Jäätmeseaduse rakendamisest kov võrgustikus

1. Jäätmeseaduse rakendamisest kov võrgustikus Tõnu Tuppits, keskkonnaekspert, ELF 05.12.08

2. Millest räägin? • KOV Kohustused • Korraldatud jäätmevedu, jäätmejaamad • Hind kontrolli alla – täna ja edaspidi • Jäätmekoostöö • Kuidas edasi ja mida näitab tulevik

3. Kohustused • Jäätmehoolduse korraldamine sh KJV, ohtlikud jäätmed. • Taaskasutatavate jäätmete kogumine; • Pakendikogumise korraldamine; • Sujuv jäätmevedu ja mõistlikud stabiilsed hinnad; • Elanikud oskavad e keskkonnateadlikkuse tõstmine. • Jäätmekäitluse hierarhia: Jäätmetekke vältimine, korduskasutus, ringlussevõtt, taaskasutamine, kõrvaldamine. E. Jäätmekoguse vähendamine – second hand – töötlemine/ põletamine - ladestamine

4. Korraldatud jäätmevedu - KJV • Mida koguda kjv – taaskasutatavad jäätmed tuleb koguda liigiti sh määrdumata (paber-papp, pakend); • Mida on keeruline koguda liigiti või majanduslikult mõtetu – määrdunud kraam sh (paber-papp, pakend, aiajäätmed, köögijäätmed) olmejäätmed; • Rakendage sortimismäärust, ärge kuulake külajutte; • Mida kogutakse liigiti Tallinnas, miks, kas eeskuju

5. Jäätmejaamad • Täna peaks Eestis olema 100 – on aga ca 40; • Koguda taaskasutatav eraldi kogutud – probleemtoode, ohtlik jääde, puit, metall, klaas, essjäätmed; • Koostöös saab jäätmejaamad ja saab odavamalt: • Jäätmejaamade võrgustik samade partneritega; • Kov-id saavad kulusid jagada või üksteise jaamu kasut; • Olemasoleva infra, kohaliku tööjõu, maaomanike, ettevõtjate kaasamine; • Ehitamise asemel kasutada PPP-d või operaatorteenust.

6. Pakend • Kov peab arendama pakendijäätmete kogumist: • Alates 01.01.09 PS • 1000 in /km2 üks konteiner 500 m raadiuses; • 500 – 100 in/km2 üks konteiner 1000 m raadiuses; • 0 – 500 in , siis üks konteiner 500 inimese kohta; • Leping kov – pakendiorganisatsioon sh konteineri koht, konteinerite arv, maht, tühjendussagedus • Pandipakend üle 200m2 müügipinnal kohustuslik, muul juhul asulas kohustuslik – kov võib karmistada LAHENDUSED: • HOL Koostöös saab tingida, üksikomavalitsus saadetakse tihti ...sse; • Koostöös saab leppida kokku konteinerite välimuse, suuruse, teavituse jmt; • Koostöös võtab KKM teid tõsiselt, kui vaidlustada pakendiorganisatsiooni sertifikaate, siduda pakend kjv-ga jmt.

7. Lahendusi hinna kontrolliks täna • Hind tonni või kuupmeetri kohta, mitte konteiner; • Hind jagada km hind/ladestustasu/üldkulud või • Hind jagada km hind/ladestustasu/ üldkulud /keskkonnafond; • Keskkonnafond – saastetasu kohe kätte või muud jäätmekulud kjv sisse uputada

8. Hind kontrolli alla homseks • Jäätmepõletus tuleb, masspõletus Harjumaale, RDF põletus Kundasse; • 2011/12 ajaks koostöös kokkulepped hinna üle; • Ladestus- ja saastetasu asendub väravatasuga; • Väravatasu vastuvõtul 10 – 15% odavam kui prügilas; • Ladestamise vähenemine viib ladestushinna oluliselt üles; • Jäätmehierarhia rakendub praktikas

9. Jäätmekoostöö täna • Ettevõtjatel EJKL; • Eestis kuni100 valda ei kuulu ühessegi jäätmekoostöövõrgustikku; • Kes kuuluvad erimeelsused (Kagu-Eesti JKK 47 kov-i läheb laiali. Ilma alternatiivita 40 kov-i, 7 LEA) • Sünergia võiks olla oluliselt suurem...

10. Ükshaaval jätkamise eelised: • Jäätmekäitlushind on kontrollimatu ja tõuseb; • Vertikaalsed monopolid tugevnevad veelgi : vedu – ladestus; • Talume tootjavastutusorg-de omavoli ja ülbitsemist; • Talume kohalike elanike pahameelt; • Keskkonnateadlikkus ei arene; • KJV tuleb jäätmekäitleja nägu ehk dikteerib tingimused;

11. Koostöövõrgustik igaühele • KJV ja jäätmejaam igasse valda/linna • Koostöös ELF – EMOVL – ELL – EJKL – EKÜ • interaktiivne koostöövõrgustik – kogu valla/linna jäätmeteave ja abi tasuta ühes kohas, foorumid ja otsesuhtlus – kõigile kellel vaja • Mentortugi jäätmehoolduse korraldamisel – dok-d – rakendamine, nõustamine, - kõigile kellel vaja; • Jäätmejaamade võrgustik ja mõistlik rajamise- ja toimemudel, pilootpiirkond näit Harjumaa; • Tasuta, Osaluse distsipliinitasu 1 – 5 tuh per kov, kontaktisik koos vastutusega saavutada tulemus!

12. Mida teha täna e üleminekuaeg • Üleminekuaeg töötlemiseni, teadlikkuseni, jäätmejaamadeni, põletamiseni; • Tuleviku käitlushindu mõjutavad ühiskokkulepped • Korraldatud jäätmeveo konkursid nutikaks – leping tugevaks, pkd jõuliseks, hind kontrolli alla, teavitamine pidevaks; • Hinna langetamise metoodika;

13. Lähitulevik 2-3 aasta pärast • Esimesed põletuskohad saavad valmis ja konkureerivad prügilatega ja omavahel – masspõletus ja RDF; • Töötlemine saab jalad alla – MBT= RDF; • Ladestamine jätkub, kuid EU ja riigi doteerimine lõpeb – täna ehitatakse prügilaid, sest eu toetab; • Oma prügila vajadus on ajalugu • Jäätmekäitluse hinnatõs pidurdub = ei tõuse!

14. Mis võiks olla Teeme ära 2009? • Koostöövõrgustik üle Eesti ja üle veebi; • Abi kov-idele, kel vaja; • Jäätmejaamad • Vabatahtlike registreerimise abi koristustalgutele; • Üleriigilised koostööd toetajate leidmiseks kõikjale; • Välisabi – Läti, Leedu, Poola, St Peterburg.

15. tonu@elfond.ee; +372 50 72 572 Tänan tähelepanu eest! Küsimused – kommentaarid teretulnud!