Catlyn Kirna Eesti Üliõpilaskondade Liit Aseesimees hariduspoliitika valdkonnas

1. Õppekavade kaardistus Catlyn Kirna Eesti Üliõpilaskondade Liit Aseesimees hariduspoliitika valdkonnas

2. Kaardistuse eesmärk • Kui palju Eestis õppekavu on ja mida õpetatakse? • Kus ja kui palju on õppekavades segadust? • Kui palju tudengeid satub akrediteerimata õppekavadele? • Kas on kattuvaid erialasid? Kui palju? • Tulevikuks: millised muudatused toimuvad esimese astme õppekavades?

3. Kaardistuse plaan • Suvi-sügis 2007 – esimese astme kavade kaardistus • Esmaste tulemuste tutvustus suvekoolis • Lõplikud tulemused üldkogul • Talv-kevad 2007/2008 – teise ja kolmanda astme kavade kaardistus • Tulemuste tutvustus märtsis-aprillis

4. Kõrgharidusmaastik Eestis • Eestis annavad kõrgharidust 35 õppeasutust • 6 avalik-õiguslikku ja 5 eraülikooli • 9 riiklikku ja 11 era rakenduskõrgkooli • 3 riiklikku ja 1 era kutsekooli, mis annavad kõrgharidust • Eestis antakse kõrgharidust 328 õppekaval • 181 bakalaureuse tasemel • 133 rakenduskõrgharidus • 5 inseneriõpet • 9 muud integreeritud õpet Õppekavad on kolmes keeles: eesti, vene ja inglise

5. Segadused õppekavade arvudega • Spetsialiseerumised – kas õppekava sees või eraldi õppekavad (TTÜ vs TÜ) • Mitu eriala õpivad sama õppekava (EMÜ ja Mainori kõrgkool) • Puudub selge ülevaade õppekavadest (mitmed erakõrgkoolid) • Õppekavad, mis on akrediteeritud, on tegelikult kinni pandud ja vastuvõttu ei toimu

6. Õppekavade akrediteeringud • 328-st on akrediteeritud 251 õppekava • 38 on tingimisi akrediteeritud • 39 pole veel akrediteeritud • Kevadisel akrediteerimisel suleti 2 õppekava ning 1 muutis nime. Mitu eelnevalt akrediteeritud õppekava sai tingimisi akrediteeringu. Akrediteerimised jätkuvad sügisel ning on võimalik, et tuleb veel negatiivseid otsuseid.

7. Probleemid akrediteeringutega • Andmebaas lünklik ja ajast maha jäänud • Kogu aeg avatakse uusi erialasid, mis pole lihtsalt veel akrediteerimist läbinud • Akrediteeringuid kantakse üle uutele erialadele, kuid puudub ülevaade toimuvast • Selgusetu erialade ja õppekavade suhe

8. Populaarsemad õppekavad • Kõige populaarsemad on erinevad ärijuhtimised, majandused jne • Lisaks on levinud ka usuteadused (igale usutunnistusele oma), õigus (mitmed akrediteerimata), erinevad arvutierialad ja kõikvõimalike asjade juhtimine • Kunstierialadega tegelevad valdavalt vastavad koolid (EMTA, EKA, TÜ VKA jne)

9. Õpingute finantseerimine • Riigikoolides on peaaegu kõikidel erialadel võimalik õppida riigieelarvelistel kohtadel. • Spetsiifilistes koolides ja mitmetes rakenduskõrgkoolides ei ole riigieelarveväliseid kohti • Erakoolidest saavad riigitellimusi näiteks Akadeemia Nord, Mainori kõrgkool, Arvutikolledž, ITK ja EBS • Mitmed koolid finantseerivad õppekohti ka ise (Mainor, Tartu Ülikool)

10. Õppekavade pikkus, väljundid ja kättesaadavus • Kõige kiiremini saab kõrghariduse kolme aastaga, kõige kauem läheb arstidel, 6 aastat. • Integreeritud õppekavadel puudub Eestis vaheväljund • Õppekava eesmärke ja väljundeid pole enamus juhtudel kirjeldatud. Õppekavu pole tihti ka kodulehel üleval või on nad arusaamatud

11. Edasine tegevus • Iga õppekava läbi uurimine ja analüüsitabeli koostamine • Ülevaate kirjutamine ning tutvustamine • Teise ja kolmanda astme kavade kogumine ja uurimine • Korraliku akrediteeritud õppekavad andmebaasi loomine

12. Suur tänu! Küsimuste ja ettepanekutega pöörduda catlyn.kirna@eyl.ee