Hede Sinisaar Tallinn, 28.02.19

1. Elatusmiinimumi uuendamine – peamised tulemused Praxise analüüsist Hede Sinisaar Tallinn, 28.02.19

2. Elatusmiinimum täna • Elatusmiinimum – inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab inimese igapäevased vajadused. • Kehtiv elatusmiinimumi arvutamise metoodika töötati välja 2004. aastal. • Elatusmiinimumi metoodika hõlmab erinevaid kulukomponente: • toidukulutused (arvutamise aluseks on toitumisteadlaste poolt koostatud minimaalne toidukorv), • eluasemekulutused, • individuaalsed mittetoidukulutused.

3. Elatusmiinimum täna 2018. aastal: • arvestuslikust minimaalsest toidukorvist(v.a alkoholi- ja tubakakulutused), 100 € • eluasemekuludest, 80 € • individuaalsetest mittetoidukulutustest (v.a eluase), 36 €: • garderoobi-, tervise-, transpordi-, majapidamis-, side-, haridus-, vaba aja ning muud kulud) Kokku: 215 eurot Allikas: Statistikaamet, ühe liikmelise leibkonna arvestuslik elatusmiinimum (30 päeva)

4. Analüüsi „Elatusmiinimumi mõju majandusliku toimetuleku tagamisele“ eesmärk • Hinnata olemasoleva elatusmiinimumi arvutamise metoodika sobivust tänasest olukorrast lähtuvalt. • Pakkuda välja kohandatud elatusmiinimumi arvutamise metoodika. • Hinnata uuendatud metoodika mõju vaesuse näitajatele ning riigi kuludele (toetuste osas, mille suurust võrreldakse elatusmiinimumiga).

5. Analüüsi tulemused – sissetulekud ja tarbimine • Kõikide leibkondade, mediaansissetulek, mediaantarbimine ja arvestuslik elatusmiinimum on perioodil 2004–2016 muutunud sarnaselt. • Sellel kümnendil on sissetuleku ja kulutuste mediaan oluliselt kasvanud, samas kui arvestuslik elatusmiinimum on püsinud suhteliselt muutumatuna.

6. Leibkondade sissetulekute ja kulude muutus • Allikad: Statistikaameti LEU andmed, Poliitikauuringute Keskus Praxisarvutused

7. Sissetulekute ja kulutuste kvintiilid • Allikad: Statistikaameti LEU andmed, Poliitikauuringute Keskus Praxis arvutused

8. Leibkondade tarbimisharjumuste analüüs • Aastate jooksul on vähenenud toidutarbimise osakaal kogutarbimisest (sh alumiste kuludetsiilide puhul). • Suhteliselt enam on suurenenud vaba aja kulutuste osakaal kogutarbimisest. • peamiselt lastele tehtavate vaba aja kulutuste suurenemise tõttu. • Enam on suurenenud ka tervishoiu ja transpordikulude osakaal kogutarbimises.

9. Leibkondade tarbimiste osakaal • Allikad: Statistikaameti LEU andmed,Poliitikauuringute Keskus Praxis arvutused

10. Leibkondade tarbimine erinevates leibkondades • Allikad: Statistikaameti LEU andmed, Poliitikauuringute Keskus Praxis arvutused

11. Analüüsi tulemused – elatusmiinimumi uuendamine • Tervisliku käitumise soodustamine • Uuendatud toitumissoovitustega arvestamine • Elatusmiinimumi eesmärgi laiendamine • Individuaalsete kulutuste arvestamise ülevaatamine • Elatusmiinimumi iga-aastane uuendamine ja tarbimiskaalude sobivus absoluutse vaesuse arvestamisel • Tarbijahinnaindeksi alusel elatusmiinimumi uuendamine

12. 1a) Toidukulud – toidukorvi väärtus • Täna: toidukorvi maksumus 1.-5. kuludetsiili leibkondade toidukulutuste keskmiste hindade järgi • Ehk madala elustandardiga inimeste tarbimise alusel. • Ettepanek: toidukorvi maksumus leibkondade kulutuste mediaani alusel • laiendab elatusmiinimumi senist tähendust (mitte madalama elustandardiga inimeste järgi).

13. 1b) Toidukulud – toidukorvi koosseis • Täna: 2004. a toitumisteadlaste poolt välja töötatud näidismenüü • 2400 kcal, katab 30–60-aastase täiskasvanud mittetöötava ja väheliikuva inimese energia ja mikrotoitainete vajaduse; • Ettepanek: 2016.a toitumisteadlaste toitumissoovitused • Tasakaalustatud toiduvalik, mõõdukad kogused, vajaduspõhine, mitmekülgne; kokku 2400 kcal.

14. 2a) Eluasemekulude koefitsiendid • Täna: mediaankulud + eksperthinnanguga saadud koefitsiendid • Pidevkulude koefitsient 0,95 (95% pidevkulude mediaankulust). • Remondikulude koefitsient 0,35 (35% remondikulude mediaankulust). • Ettepanek: • Pidevkulude koefitsient 1 (100% mediaankulust). • arvestatud, et küttematerjalid olenevad pigem eluasemetüübist • Remondikulude koefitsient 0,35 (35% mediaankulust).

15. 2b) Eluasemekulud ja arvestuslik rent • Täna: ei sisalda arvestusliku rendi kulu • Ettepanek: eluasemekulud + arvestuslik rent • Arvestuslik rent: summa, mida eluruumi omanikud ja tasuta kasutajad peaksid maksma, kui nad rendiksid oma leibkonna eluruumi vabalt turult • ehk sissetulek, mida leibkond saab elamispinna omanikuna kaudselt, kuna ei pea eluruumi üürima; • Arvestusliku rendi arvestamine võrdustaks üüri maksvaid ja eluruumi omanikke (kelle kulutused on tehtud varem); • Arvestusliku rendi hindamisega on aga probleeme.

16. 3) Individuaalsed mittetoidukulutused • Täna: • 8 kulurühma mediaankulu + igal rühmal koefitsient (vahemikus 0,35 kuni 0,85). • Koefitsientide aluseks võrdlus 1-3.kuludetsiili kuuluvate leibkondade tarbimiskulutustega. • Ettepanek: • Võrdsustada mittetoidukaupade kulurühmad koefitsiendiga 1. • Laiendab senist elatusmiinimumi tähendust (suurem sotsiaalne kaasatus, nt vaba aja kulu täna 0,4).

17. Elatusmiinimumi väärtuse uuendamine • Elatusmiinimumi 2016. a väärtust võrreldi leibkonna eelarve uuringu andmetega. • Kui tarbijahinnaindeksi järgi korrigeeritud elatusmiinimum oli 2016. a 200 eurot, siis analüüsi kohaselt oleks metoodikat muutmata 205 eurot. • Seega on tarbijahinnaindeksi alusel korrigeerimine olnud tegelikele tarbimiskuludele väga lähedane.

18. Elatusmiinimum uuendatud metoodika alusel 2016. aasta hindades: • arvestuslikust minimaalsest toidukorvist(v.a alkoholi- ja tubakakulutused), 89 € • eluasemekuludest, 69 € • individuaalsetest mittetoidukulutustest 92 €: • garderoobi-, tervise-, transpordi-, majapidamis-, side-, haridus-, vaba aja ning muud kulud) Kokku: 250 eurot Allikas: Statistikaamet, ühe liikmelise leibkonna arvestuslik elatusmiinimum (30 päeva); Poliitikauuringute Keskus Praxise analüüs „ Elatusmiinimumi mõju majandusliku toimetuleku tagamisele“ (avaldamisel)

19. Absoluutse vaesuse arvestamine • Täna: • OECD traditsioonilised kaalud 1:0,7:0,5 ehkesimeneliige 1, teine 14-a ja vanemliige0,7ningiga alla 14 a laps0,5. • Ettepanek: • Kasutada OECD modifitseeritud kaale ehk esimene liige 1, teine 14-a ja vanem liige 0,5 ning iga alla 14 a laps 0,3 (1:0,5:0,3). • 2016. a oli alla 14 a lapse tarbimine ca 40–45% esimese täiskasvanu omast. • Modifitseeritud kaale kasutatakse ka suhtelise vaesuse arvestamisel.

20. Näide vaesuspiiridest: 2 täiskasvanut ja 2 alla 14-a last

21. Mõju vaesuse näitajale_vaesuse piiri muutuste võrdlus Allikas: Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuring 2017, Sotsiaalministeeriumi arvutused

22. Mõju vaesuse näitajale_vaesuse piiri muutuste võrdlus Allikas: Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuring 2017, Sotsiaalministeeriumi arvutused

23. Analüüsi ettepanekute kokkuvõte

24. Elatusmiinimum: toidukulud Arvestada edaspidi toidukulu kõikide leibkondade mediaankulude ehk kogu valimi alusel • Lihtsustab senist metoodikat • Hõlmab rohkem inimesi • Kaasab paremini toidutarbimise eripärasid • Ei suurenda oluliselt toidukorvi maksumust

25. Elatusmiinimum: eluasemekulud Arvestada edaspidi eluaseme pidevkulud 100% mediaankuludest senise 95% asemel • Varasemalt oli pidevkulude madalama koefitsiendi kasutamise põhjuseks küttematerjalide kulude mõnevõrra madalam osakaal madalama elustandardiga leibkondades. • Analüüsis leiti, et küttematerjalide kulud erinevad pigem asukoha ja eluasemetüübi järgi ning on otstarbekas ühtlustamise eesmärgil asendada senine koefitsient 1-ga. Kas arvestada eluasemekulu koos arvestuslikku rendiga? • Arvestusliku rendi maksumuse leidmine muudaks metoodika keeruliseks.

26. Elatusmiinimum: individuaalsed mittetoidukulud Võrdsustada kõik individuaalsed mittetoidukulud koefitsiendiga 1 0,35–0,85 asemel • Sotsiaalse osalemisega (teatrid-, muuseumid, garderoob, majapidamine, huvitegevus, jm) seotud tarbimise osa tänases metoodikas on väga madal. • Ka tegelik tarbimine on aastate võrdluses kasvanud ka madalama sissetulekuga leibkondades. • Suurendab elatusmiinimumi ca 45 euro võrra.

27. Absoluutse vaesuse arvestamine Jätkata elatusmiinimumi ehk absoluutse vaesuse piiri iga-aastast uuendamist tarbijahinnaindeksi alusel Ettepanek võtta edaspidi leibkonna absoluutse vaesuse piiri arvestamisel aluseks OECD modifitseeritud tarbimiskaalud 1:0,5:0,3 või jääda OECD traditsiooniliste tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 juurde Ettepanek vaadata elatusmiinimumi ehk absoluutse vaesuse piiri metoodika üle iga 5 aasta tagant

28. AITÄH!