UUTE IDEEDE TULEK HELILOOMINGUSSE. MART SAAR. CYRILLUS KREEK.

1. UUTE IDEEDE TULEK HELILOOMINGUSSE.MART SAAR. CYRILLUS KREEK.

3. MART SAAR(1882-1963) • Helilooja, pedagoog, organist ja pianist • Loomingu kõik komponendid kasvavad olemuslikult välja rahvalaulust • “Luuletaja muusikas” (Tobias) • Sündis 28. sept. 1882 Hüpassaares Viljandimaal • Peterburi konservatoorium (orel ja kompositsioon) • Vaheaegadel kogus rahvaviise!

4. Ei seo end tihedamalt praktilise muusikutööga • 1908 Tartu (helilooming, pedagoogitöö, organist) • 1921 pärast Tartu-kodu tulekahju Tallinna • Järgnevad paarkümmend aastat pühendus heliloomingule; Hüpassaare – saab siit hingejõudu (al. 1964 majamuuseum) • 1943 Tallinna konservatooriumi kompositsiooniprofessor • 1956 pensionile, jätkas loomingulist tööd

5. Looming • Teoste hulk suur: ligi 400 koori- ja üle 140 soololaulu, klaveriteoseid 130 ringis (paljud varasemad teosed hävisid tulekahjus) • Varasemas loomingus: impressionistlikud ja ekspressionistlikud sugemed, helikeele moderniseerimise taotlusi (kromatism, dissonantsid, kõlavärviotsingud) Klaveripala “Skizze”; soololaulud “Must lind”, koorilaul “Laula mulle unelaulu” jt.

6. Võib nimetada esimeseks modernistiks eesti muusikas. • Suhtumine toona valdavalt negatiivne; liiga terav kontrast eelnevaga • 1914 “Neliteistkümmend laulu segakoorile” – tuntav lähenemine rahvusliku helikeele suunas; modernse ja arhailise süntees “Põjavaim”– imehästi tabatud rahvuslik karakter, ehkki pole seotud rahvaviisiga

7. 1920.-30. aastail rahvuslikkus Saare loomingus domineerivaks. Valmib tema soolo- ja koorilaulude paremik. • Rahvaviisist inspireeritud: “Seitse sammeldunud sängi”, “Leelo”; Jaan läheb jaanitulele” jpt. • Mitte autentne folkloor, vaid kõik sünnib rahvaviisist • Laulud eelkäijatest tehniliselt ja sisuliselt märksa nõudlikumad – vaja ka paremat koori ja professionaalset tõlgendamist (Tuudur Vettik)

8. Oluline koht loodusel. “Soode ja rabade laulik” • Põhjamaise karge looduse vaoshoitud ilu, hingestatud loodusmeeleolud; ka salapära ja müstika • “Kõver kuuseke”, “Mis sa nutad tammekene”, “Tere kuusi, tere petäj” • Klaveriloomingus arvukalt lühipalu ja 3 “Eesti süiti” • Oli ka väljapaistev interpreet (orel, klaver)

11. CYRILLUS KREEK(1889-1962) • Helilooja ja pedagoog • Loomingu lätteks oli eesti rahvamuusika • Erilist huvi tundis rahvakoraalide vastu • Sündis 3. detsembril 1889. a. Läänemaal. • Peterburi konservatoorium: tromboon ja kompositsioon (1908-1916) • Paljudeks aastateks elukohaks Haapsalu, kus muusikaõpetaja ja koorijuhina edendas kohalikku kultuurielu

12. Suviti kogus rahvaviise! Innustas selleks ja oma õpilasi. • 1940 kutsuti Tallinna konservatooriumi õppejõuks, kuid järgmisel aastal pidi loobuma • 1944 taas; 1947 professori tiitel • Elu ajal ei saavutanud tunnustust; eriti keerulised aastad 1949-54; 1950 oli sunnitud lahkuma professori kohalt; tema “töö nii erialaliselt kui ideelis-poliitiliselt ei olnud küllalt rahuldav kõrgema kooli töö jaoks”; jäi teenistuseta, ka loomingut ei ostetud

13. Sel aja töötas rahvakoraalidega; see ei andnud küll elatist, kuid andis edasielamise jõudu. • Hingerahu ja tasakaalu aitas säilitada ka loodus – jalutuskäike tehes kogus ideid. • Ei komponeerinud klaveri taga, vaid öösiti kirjutuslaua taga. • Kreek suri 26. märtsil 1962 • Kortermuuseum Haapsalus

14. Looming • Suurim teene rahvakoraali päästmine jäljetust hääbumisest! • Rahvakoraal – ametliku koraaliviisi rahvapärane variant; sisaldab rahvapäraseid kaunistusi. Tekst pärit kiriku lauluraamatust. • “konksude, lintide ja keerutustega laulud” • Rahvakoraali seaded moodustavad loomingu kaalukaima osa – neid on tal üle 640!

15. Avaldati alles 1989. aastal – Kreegi 100. sünniaastapäevaks • Veel teisigi vaimulikke laule: “Taaveti laulud” • Taaveti laul 104 • Õnnis on inimene

16. Rahvaviisiseadetes lähtub samadelt alustelt kui Saar, samas on ka erinevusi: • Kui Saarel esikohal lüüriline, emotsionaalne väljenduslaad, siis Kreek on rohkem intellektuaalne muusik. • Laulud klassikalisema, rangema vormiga, neis valitsev tasakaal lubab pidada Kreeki peaaegu neoklassitsistiks. • Loomingus aukohal kontrapunktilised võtted ja kaanonlik imitatsioon

17. Suurejoonelised polüfoonilised põimikud sünnivad seejuures rahvaviisidest, ranged reeglid ei kalluta teda ära rahvuslikult pinnalt. • Variatsioonid; ostinaatsed liikumised • Harmoonia karge,põhjamaise koloriidiga • Paljude laulude puhul tegu sümfoonilise koorikäsitlusega • “Meie err”, “Sirisege, sirisege sirbikesed”, “Maga, maga, Matsikene”, “Meil aiaäärne tänavas” jpt.

18. “Ma kõndisin vainul” • “Rahvaviisid on vaja üles märkida selleks, et kunstnikud neid seades ja ära kasutades või neid trükis avaldades nad nii rahva kätte tagasi toimetaks.” • Erilisel kohal on Kreegi loomingus 1927. aastal valminud reekviem (Requiem) segakoorile ja sümfooniaorkestrile. Siin ühendatud rahvakoraali intonatsioonid ja kirikumuusika kanooniline vorm. • Esimene reekviem eesti muusikaloos! • Arvatavasti mõeldes Peeter Südale

19. Koosneb kaheksast osast; segakoor, ork. tenor • Aluseks kanooniline mälestusmissa tekst, kuid tõlgitud eesti keelde • Meisterlik polüfooniakäsitlus

20. Kreegi loomingust on trükis ilmunud vähe, ka ei kõla tema looming eriti palju laulupidudel – laulud tehniliselt keerukad, hakkama saavad vaid väga head koorid! • Hoidis laule endale. Ei muretsenud kuulsuse pärast, vaid uskus, et kuulsus saabub alles pärast surma.