUD TEGURID: 2) MAJANDUSLIKUD TEGURID: 3) SOTSIAALSED TEGURID: 2. SELGITA, MIKS TOIMUB SAHARA LÕUNAOSAS KÕRBE PEALETUNG (KÕRBESTUMINE). 3. KUS MAAILMAS ON VEEL PROBLEEMIKS MAA- RESSURSSIDE VÄHENEMINE JA MULLAVILJAKUSE VÄHENEMINE. SELGITA TEGUREID