Eesti ühiskonna jätkusuutlikkus TOIME uuringus osalenud õpilaste arvamuste põhjal

1. Eesti ühiskonna jätkusuutlikkus TOIME uuringus osalenud õpilaste arvamuste põhjal Loone Ots, Karin Lukk Tallinna Ülikool

2. Mängin järgmiste mõistetega

3. Lapse jätkusuutlik areng • väärtustab, säilitab ja realiseerib lapse potentsiaali • saavutamaks tulevikus tema kui ühiskonna liikme sotsiaalne, majanduslik ja personaalne heaolu • teadvustades, et need kategooriad on tihedas omavahelises sõltuvuses (Sterling 2001; 2003; Jämsa 2006, kooskõlas Brundtlandi Komitee deklaratsiooniga 1987 ja Rio Earth Summit’iga 1992)

4. Kasvatus • täiskasvanute suhe kasvavatesse lastesse ja noortesse • väljendub kasvamise saatmises, kasvada aitamises (Hollo 1936) • soodustamaks kujunemist läbi haridusprotsesside vabaks isiksuseks ja subjektiks (Siljander 2002; Puolimatka 1995, 1996; Värri 2000 jt.)

5. Õppe-kasvatuslik kliima • õpikeskkonna sotsiaalne atmosfäär, • milles õpilased • saavad erinevaid kogemusi • sõltuvalt õpetajate ning ametnike sätestatud käitumisreeglitest (Moos 1979)

6. Eesti ootused haridusele • Viimase kümne aasta jooksul on Eesti ühiskond teadvustanud jätkusuutliku arengu seose ühiskonnaliikmete õpivõimega • Haridusstsenaariumide järgi eeldab tulevikuühiskond lapse kognitiivset, sotsiaalkultuurilist, emotsionaalset ja kehalist ehk seegatervikarengutkoolikeskkonnas

7. Tegelik olukord • Neoliberaalne postsovetlik ühiskond õhutas ja väärtustas võistlusmomenti, pingereastamist, orienteeritust pelgalt saavutustele, jättes isiksuse tervikarengu unarusse.

8. Tagajärjed • Eesti noored on Skandinaavia noortega võrreldes tugevamalt orienteeritud staatusele ja materiaalsetele väärtustele, teised (nn pehmed) väärtused, nagu sõprus või hoolivus, jäävad tahaplaanile. (Swedish Institute et al. 2007) • Eesti noorem põlvkond hindab kõrgemalt individualistlikke väärtusi, vohab valimatu tarbijalikkus (Kalmus&Vihalemm, 2004; Hämäläinen jt 2002) • Noored eestlased ei ole terved, õnnelikud ega kognitiivselt/sotsiaalselt küpsed (Bradshaw 2007, Heidmets 2007)

9. Õpetaja rollist • Halb läbisaamine õpetajaga on seoses õpilaste huviga mõnuainete vastu. Üks riskitegur “kaduva kontingendi” kujunemisel on õpetajate suhtumine (õpi)lastesse (Kruusvall&Tomson 2004) • Uurimus 52 Eesti kooli õpiedutute kohta näitas, et õpetajad ei näe õpilaste mahajäämuse põhjusi iseendas (Kraav 2005)

10. Uurimus “Kool kui õpikeskkond ja õpilaste toimetulek” • Tallinna Ülikooli sihtfinantseeritav teadusteema • 2003-2007 • Suur valim (õpilased, õpetajad, lapsevanemad, koolijuhid) • Osales 623 õpetajat üle Eesti • “Eesti keskmine”: E/V ja EV koolid, Tallinna. linna- ja maakoolid, geograafiline ja demograafiline aspekt

11. Meie koolis on õpetajad ka uurijad Tegelevad järgmiste valdkondadega: • Aine, mida õpetavad 94% • Metoodika ja didaktika 70% • Aktiivõppe meetodid 56% • Psühholoogia 50% • Pedagoogika ja kasvatusteadused 46% • Eripedagoogika 23% • Keelelis-kultuuriline integratsioon 22% • Alternatiivpedagoogikad 13%

12. Eluaegsed õppijad, % • Lugemine ja kirjutamine iseseisva mõtleja kujundamiseks (RWCT) 20,9 • Arvutikursused 13,5 • Aktiivõppe meetodid12,9 • Ainealased kursused 5,9 • Psühholoogia 4,7 • Kraadiõpe 3,6 • Hüperaktiivse lapse õpetamine 3 • Muusika ja tants 0,5 • Kunstiteraapia 0,25 • Draamaõpe 0,25

13. Seega võime eeldada, et õpetajad on väga head ainetundjad ning avara silmaringiga kasvatajad

14. Kuidas suhtuvad õpetajad õpilastesse? Õpetajate arvamused Õpetajate rühmitumine õpilaste tajumise ja õpilaste toetamise seisukohalt – 4-klastriline mudel/jaotus E.-S. Sarve järgi: • Pessimistid e lootustandev riskirühm 4% • Stressitundlikud keskmikud 48% • (Enese)kriitilised 18% • Optimistlik tegusad, positiivse õpilaspildiga õpetajad 30%

15. Kes millistes koolides töötavad? I Nõrkade õppiva organisatsiooni tunnustega koolides domineerivad • keskmikud • optimistlike-tegusate rühm on esindamata või väheesindatud • pessimistide rühm on suhteliselt enam esindatud. • St - neis koolides on küll õpilaste probleeme märkavaid õpetajaid, aga samas ka suhteliselt rohkem pessimistlikke õpetajaid.

16. Kes millistes koolides töötavad? II • Tugevate õppiva organisatsiooni tunnustega koolides domineerivad • optimistlik-tegusad või • optimistide ja keskmike rühmad • pessimistid puuduvad täiesti • St – neis koolides on ülekaalus optimistlikud ja tegusad ning õpilaste probleeme märkavad õpetajad.

17. Kool – Tallinn, (suur)linn ja maa • Tallinnas on tugisüsteemi indeksite suhteliselt kõrgem väärtus, õpetajad toetavad ja usaldavad õpilasi rohkem. • Linna õpetajaid iseloomustab teistega võrreldes ülimalt positiivne õpilaspilt, kuid nad on ainekesksed ega suhtle õpilastega. • Maakoole iseloomustab suhteliselt „keskmine” õpilaspilt, aga laste osalust õppe kavandamises, õpilasomavalitsuse rolli koolis nähakse tunduvalt kõrgemana. Hoopis vähem on lastel stressi ja hirme. Maaõpetajad peavad end enim kasvatajateks, üldpädevuste arendajateks.

18. Õpilaste arvamused õpetajatest • 1/4 õpilasi tajub, et õpetaja kohtleb neid suuremal või vähemal määral ebaõiglaselt. • Vaid 40% õpilaste jaoks on koolis enam kui üks usaldusväärne õpetaja. • Ca 1/3 jaoks puudub selline hoopiski.

19. Õpilaste mured • 2/3 õpilasi eitab, et õpetaja tunneb tema õppimise vastu huvi. • Lootused jagu saada õpiraskustest seob emotsionaalselt õpetajaga vaid 12%. • ¼ väidab, et tundides on kära ja korralagedus. • ¼ kurdab, et ei saa tunnis rahulikult töötada. • 42% leiab, et koolis ollakse vanameelsed. • Enamikul juhtudel on olukord põhikoolis halvem kui gümnaasiumis.

20. Õpilaste hirmud • 61% õpilasi on veendunud, et koolis on vähemalt üks õpetaja, kes neid ei salli. • Iga viies õpetaja teab õpilast, kes kardab mõnd tema kolleegi. • Õpilaste vastuste järgi kardavad nad kaks korda enam õpetajaid kui kaaslasi.

21. Kokkuvõtteks • Õpetajad on olulised väärtussüsteemi kujundjad. • Õpetajast sõltub, kuidas õpilased tajuvad kooli, resp. koolikliimat. • “Keskmise” õpetaja domineerimine on signaal, et kool ei ole õppiv organisatsioon. • Tallinn toetab, muu linn hindab, maa kaasab ja kasvatab. • Õpilased ei taju õpetajatega emotsionaalset sidet. • Õpilased ei usu, et õpetajad neid õppida aitavad. • Õpilased kardavad õpetajaid. • Õpetajad peaksid abistama kooli hea, laste tervikarengut toetava koolikliima kujundamisel.

22. Paar head soovi • Õpetajad, palun püüdke olla õrnemad.  • Palun tundke kasvõi hetkeks huvi iga õpilase töö ja edenemise vastu. Igas tunnis. • Palun andke signaale ka siis, kui õpilane teeb midagi hästi ja õigesti.  • Palun rääkige aine kõrval ka väärtustest nagu ausus, sallivus, heatahtlikkus. 

23. Aitäh selle eest!