In foühiskonna põhijooni, 1

1. Infoühiskonna põhijooni, 1 Valdo Praust arvuti- ja andmeturbespetsialist, Infoühiskonna harrastusfilosoof, Andmekaitse Inspektsiooni nõunik  vpraust@delfi.ee tel +0 6 274142 Loeng ITkolledžis 16. oktoobril 2000

2. Miks räägitakse infoühiskonnast? ...ehk mis on maailmas toimunud viimastel aastatel, et see on moesõnaks muutunud? • Peapõhjused seisnvad selles, et: • On tekkinud (universaalsed) seadmed, mis suudavad töödelda igat liiki informatsiooni e teavet terve tema elutsükli vältel • Need seadmed on parajasti muutunud piisavalt odavateks, kiireteks ja töökindlateks, et neid kasutada vähemalt olulisemate teabekogumite (tekst, pilt, osalt ka heli) töötluseks praktikas

3. Infoühiskonna “süüdlased” ... on arvutidkui tehnilised seadmed Arvuti (computer, tietokone, dator jne) on teavet töötlev, säilitav ja võrgu korral ka edastav seade (arvutamine on kaasaja arvuti juures teisejärguline tegevus) Arvuti all ma mõtlen selliseid seadmeid, miskasutavad oma tegevuses(digitaalkujul) teavet (sh kõik protsessorseadmed) See on arvutite lai mõiste

4. Arvutustehnika areng: konkreetset • Viimase 10 aasta jooksul: • Arvutite arv on plahvatuslikult kasvanud. Ta on jõudnud pea iga vaimse töö tegija töölauale • Arvutite võimsus on plahvatuslikult kasvanud. Nt protsessori võimsus kahekordistub iga 1,5 aasta tagant (mälu umbes analoogiliselt, kuigi veidi aeglasemalt) • Enamik mahukaid arvutustöid on usaldatud arvutitele • Enamikku osa kirjatööd tehakse arvutite abiga

5. Arvutustehnika areng: konkreetset • Suurt osa struktureeritud teabest säilitatakse, töödeldakse (ja viimasel ajal ka edastatakse) arvutite abil • On tekkinud paljusid maailma arvuteid ühendav võrk — Internet • Veebi näol on tekkinud uus meedium — digitaalmeedium

6. Arvutustehnika areng: järeldus faktidest Võrreldes arengut teiste eluvaldkondadega, on informaatika näol tegu kõige tormilisemalt areneva alaga (valdkond on seotud pea kõige muuga). • Probleemid ja küsimused: • Kuhu areneb valdkond edasi? • Kas endine kiire areng jätkub ja millises tempos? • Kuidas areng mõjutab erinevaid eluvaldkondi ja seniseid tavasid?

7. Pilk minevikku Et saada aru tulevikust ja selle põhimõtetest, tuleb esitada struktureeritud vaade minevikust • Inimkonna senises arengus eristatakse peamiselt kolm elustiili: • Ürgkogukondlik ühiskond • Agraarühiskond • Industriaalühiskond Praegu asetseme me neist viimase lõppfaasis (või oleme sealt väljumas)

8. Pilk minevikku: ürgkogukondlik ühiskond Kestus:inimese tekkimisest kuni ca mõne tuhande aastani eKr Põhitegevusalad:korilus ja küttimine Peamine tunnusjoon:inimene polnud seotud kindla paikkonnaga, vaid rändas ringi

9. Pilk minevikku: agraarühiskond Kestus: ca 2000-4000 a eKr. kuni 19. saj keskpaigani Põhitegevusalad:põllumajandus Peamine tunnusjoon:jäädi paikseiks maaharijaiks; tekkis pea ühtlane hajaasustus üle kogu haritava maa

10. Pilk minevikku: industriaalühiskond Kestus:19. saj keskpaigast kuni 1990te aastate keskpaigani (tänase päevani) Põhitegevusalad:tööstus; sellega kaasnev masstootmine. Peamine tunnusjoon: Raske füüsiline töö mehhaniseeritakse. Tekivad raudteed, kaasaegsed maanteed, telefon, telegraaf ja elektrivärk.

11. Pilk minevikku: kokkuvõte Järeldus:Kaasaja maailm – suures osas küpse industriaalühiskond Senini on puudu on vaimse töö süstemaatiline käsitlemine Sellele peab lisanduma (rutiinse vaimse töö automatiseerimine) (Inimene on hinge, ihu ja mõistuse kogusumma – Platon )

12. Inimkonna järgmine elustiil? Järeldus eelnevast:inimkonna ajaloos on oodata veel üht suurt elulaadi muudatust, mille tulemusena automatiseeritaks ka rutiinne vaimne töö (infotöötlus). See muudatus on seotud peamiselt arvutite kui teavet töötlevate seadmete ilmumisega. Formeeruvat elustiili tavatsetakse seetõttu nimetada infoühiskonnaks.

13. Infoühiskonna algus: millal? Vastus: 1990te aastate keskpaik • Põhjused: • Oluline hüpe arvutite laialdasel kasutamisel teabe hoidja ja töötlejana on võimalus teavet arvutite vahel mugavalt ja kiirelt edastada: esimene tehniline vahend, mis seda laiemas mahus võimaldas, oli Internet • Järjest enam olulist teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalkujul – on tekkinud nende ühtsed standardid

14. Infoühiskonna algus: millal? • Internet ja arvutid on jäudnud kasutusse pea igal elualal • Arvutustehnika areng tempoga 1,5 aastaga kahekordseks (Moore’i reegel) jätkub veel järgmised 20 aastat (juhtivate erialaspetsialistide ja futuruloogide hinnang)

15. Informatsioon arvutis • ... on reeglina binaarsel digitaalkujul ehk kahendkujul (piltlikult ühtede ja nullidena). • Sellisena läbib ta kõik elutsüklid: • loomine • säilitamine • teisendamine • edastamine • kasutamine

16. Informatsiooni universaalkuju Digitaalkujul teavet võib lugeda teabe universaalkujuks, kuna sellele on üheselt teisendatavad kõik digitaal(arvuti-)eelsena tekkinud infovormingud (tekst, pilt, heli) Arvutite eelses maailmas vaadeldi nimetatud vorminguid kõiki üksteisest eraldi ja nende ühtne käsitlemine universaalse teabena puudus. Lisamärkus: inimese ajus on teadmised salvestatud arvatavasti küll mingil teisel kujul, kuid tehnilisis vahendeis ei osata (võibolla ka ei saa) midagi universaalsest digitaalkujust paremat välja mäelda (üks filosoofia olulisi probleeme).

17. Informatsioon e teave arvutieelses maailmas Tekst: kirjutati või trükiti paberile, teisendati ümberkirjutamise teel, kopeeriti ümberkirjutamise või ümbertrükkimise teel edastati koos kandjaga või telegraafi vahendusel Pilt: joonistati või trükiti paberile või pildistati filmile, teisendati ümberjoonistamise/pildistamise teel, kopeeriti ümberjoonistamise või paljundamise teel edastati koos kandjaga või televisiooni vahendusel

18. Informatsioon e teave arvutieelses maailmas Heli: salvestati heliplaadile/magnetlindile või trükiti paberile, teisendati spetsiaalsete stuudioseadmete abil, teel, edastati koos kandjaga või raadio või telefoni vahendusel Video: salvestati filmile, teisendati videomontaaziseadmete vahendusel teel, edastati koos kandjaga või televisiooni vahendusel

19. Digitaalteabe elutsüklid Loomine toimub sisendseadmete kaudu (klavituur, sämpler, skänner sisestades Muutmine toimub protsessoris Säilitamine toimub andmekandjatel (nt kõvaketas) Edastamine toimub Interneti vahendusel Kasutamine toimub väljundseadmete vahendusel (CAM, printer, plotter, kuvar) Olenemata teabe liigist on seadmed samad!

20. Teabe esitusliigid praegu Teabe põhiliseks esitusvormiks (industriaalühiskonna universaalkujuks) on paberkuju (trükikunst, raamatud, dokumendid, lepingud jms) • Paberkujul teabekogumid on kas • lineaarses järjestuses(nt ühe raamatupiires, ühe dokumendi piires) • omavahel hägusalt seotud(nt kogum raamatuid, kirju vms)

21. Teabe esitusliigid infoühiskonnas Teabe põhiliseks esitusvormiks on digitaalkuju (st andmed ise, andmekandja on teisejärguline) • Omadused: • teabe erinevad esitusvormingud (tekst, pilt, heli, animatsioon, programm jne) saab viia ühe nimetaja alla– tekib multimeedium • teabe saab organiseerida hüpertekstina (esimene “pääsuke” on veeb ehk WWW)

22. Hüpermeedium Hüpertekst on teksti esitusvorming osadena, mis üksteisele teatud skeemi kohaselt viitavad. On tavalise (lineaarselt) järjestatud teksti edasiarendus. Multimeedium on andmekogum, mis sisaldab läbisegi erinevaid teabe esitusvorme: teksti, pilte, heli, videolõikusid vms Hüpermeedium on hüperteksti ja multimeediumi sümbioos Hüpermeediumi eelised tavateksti ees said ilmneda alles digitaalteabe korral)

23. Digitaalteabe eelised • Erinevat liiki teabe (tekst, pilt, heli jms) hoidmiseks, töötlemiseks ja edastamiseks saab kasutada samu seadmeid (arvuteid) ja sama esitusvormingut (binaarset e digitaalkuju). • Kord loodud teavet saab hiljem mugavalt ja kiiresti teisendada • Teavet saab hõlpsalt ja kiiresti edastada. • Teabekandja originaal ja koopia on eristamatud ja kopeerimise protsess lihtne. Teabe seos füüsilise teabekandjaga väheneb (kaob). • Teavet saab edukalt organiseerida hüperteksti ja hüpermeediumina.

24. Mis on infoühiskond? • Küsimus: Milleks seda üleüldse defineerida? • Vastus: Kui me midagi arendame, peame paika panema liikumisgradiendi (peasuuna), kuhu areng suundub, et saavutada maksimaalseid tulemusi. • tegu on üldise filosoofilise eesmärgiga (ideaalmudeliga), mis aja jooksul pidevalt muutub (areng pole 100% ette prognoositav). • see pole dogma. • seni käibib palju erinevaid definitsioone (toodud 5 postulaati on autori sõnastatud)

25. Infoühiskonna postulaadid Infoühiskond on ühiskond, kus enamikku inimkonna talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalkujul teatud seadmete (tänapäeva arvutite mantlipärijate) abil. Infoühiskond on ühiskond, kus inimene on masinatele usaldanud peale raske füüsilise töö ka rutiinse vaimse töö, tegeldes vaid loomingulise vaimse tööga.

26. Infoühiskonna postulaadid (järg) Infoühiskond on ühiskond, kus pea kogu maailm on ühendatud ühtse infoedastusvõrguga – tänapäeva Interneti järeltulijaga – mis suudab piisavalt kiiresti edastada kõiki inimtegevuseks vajaminevaid infokogumeid. Infoühiskonnas on enamik inimkonna loodud väärtusi kätketud teabesse.

27. Infoühiskonna postulaadid (järg) Infoühiskond on ühiskond, kus kogu inimtegevus on üles ehitatud võimalikult ratsionaalselt eeltoodud põhimõtteid aluseks võttes.

28. Loominguline ja rutiinne vaimne töö • Vaimse töö saab jagada kaheks: • Rutiinne vaimne töö, mis on algoritmiseeritav (matemaatilised algoritmid, otsimine jm) ja seega usaldatav arvuteile • Loominguline vaimne töö, mis ei ole algoritmiseeritav (käsitöö, otsustused, auto juhtimine, maja remontimine jm) Need kaks valdkonda ei kattu, st arvutid ei hakka kunagi tegema loomingulist vaimset tööd

29. Inimesele suunatud teave: praegune seis • Enamik maailmas talletatud teadmistest on kantud paberile (raamatuisse), kust seda saab inimene otse, ilma tehniliste vahendajateta lugeda. • Digitaalteavet saame tarbida vaid teatud seadmete (arvutite vms) vahendusel - seni on need sageli kallid, kohmakad ja ebamugavad kasutada võrreldes paberkandjaga. See on esmapilgul suur puudus

30. Inimesele suunatud teave: areng tulevikus • Arvuti muutub lamedamaks ja väiksemaks, kuni meenutab välimuselt paksu papitahvlit. • Arvuti muutub odavamaks, kuni on kävade kaantega raamatuga ühes hinnas. • Kuvar hakkab näitama järjest teravamat pilti, kuni ta ei erine enam trükitust. Arengu selline prognoos süstib siiski optimismi: selline tulevikuseade kaalub üles kõik traditsioonilise paberkujul teabekandja (raamatu, dokumendi jms) eelised digitaalteabe ees

31. Traditsiooniline infokogun infoühiskonnas • On digitaalne hüpermeediumina organiseeritud infokogum. • Teabe füüsiline kandja on teisejärguline. • Ühendab praeguse ajal raamatute, veebilehtede, telesaadete, heliplaatide jm head omadused • On levitatav üle üldkasutatava infovõrgu (infokiirtee) igale poole kuhu vaja • Võib olla nii inim- kui ka masinloetav • Vastab reeglina ühtsetele standarditele