280 likes | 1.13k Views
Ulvi Urgard. L AAMTEKTOONIKA. Saue 2006. Mis on laam?. L aam, laama, laama - käändub nagu sõna õrn; tähendab – suur , lai tükk v õi lahkam; avar pind v õi väli ( ÕS 1999)
E N D
UlviUrgard LAAMTEKTOONIKA Saue 2006
Mis on laam? • Laam, laama, laama - käändub nagu sõna õrn; tähendab – suur, lai tükk või lahkam;avar pind või väli (ÕS 1999) • Laamad ehk plaatjad plokidon suurimad geostruktuursed ühikud, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete km, püstsuunas mõnekümnest km (ookeani põhjas) mõnesaja km (mandrite keskosas ja kõrg-mäestike all).
7 suurt ja 20 väikest laama Euraasia laam Põhja-Ameerika laam Vaikse ookeani laam India Aafrika laam Lõuna-Ameerika laam Nazca Austraalia
Laamtektoonika ehklaamade liikumine • mandrite triivimise hüpoteesi esitassaksa loodusgeograaf Alfred Wegener1912.aastal; • laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad “ujuvad”~ 100 km paksusel plastilisel astenosfääril; • laamade liikumine üksteise suhtes on väga aeglane: 2-20 cm/a; • liikumist põhjustavad astenosfääri ainesekonvektsioonivoolud.
Laamade vastastikustest liikumistest tulenevalt on kolm laamadevahelist piiri: • divergentne e. lahknemispiir (eemaldumine); • konvergentne e. kokkupõrkepiir s.o. kahe laama põrkepiir, mis jaotub: 1) kahe ookeanilise laama kokkupõrge; 2) ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge; 3) kahe mandrilise laama kokkupõrge; • transformne e. kahe laama nihke piir.
Transformne piir Divergente piir Konvergentne piir
Laamade teineteisest eemaldumine • toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; • magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline maakoor; • tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; • veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar.
Laamade teineteisest eemaldumine • toimub ka mandrilisel - Aafrika laamal; • magmavoolud tõusevad üles, endised platvormid vajuvadpangaseliselt alangutena ja kerkivad ülangutena, tekivad riftiorud ja pangasmäestikud- kujuneb mandriline riftide süsteem, esineb vulkaane; • Ida-Aafrika mandriline riftide süsteem koos Punase mere ja Surnumerega, Baikali järve piirkond; • mandriliste laamade lahknemine toob kaasa uue ookeani avanemise: Ida-Aafrika suurte järvede (Alberti, Tanganjika, Njassa) piirkonnas; • Reini jõe org, ühel pool Vogeesid ja teisel Ardennid;
Ookeaniliste laamade põrkumisel • Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla; • sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim - 11022m Mariaani süvik); • veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaanilisikaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik,Aleuudid, Filipiinid jt); • sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub esile tugevaid maavärinaid; • Vaikneookean kitseneb ja sulgub.
Vaikse ookeani laam Filipiini laam Mariaani süvik – 11022m Mariaani süvik
Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel • raske ookeaniline Nazca laam sukeldub kergema mandrilise Lõuna-Ameerika laama alla-subduktsioon; • tekivad süvikud ja mandri serva kurdmäestik -Andid, purskavad vulkaanid, esineb tugevaid maavärinaid; • süvikute vööndis neeldunud laamaserva ülessulamisel eraldub kergem magma, mis tardub graniitseks kivimiks ja tekibjuurde mandrilist graniitset maakoort.
Andid Nazca laam Lõuna-Ameerika laam Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine ehk subduktsioon
Mandriliste laamade põrkumisel • nagu -Euraasia ja India - on tekkinud Himaalaja; • ja mujal, teised noored kurdmäestikud: Kaukasus, Alpid, Pamiir, Karpaadid; • esineb tugevaid maavärinaid, kivimid kuhjuvad üksteise otsa, subduktsiooni ei toimu; • vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja); • kurdmäestikud on sulgunud ookeani (Tethyse) kohal.
India laam Euraasia laam Noore kurdmäestikuteke
Noor kurdmäestik - Himaalaja Mount Everest – 8848m
Laamade liikumine küljetsi teineteise suhtes • toimub Vaikses ookeanis, kus ookeaniline laam nihkub piki Põhja-Ameerika laama transformset murrangut; • tuntuim on San Andrease murrang – nende kahe erineva kiirusega horisontaalse laama nihkumisega tekivad piki Põhja-Ameerika laama piiri sügavad lõhed; • ja maavärinad näiteks: San Franciscos ja Los Angeleses.
San Andrease murrang P.-Am laam Vaikse o. laam
Kokkuvõtteks • Laamtektoonikaga ehk laamade liikumisega on seotud kõik geoloogilised protsessid: • vulkanism; • maavärinad; • kurrutused – kurdmäestike teke; • murrangud – pangasmäestike teke; • kivimite teke ja ringe; • maakoore uuenemine ja hävimine; • ookeanide laienemine ja sulgumine.
Laamade liikumine viimase 150 milj. aasta vältel