Sissejuhatus teemasse: ettevõtete ühiskondliku vastutuse mõiste sisu ja rakendusvaldkonnad

1. Sissejuhatus teemasse: ettevõtete ühiskondliku vastutusemõiste sisu ja rakendusvaldkonnad Mari Kooskora EBS Eetikakeskuse juht Elina Rääsk AIESECi projektijuht 10. märts 2005. a

2. Presentatsiooni sisu • Miks CSR? • Mis on CSR? (keerulise mõiste tegelik sisu) • Mida see annab? • Kuidas teostada? • Mõned näited praktikast • Müüdid

3. Miks CSR? • Maailm meie ümber on muutunud • Inimene on muutunud • Väärtused on muutunud • Töötegemine on muutunud • Ettevõtte vorm, sisu ja mõju on muutunud • Ühiskonna ootused ettevõtete suhtes on muutunud • Kapitalism = sotsiaalse koostöö süsteem • Ettevõte = sotsiaalne, ühiskondlik kodanik

4. KESKKOND ÜHISKOND ETTE-VÕTE ÜHISKOND KESKKOND UUS JA VANA VAADE (Charlie O’Malley) ETTE-VÕTE

5. Vastutuse olemuse muutumine Kujunev (moraalne) Avaliku arvamuse kohus (tegevuslitsents) Ajaga piiritlematu Assotsiatsioon Hea tahe Vastutuse muutumine Olemasolev (legaalne) Omand Ajaga piiritletud Seadusel põhinev kohus Raha

6. Väärtused muutuvad Füüsiline kapital + Inimkapital + Sotsiaalne kapital Intellektuaalne kapital

7. Mis on CSR? • Kasutatakse mitmed erinevaid mõisted: • S.h ärieetika, korporatiivne kodanik, organisatsiooniline aruandlus, jätkusuutlikkus… • Üks võimalikke definitsioone: • CSR (ettevõtte sotsiaalne vastutus) on ärilise edu saavutamine viisil, mis austab eetilisi väärtusi ja inimeste, kogukondade ja looduskeskkonna väärtustamist. • CSR tähendab ühiskonna seadusandlikele, eetilistele, ärilistele ja teistele äritegevuse suhtes olevatele ootustele tähelepanu pööramist, otsuste tegemist, mis õiglaselt tasakaalustavad erinevate huviliste nõudeid.

8. Mis on CSR? (jätk) • Kõige lihtsamalt öeldes: • Mida Sa teed? • Kuidas seda teed? • Millal? ja … • Mida selle kohta räägid?

9. Mis on CSR? (jätk) • CSR = kompleksne, terviklik tegutsemisviiside, praktikate, programmide kogum, mis on integreeritud ärioperatsioonidesse, tarnekettidesse (tarneahelatesse) ja otsustamisprotsessi terves organisatsioonis, ükskõik kus see organisatsioon tegutseb, sisaldades vastutuse võtmist praeguste, endiste tegevuste ja võimalike mõjudes eest tulevikus. • Ettevõte, organisatsioon on sotsiaalne institutsioon, koosneb inimestest ja mõeldud eelkõige inimestele teenuste osutamiseks. • See, kuidas ettevõte, organisatsioon tegutseb, on määravaks faktoriks. Kui äri aetakse tegevuse eest vastutust võtmata, kaotab ettevõte, organisatsioon lepingu ühiskonnaga.

10. Milton Friedman (1970): ‘… vabas ühiskonnas… on ainult ühte liiki ettevõtte sotsiaalset vastutust – kasutada oma vahendeid … ja suurendada kasumit nii kaua kuni tegutseb vastavalt mängureeglitele…’ ‘… in a free society… there is only one social responsibility of business – to use its resources… to increase its profits so long as it stays within the rules of the game…’ R. Solomon (1992/ R.E. Freeman 1993): ‘… ettevõtete juhid peavad arvestama nende huvigruppide huvidega, keda võivad mõjutada nende otsused või teod …’ ‘… corporate managers must take into account the interest of those stakeholders that may be impacted by their decisions and actions… OMANIKE vs HUVIGRUPPIDE HUVID

11. CSR käsitlus – erinevad huvigrupid • Erinevatel huvigruppidel on erinevad huvid, ootused, soovid ettevõtte tegevuse suhtes, ettevõttel tuleb leida moodus kuidas teha otsuseid viisil, mis tasakaalustab neid ootusi, huve. • Huvigrupid: • Omanikud • Kliendid • Töötajad • Investorid • Keskkond • Ühiskond • Kogukond • Investorid • Valitsus • …..

12. Sidusrühmad

13. Ettevõtte suhestumine ümbritseva keskkonnaga

14. Majanduslik mõõde Looduskeskkonna mõõde Sotsiaalne mõõde Ettevõtte edukuse kolmikmõõde?

15. Ettevõte ühiskonnas

16. CSR = parem finantstulemus • Ettevõtted, kes on on hõivatud ja teevad tõsiseid jõupingutusi selle nimel, et defineerida CSR ja integreerida neid põhimõtteid oma tegevuse kõikidesse aspektidesse,usuvad, et CSR alasel tegevusel on hea mõju nende äritegevuse majanduslikule tulemusele. • Paranenud finantstulemused • Vähenenud tegevuskulud • Parem brändi imago ja maine • Suurenenud müük ja kliendilojaalsus • Kasvanud tootlikkus ja parem kvaliteet • Suurenenud võime köita ja hoida paremaid töötajaid • Suurem ligipääs kapitalile • …

17. CSR Kasu - Mõningad kasutoovad võtmenäitajad 1) majandusjõudluse ja heaolu edendamine • a)kapitali tagasivool, omandisuhe, kasumikasv, väärtuse kasv; • b)töökohad, investeeringud, maksud ja sotsiaalkindlustuse maksed, investeeringud uuringutesse ja tehnoloogiasse; 2) keskkonnakaitse ja loodusvarade mõistlik kasutamine • a)kiirguse ja saaste kontroll, energia ja toormaterjali kasutamine, investeeringud keskkonnakaitsesse ja jooksvatesse kuludesse; 3) personali heaolu ja kompetents • a)personali struktuur, tööõnnetuste ja puudumiste vähenemine, investeeringud täiendusõppesse; • b)toote turvalisus ja kliendikaitse; • c)praaktoodete vähenemine, investeeringud ökoloogiliste ja tervislike toode arendamiseks, iseseisev toodete kontroll; 4) hea äritava ja koostöövõimeline ettevõtete võrgustik • a)klientide ja ettevõtte partnerite rahulolu, kõikide osapoolte arvestamine, äraostmatus; 5)suhted kogukonnaga ja selle tegemiste toetamine avaliku heaolu nimel • a)koostööprojektid koolidega, tagasiside elanikelt, kogukonna soosing

18. CSR – kuidas teostada? • Alustada tuleks iseendast, vaadata endi ümber ringi, ka väikesed asjad on olulised. • Küsimused: • Millele on äritegevus suunatud? • Kes on ettevõtte sidusgrupid, mis on nende ootused? • Kuidas juhib ettevõte oma suhteid ühiskonnaga, kogukonnaga? • Milline on ettevõtte panus kolmiktasandil? (majandus, sotsiaalne, looduskeskkond) • Millised on ettevõtte ressursid, mida saaks suunata lisapanusena ümbritsevasse keskkonda? • Mida muuta ettevõtte igapäevategevuses, et CSR oleks loomulik osa ettevõttest?

19. Mõned näited praktikast • Hoolimine töötajatest – TNT Eesti • Hoolimine kogukonnast – SAKU • Uut moodi firma suvepäevad • Firma sünnipäevad • Hariduse ja koolituse toetamine, SOS lasteküla projekt – Hansapank • Kultuuriürituste, Rakvere teatri toetus – Rakvere lihakombinaat • Hoolimine keskkonnast – Radisson SAS hotell • Hoolimine tervislikust ja ohutust töökeskkonnast – Kalev • Hoolimine pehmetest väärtustest - Radiolinja ja Mobinesti ühinemine • Heateo Sihtasutus

20. Töö kogukonna heaks • Osalemine kogukonna projektides ja tegevuses • Kogukonna vabatahtlikud projektid • Kohaliku kogukonna abistamine • Hariduse ja koolitusealane abi ja toetus • Kampaaniad vaadete muutmiseks • Arusaamine keskkonnast, sotsiaalsed vaated • Töötajate juhitud kogukonnale suunatud tegevused • Summad heategevuseks – raha andmine heategevuseks pole pikaajaliselt jätkusuutlik

21. Müüdid (I) CSR on KALLIS CSR on “rikaste ja ilusate” kallis lõbu Väikeste ja alustavate ettevõtete jaoks võimatu CSR on ettevõtte tegevuse loomulik osa Võtmeks jätkusuutlikkusele Strateegia vs heategevus CSR on äritegevuse osa

22. Müüdid (II) CSR on PR CSR on seotud ettevõtte põhiväärtuste ja ettevõtte starteegiaga Vertikaalne ja horisontaalnePole suunatud vaid ühele sidusrühmale, vaid tasakaalustab kõiki Enam CSRi = Rohkem sisu PR materjalides “Aitamine” teeb sinust “hea” ettevõtte CSR on äritegevuse osa

23. Müüdid (III) CSR on omaniku/juhi naise jaoks Juhtimisfunktsioonide integreeritud osa Toimib, kui ettevõtted mõtlevad “Jätkusuutlikult”, pikemat edu silmas pidades Sõltub juhi harrastustest “Meid ei puuduta” on juhtkonna pärusmaa Toetused ja annetused CSR on äritegevuse osa

24. Müüdid (IV) CSR - HEADE aegade fenomen Õige CSR tegevus (tehtud õigel viisil) viib suhete arendamiseni peamiste huvi/sidusrühmadega, kelle arvamus on olulisim just rasketel aegadel Pühendume CSRile, kui meil läheb majanduslikult hästi Meie ettevõte on liiga hõivatud raskel ajal püsimajäämisega ning peame keskenduma peamisele, st kasumi teenimisele ja müügile... CSR on äritegevuse osa

25. CSR - kokkuvõte • Kapitalism – sotsiaalse koostöö süsteem • Ettevõte – sotsiaalne, ühiskondlik kodanik • Oluline – kuidas luuakse väärtust • CSR – ettevõtte pühendumine jätkusuutlikule arengule • CSR – peab aitama tõsta heaolu • Erinevad huvigrupid – kes on ettevõttele tähtsaim • Tulemus – elukvaliteedi tõus • Mitte lihtsalt anda tagasi, vaid investeerida tulevikku • Töötame koos ja loome koos väärtust • Summad heategevuseks – raha andmine heategevuseks pole pikaajaliselt jätkusuutlik • CSR ei ole heategevus

26. Küsimused?

27. TÄNAME TÄHELEPANU EEST!