Hea juhtimise põhimõtted ja nende rakendamisest uuel õppeaastal

1. Hea juhtimise põhimõtted ja nende rakendamisest uuel õppeaastal Meelis Kond Hariduskorralduse osakonna juhataja 26.08. 2014

2. Kvaliteediteemast ei saa ühiskonnas üle ega ümber • Kvaliteeti peavad kõik tähtsaks. Kvaliteedi puudumine/kõikumine ärritab kõiki. • Kõik organisatsioonid panustavad ühel või teisel moel kvaliteeti. • Kvaliteeti ei saa saavutada juhuslikult, käskudega ja ainult rahaga. • Eesmärgipärane töö organisatsioonis toob kvaliteetseid tulemusi. • Kui kõikide suhtes toimida samamoodi, siis saame tulemuseks ebaühtlase ja kõikuva kvaliteedi. • Kvaliteedi puudumine viib selleni, et asjad ei toimi, on üldine rahulolematus ja kõrged kulud. • Kvaliteedi osas tehakse ühiskonnas palju pinnapealset ja küsitavat.

3. Hea juhtimise põhimõtted • Ühistel väärtustel põhinev innustav ja visionaarne eestvedamine • Õppijatele lisaväärtuse loomine • Kiire ja paindlik juhtimine (KIPA) • Tulemuste saavutamine ja hoidmine • Inimeste väärtustamine organisatsiooni arengus • Koostöös haridusasutuse võimekuse suurendamine • Kestliku tuleviku loomine • Loovusele ja innovaatilisusele soodsa keskkonna kujundamine • Süsteemne lähenemisviis ja faktidele tuginemine Tallinna haridusasutuste kvaliteediauhind

4. Järgnev esitlus on koostatud Tallinna Haridusameti ja juhtide ühenduse esindajate 10.juunil toimunud ühisseminari rühmatööde tulemuste põhjal.

5. Ühistel väärtustel põhinev innustav ja visionaarne eestvedamine (1) Suurepärastel haridusasutustel on liidrid, kes kujundavad tulevikku ja teevad selle võimalikuks, olles eeskujuks oma eetilise ja väärtustel põhineva käitumisega Ühtsed väärtused Tallinna hariduses: Kompetentsus - teeme parimaid otsuseid; Usaldusväärsus - oleme asjatundlikud ja ausad; Sihikindlus - tegutseme ühiste eesmärkide saavutamiseks; Koostöö - töötame üheskoos ja avatult; Hoolivus - märkame ja aitame.

6. Ühistel väärtustel põhinev innustav ja visionaarne eestvedamine (2) • Tallinna haridusasutused on haridusuuenduste eestvedajad. • Kvaliteetsed haridusvaldkonna arengukavad (alus-, üld-, huviharidus). • Hea juht on ka õppe- ja kasvatustöös ehk põhiprotsessis asjatundja.

7. Õppijatele lisaväärtuse loomine (1) Suurepärased haridusasutused loovad õpilastele/lastele ja lapsevanematele järjepidevalt lisaväärtust, mõistes, ette aimates ja täites nende vajadusi ja ootusi ning ära tundes uusi võimalusi • Eesmärgiks kompetentsid (eriti sotsiaalsed, ettevõtlikkus jne) ja ennastjuhtiv õppija. • Lõimitud keele- ja aineõpe: avatuse ja õpilaste tulevikuvõimaluste avardamine keele- ja ainealase lisaväärtusega. • Digipööre - teadlik ning tark digivõimaluste integreerimine õppeprotsessi, rikastades selliselt nii õppetööd, arvestades paremini tänaste õppijate vajadusi. • Avastusõpe - uurimusliku õppe metoodika ning uue õppekava rakendamine. • Tulemusteja õppimise nähtavaks tegemine (õpimapid, visuaalsed materjalid jne).

8. Õppijatele lisaväärtuse loomine (2) • Enesehindamine kõikidel tasanditel: õpilane/laps-õpetaja-juhid-asutus. • HEV õppija võimalikult varajane toetamine, tugiteenuste pakkumine, spetsialistide kaasamine. • Kui laps/õpilane puudub, siis milline on kooli/lasteaia roll lisaväärtuse loomisel? ühisseminar 10.06.2014 • Koolikohustus. • Põhjuseta puudumist esineb kõigis kooliastmetes, ka esimeses kooliastmes. • Tallinnas on koole, kus puudumiste osakaal on linna keskmisega võrreldes oluliselt kõrgem/madalam. • Põhjuseta puudumine saab „hoo sisse“ kolmandas kooliastmes ning ei muutu ka gümnaasiumis. Haridusameti analüüs E-kooli andmete põhjal. 2013/2014 õppeaasta koolist põhjuseta puudumiste osakaal lähtuvalt õpilaste arvust.

9. Kiire ja paindlik juhtimine (KIPA) Suurepärased haridusasutused on võimelised ära tundma ohte ja võimalusi ning neile mõjusalt ja tõhusalt reageerima. Juhtimisel arvestatakse ühiskonnas toimuvaid muutusi ja reageeritakse kiirelt ning paindlikult. • Haridusvaldkonna uuenduste süsteemne rakendamine, nähes oma asutust perspektiivis, osates võrrelda ennast teistega ja arvestades Tallinna haridust kui tervikut. • Paindlikõppe- ja kasvatustöökorraldus ja õppekavaarendus: olude muutumisega tuleb julgeda teha otsuseid, mis ei pruugi olla populaarsed.

10. Tulemuste saavutamine ja hoidmine Suurepärased haridusasutused saavutavad ja hoiavad oma tegutsemiskeskkonna kontekstis väljapaistvaid tulemusi, mis vastavad kõikide huvipoolte pika- ja lühiajalistele vajadustele. • Hindamine peab olema tagasisidestav, motiveeriv (kujundav hindamine, nädala kokkuvõte lasteaias jms). • Heal tasemel kolm võõrkeelt. • Gümnaasiumihariduse kvaliteet – mis see on? (kõigile soovijatele võimalus?, rahuldavad õpitulemused) • Millised tegevusnäitajad iseloomustavad konkreetse asutuse kontekstis tulemuslikkust? Oluline on kindlustunne ja adekvaatne tagasiside. • Riigieksamid mõõdavad nüüdseks kolme õppeaine tulemusi, mitte kooli kui tervikut.

11. Inimeste väärtustamine organisatsiooni arengus Suurepärased haridusasutused väärtustavad oma inimesi ja loovad jõustava kultuuri (cultureofempowerment) nii organisatsiooni kui isiklike eesmärkide saavutamiseks. Olulised on koostöö, usalduslik õhkkond, vastutus- ja otsustamisõigus. • Haridustöötajate nõustamissüsteemi loomine (läbipõlemise ennetamiseks, õpetajate nõustamiseks, supervisiooni tegemiseks, mentorlus, couching jt). • Õpetaja, klassijuhataja töö väärtustamine, tingimuste loomine meeskonnatööks jne. • Töötajate personaalsete võimete arvestamine: vestlused, innustamine, märkamine. • Töötaja kuiharidusasutuse esindajaja kuvandilooja • Inimeste osaleminearendustegevustesja innovatsiooniläbiviimiselningnendetunnustaminetehtudtöö ja panuseeest.

12. Konkursid pedagoogidele 2010 -2014 Konkursid: Hea õpetaja, Aasta õpetaja, Noor õpetaja, Innovaatiline õpetaja, eÕpetaja, Aasta haridusasutuse juht • Viimase 5 aasta jooksul (2010-2014) ei ole osalenud: • 11% koolidest (7 kooli); • 43 % lasteaedadest (56 lasteaeda); • 44% huvikoolidest (4 huvikooli). • Alates 2000 aastast ei ole osalenud ühtegi pedagoogi ühest koolist ja 38-st lasteaiast.

13. Koostöös haridusasutuse võimekuse suurendamine (1) Suurepärased haridusasutused suurendavad oma võimekust muudatuste tulemusliku juhtimisega nii haridusasutuse sees kui selle piire ületades, kaasates väliseid huvipooli I Asutustevaheline kogemuste vahetamine Näiteks: juhendite, eeskirjade kordade aluspõhjade väljatöötamine; õppetegevusi ja metoodikaid tutvustavad nädalad pedagoogidele koolides ja lasteaedades; parimate praktikate tutvustamine nõupidamistel, kodulehekülgedel. II Koostöö arendamine erinevate haridusasutuste ja -tasandite vahel Näiteks: Huvikool–üldhariduskool (ruumide ja kompetentsi kasutamine n. kahe vahetusega koolide puhul, loovtööd). Huvikool–lasteaed (projektiõpe, ringivõimaluste kasutamine hommikupoolsetel aegadel). Üldhariduskool-lasteaed (vabatahtlik töö, uurimustöö läbiviimine gümnaasiumi astmes erinevate lasteaia poolt pakutavate projektide elluviimiseks: heategevusüritused, spordipäevad, laste intervjueerimine).

14. Koostöös haridusasutuse võimekuse suurendamine (2) • Põhikoolide ja kutsekoolide vahelise koostöö arendamine. • Lisaväärtuste loomine projektitöö kaudu –asutuses, linna tasandil ja välisprojektid. • Vajadus saavutada kokkulepe linnamuuseumitega (tasuta külastuspäevad). III Koostöö arendamine juhtide ja pidaja vahel • Gümnaasiumite võrgu korrastamine koostöös koolijuhtidega, konsensuse leidmine. • Haridusasutuste tööd reguleerivate linna määruste ülevaatamine ja muutmine vastavalt vajadusele. IV Senisest suurem koostöö lastevanemate, õpilaste ja õpetajatega. • Üha rohkem vajab selgitamist haridusasutuse õppekava rakendamine, õppemeetodite kasutamine, hindamisviisid.

15. Kestliku tuleviku loomine Suurepärased haridusasutused mõjutavad positiivselt neid ümbritsevat keskkonda, arendades oma suutlikkust, toetades ühtlasi oma mõjupiirkonna ning kogukonna majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnasäästlikku arengut • Seni peamiselt projektipõhine lähenemine keskkonna teemale, ei ole veel muutunud kõigis asutustes süsteemseks ja läbivaks • Väärtuseks säästlik ja hoidev suhtumine keskkonda (õpikeskkond, vaimne ja füüsiline õpikeskkond, ümbruskond), tervislikud eluviisid, turvalisus.

16. Loovusele ja innovaatilisusele soodsa keskkonna kujundamine Suurepärased haridusasutused loovad lisaväärtust ja suurendavad oma võimekust pideva parendamise ja süstemaatilise innovatsiooni kaudu, soodustades oma töötajate, klientide ja teiste huvipoolte loovuse avaldumist Õpikäsitluse muutmise vajadust näitab PISA 2012: • Meie õpilaste hulgas on oluliselt vähem kõrgtasemel oskustega õpilasi kui parimate tulemustega riikides. • Poiste oluliselt madalam funktsionaalse lugemisoskuse tase, võrreldes tüdrukutega.

17. Loovusele ja innovaatilisusele soodsa keskkonna kujundamine Õpikäsituse muutmise vajadusele viitavad ka kaks PIAACi tulemust: Eesti inimeste läbivalt kehvad probleemilahendusoskused tehnoloogiarikkas keskkonnas; Eesti kõrgharidusega inimeste oskused, mis vahetult peale lõpetamist on teiste osalenud riikidega võrreldes keskmised või isegi üle selle, on kümmekond aastat hiljem alla keskmise. See viitab asjaolule, et õpitud oskusi ei kasutata - vajata tööl või on need omandatud viisil, mis on liialt eksamikesksed ning reaalse eluga seostamata. Põhimõtte rakendamine ei ole veel süsteemne ning järjepidev, on pigem projektipõhine, mida tõendavad konkursile Innovaatiline tegu esitatud tööd. (2008 -2014 osalenud 49% koolidest ja 31% lasteaedadest).

18. Süsteemne lähenemisviis ja faktidele tuginemine Suurepäraseid haridusasutusi juhitakse faktidele tuginedes ning vastastikku seonduvate süsteemide ja protsesside kaudu. Kõikidest omavahel seonduvatest tegevustest arusaamine ja nende süsteemne juhtimine tagab haridusasutuse mõjusa toimimise • Juhtimiskvaliteeditõusläbisüsteemse välis- ja sisehindamise. • Faktide interpreteerimine ja kasutamine järelduste ja otsuste tegemisel. • Üleüldine parendusvaldkond kõikidel ühiskonna tasanditel.

19. Heal tööl käib kasu kannul Eesti vanasõna