240 likes | 1.44k Views
TÕELISED LAHUSED. Martin Saar GAG 2009. 1. LAHUSE MÕISTE. Lahus on ühtlane segu , mis koosneb: lahustist (tavaliselt vedelik) ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest . LAHUS = LAHUSTUNUD AINE + LAHUSTI siirup = suhkur + vesi
E N D
TÕELISED LAHUSED Martin Saar GAG 2009
1. LAHUSE MÕISTE Lahus on ühtlane segu, mis koosneb: • lahustist (tavaliselt vedelik) • ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest. LAHUS = LAHUSTUNUD AINE + LAHUSTI siirup = suhkur + vesi füsioloogiline lahus = keedusool + vesi viin = etanool + vesi gaseeritud vesi = süsihappegaas + vesi jooditinktuur = jood + etanool
Lahuses on lahustunud aine enamasti pihustunud üksikute molekulide või ioonideni! H2O lahusti lahus CuSO4 lah. aine
2. VEE KAREDUS Vee karedus on tingitud vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisooladest. Karedas vees seep hästi ei vahuta! (suurem kulu) Kareda vee kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaat lagunevad kõrgemal temperatuuril, tekib katlakivi: Ca(HCO3)2→CaCO3 + H2O + CO2
2. VEE KAREDUSE LEEVENDAMINE ehk kuidas saada lahti lahustunud Ca- ja Mg-sooladest? • vee keetmine • lahustunud Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 lagunevad lahustumatuteks ühenditeks (tekib katlakivi) • vee destilleerimine • energiamahukas ja kulukas; • keemilised pehmendajad • kaltsium- ja magneesiumioonid sadestatakse; • ioonide vahetamine ioniitidega.
3. LAHUSTUMISPROTSESS KEEDUSOOLA LAHUSTUMINE VEES
3. LAHUSTUMISPROTSESS Polaarsed vee molekulid rebivad naatrium- ja kloriidioonid soola kristallist välja: • keemilised sidemed katkevad→ • soojust neeldub→ • endotermiline protsess. Lahustunud aine osakesed omakorda seostuvad vee molekulidega ehk hüdraatuvad: • keemilised sidemed tekivad→ • soojust eraldub→ • eksotermiline protsess. Ained lahustuvad vees seda paremini, mida tugevamini tema osakesed hüdraatuvad.
3. LAHUSTUMISPROTSESS Sooladel (NaCl, NH4NO3) on tugev kristallivõre • selle lõhkumiseks kulub palju soojust • see soojus neelatakse lahusest • lahus jahtub • lahustumine on endotermiline Gaaside (HCl) ja vedelike (H2SO4) osakestel on nõrgad (või pea olematud) omavahelised seosed • nende lõhkumiseks ei kulu eriti soojust • hüdraatumisel aga eraldub palju soojust • soojus eraldatakse lahusesse • lahus soojeneb • lahustumine on eksotermiline
3. LAHUSTUMISPROTSESS PRAKTILINE TÖÖ Uurida väävelhappe ja ammooniumnitraadi lahustumise soojusefekti. Kuidas muutus lahuse temperatuur? Kas lahustumine oli eksotermiline või endotermiline? Miks?
3. LAHUSTUMISPROTSESS • H2SO4 • vedelikuna kristallivõre puudub • molekulidevaheliste sidemete katkemisel neelduv energiahulk on seega väiksem kui hüdraatumisel (seostumisel vee molekulidega) vabanev energia. • EKSOtermiline, energiat eraldub, lahus soojeneb; • NH4NO3 • soolana tugeva kristallivõrega • kristallivõre lõhkumiseks kulubrohkem energiat kui vabaneb hüdraatumisel • ENDOtermiline, energiat neeldub, lahus jahtub;
4. LAHUSTUVUS Aine lahustuvus näitab aine sisaldust küllastunud lahuses. • Tahkete ainete puhul: • NaCl lahustuvus 20˚C juures on 35,9 g / 100 g vees. • Gaaside puhul: • CO2 lahustuvus 20˚C juures on 87,8 cm3 / 100 g vees.
4. LAHUSTUVUSE MÕJUTEGURID TEMPERATUUR tahkete ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel suureneb gaasiliste ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel väheneb lahustuvus lahustuvus temperatuur temperatuur
4. LAHUSTUVUSE MÕJUTEGURID soojendamine vee lisamine KÜLLASTUNUD LAHUS KÜLLASTUMATA LAHUS aine lisamine jahutamine
5. KRISTALLHÜDRAADID • Temperatuuri alandamisel väheneb tahkete ainete lahustuvus • Küllastunud lahusest hakkavad lahustunud ioonid välja sadenema, haarates mõnikord kaasa ka vee molekulid. • Nii saadakse kristallvett sisaldavad ained ehk kristallhüdraadid. • CuSO4∙5H2O ehk vask(II)sulfaat-vesi (1/5) ehk vaskvitriol
4. LAHUSTUVUSE MÕJUTEGURID RÕHK gaasiliste ainete lahustuvus rõhu tõstmisel suureneb lahustuvus gaasi rõhk
MÕTLEMISEKS Miks tekivad kraanivee soojendamisel keeduklaasi seintele gaasimullikesed? Miks eralduvad karastusjoogi pudeli avamisel joogist gaasimullikesed?