Gottfried Wilhelm Leibniz 1646-1716

1. Gottfried Wilhelm Leibniz1646-1716 Esitlus 11. klassile Õpetaja Peedu Sula

2. Mis iseloomustab uusaegset Euroopat? • Looduse uurimine • Suletud kosmosest kaugemale vaatamine • Heliotsentriline päikesesüsteemi mudel hakkas inimestele vaikselt “kohale jõudma” • Inimese individuaalsuse väärtustamine • Järjest enam mõisteti, et terminit “filosoofia” ei saa kasutada kõikide inimmõistuse poolt loodud teadmiste kohta

3. Kopernikuse päikesekeskne maailmasüsteem

4. Kuigi veel aastal 1687 kandis Newtoni mehaanikat ja maailmasüsteemi käsitlev teos pealkirja “Loodusfilosoofia”. Enne 17. sjandit – kõik teadmised avastused=filosoofia 17. sajand ISESEISVUNUD TEADUSED FILOSOOFIA

5. Järgnevalt Gottfried Wilhelm von Leibniz’i elust ja isikust Ilus saksa mees, kas pole? Vähemalt ta ise arvas nii ...

6. Veel ilusaid pilte

9. Leibnizi isa

10. Leibnizi skulptuur Leipzigis Skulptor: Hähnel, Ernst Julius

11. Kas ka tark mees? • Ta ise arvas küll nii. • Tegelikult ka teised, Preisimaa kuningas Friedrich Suur ütles koguni, et Leibniz üksi on terve akadeemia. Friedrich Suur

12. Mis mõttes “akadeemia”? • 8-aastaselt valdas vabalt ladina keelt ning luges kreeka ja rooma filosoofide teoseid. • 15-aastaselt alustas Leipzigi ülikoolis filosoofia- ja juuraõpinguid. • 20-aastaselt kaitses õigusteaduste doktori kraadi. • 29-aastaselt arendas välja diferentsiaal- ja integraalarvutuse (enne Newtonit). • 30-aastaselt tõlkis ladina keelde Platoni Phaidoni ja Theaitetose.

13. Kogu eluaja huvitus alkeemiast. • Kogu elu oli kirglik entsüklopedist(huvitav, kuidas läheks temasugusel miljonimängus…) • Üks kõigi aegade suuremaid loogikuid.

14. Mis see on?

15. Või see?

16. Leibnizi loodud arvutusmasin • Ta oli ääretult mitmekülgne õpetalne, kes viis läbi uurimusi lisaks filosoofiale ka füüsika, matemaatika ja keeleteaduse vallas. • Erinevalt olemasolevatest arvutusmasinatest (nt Pascali oma) sai Leibnizi omaga sooritada ka korrutamis- ja jagamistehteid. • Kõiki nelja aritmeetilist põhitehet sooritav masin koosnes vastavatest ketastest (gradueeritud kettad), mida kasutatakse tänapäevalgi masinaehituses. • Leibniz täiustas oma masinat pidevalt. See masin oli moodsate mehaaniliste arvutusmasinate vääriline eelkäija.

17. Märkimisväärne asjaolu • Arvutusmasin kasutas edukalt kahendsüsteemi, mille Leibniz ise välja töötas. • Ka nüüdisaegsed arvutid kasutavad just kahendsüsteemi: 0, 1, 10, 11, 100, 101, 110, 111, 1000, 1001 jne

18. Leibniz ise seostas taolist korrapära jumalaga. Ta ütles: “Kui jumal arvutab ja mõtted täide viib, on tulemuseks maailm.” • Meie seostame arvude maailma targa matemaatika õpetajaga, kahendsüsteemi aga kohe kindlasti võimsate arvutitega, mis, nii nagu Leibnizi jumal, konstrueerivad virtuaalmaailmasid. Superarvuti

19. Veel eluloolisi andmeid • Ta oli tujukas ja mõistuslik inimene. • Paljud ideed arendas välja kirjavahetuses. • Oli kirjavahetuses sadade inimestega. Säilinud on umbes 15 000 kirja. • Oli oikumeenilise liikumise suur eelkäija.

20. Praegune “Leibnizi maja” Hannoveris – koht, kus filosoof elas

21. Leibniz ei olnud endassetõmbunud piinatud geenius, ta suhtles kuninglike isikutega, oli tunnustatud õukonnaõpetlane, Inglimaal aga näiteks Kuningliku Seltsi liige Piinatud geeniused

22. Leibniz kuninganna Sophie (Sophia) Charlotte seltskonnas

23. Leibnizi kohtumine Spinozaga Spinoza Leibniz

24. Veel nende kohtumisest • Aasta enne oma surma võõrustas Spinoza 30-aastast Leibnizi Haagis. • Ei ole teada, kui palju kaks filosoofi üksmeelele jõudsid, kuid hiljem oli Leibnizil Spinoza filosoofia kohta, kellega tal palju ühist oli, mitmeid negatiivseid märkusi (Tuleta meelde, mida ütles Hegel Spinoza kohta!) • Sarnane on neil see, et ka Leibniz püüdis oma filosoofias väljendada üksiku ja terviku vahelist universaalset seost.

25. Monadoloogia – Leibnizi peateos Üks lehekülg Monadoloogia käsikirjast

26. Leibniz – üks maailma suurimaid optimiste • Ta väitis, et olemasolev maailm on võimalikest parim. Kõik halb, mis siin eksisteerib, ainult rõhutab head. Ühesõnaga hea headust me mõistame läbi halva. Kas pole nii? • 18. sajandil heitis sellise naiivsuse üle nalja prantsuse filosoof Voltaire. • Kas Leibnizi arusaama ikka saab naiivseks pidada? • Pessimist Schopenhauer nimetas Leibnizi optimismi lausa ohtlikuks maailmavaateks.

27. Leibnizi filosoofiaMonadoloogia: • Siin on Leibnizi põhimõisteks monaad. • Monaad on vaimne ühik. Nendest ühikutest koosneb reaalsus. Teisiti öelduna on monaad individuaalselt eksisteeriv osake. • Leibniz nimetab monaadi ka “jõuks” ning kasutab seda laiemas tähenduses kui füüsikas käibel on. Need on nagu energiaga laetud ulatuvuseta (vaimsed) aatomid.

28. Mõtlev mina (Descarets’i mõiste) ehk inimese hing on monaad, täpsemalt öeldes on see keskne monaad. • Ülejäänud monaadid ehk ühikud moodustavad välismaailma, mis on meie jaoks reaalselt olemas, olles meie mõtlemise objektideks ja sisuks. • Kui Spinoza puhul on olendid substantsi ehk suure terviku ilmingud, siis Leibnizi kohaselt on nad ise substantsid ehk iseseisvad ühikud.

29. Monaadid ja elementaarosakesed • Siin ilmnevad hämmastavad paralleelid, sest ka elementaarosakeste puhul ei mängi rolli ruumiline ulatuvus (võib rolli mängida jõuvälja ulatuvus), vaid tõsiasi, et nad on energeetiliselt laetud ja neil tekivad spontaansed kontaktid teiste osakestega. Elementaarosakeste kiirendi Cernis

30. Mille poolest erineb Liebnizi monaad Spinoza substantsist? • Monaad substantsina on jagamatu, ta ei koosne teistest substantsidest. SPINOZA versus LEIBNIZ INIMENE=TERVIK INIMENE=TERVIKU ILMING (TERVIKU TÄIENDUS) Reaalsus=monaadid (on iseseisvad) Reaalsus=substantsi ilmingud (ei ole iseseisvad)

31. Monaadid ja ettemääratus • Leibniz väidab, et täiuslik monaad ehk jumal on aegade algusest alates määranud monaadide tegevuse (see on ettemääratud harmoonia põhimõte ehk determinism). JUMAL (VÄLINE JÕUD) Monaad 1 Monaad 3 . . . Monaad n Monaad 2

32. Veel ettemääratusestehk täiuslikud individuaalsed mõisted • Täiuslik individuaalne mõiste on ühe indiviidiga seotud juhtumuste kogum, mis hõlmab minevikku, olevikku ja tulevikku. • Täiuslik individuaalne mõiste loetleb seega absoluutselt kõik omadused, mis on asjaomasel indiviidil absoluutselt kõikidel ajahetkedel.

33. heitis ühte naisega Esimene inimene käis jahil jne... lõikas ühel sügispäeval juukseid läks tülli isaga jne... tema poeg ajas habet kodustas hundi ehitas elamu esimese inimese poja poeg . . elas elu lõpuni ühe naisega . jne..

34. Täiuslikud individuaalsed mõisted on omavahel seotud. • Esimese inimese üks oluline omadus/juhtumus on tema poeg. Siit hakkab hargnema pikk ahel. • Kaudselt on esimese inimese omadus ka see, et tal on nii ja nii mitmendas põlves Leibnizi nimeline järeltulija, kes kirjutas teose Monadoloogia.