Meie lugu - TL Ü Ü l i õpil askonna avaliku poliitika lugu 1991-2009

1. Meie lugu - TLÜ Üliõpilaskonna avaliku poliitika lugu 1991-2009 Eimar Veldre

2. Koolituse eesmärk • Kolme teema (üliõpilasomavalitsus, õppekorraldus ja tudengimajutus) kaudu saada teadmised üliõpilaskonna tegevusest, eesmärkidest ja saavutustest 1990 - 2009; • Omandada oskused ja hoiakud kasutada minevikuteadmisi oleviku tegevuste korraldamisel ja tulevikuplaanide seadmisel.

3. Ajalugu - liitja või lahutaja • Ajalugu on nii delikaatne teema, et selles seisukoha võtmine on tihti sama ohtlik kui trammis valjuhäälselt pensionite tõusu eitada. Ent riigiteaduste üliõpilase väärtushoiakute juurde käib siiski julgus avalikult väidelda ja vaielda.

4. Alguses oli rahvusülikool (1) • Omavalitsuslik üliõpilaskond alustas Eestis tegevust Tartu Ülikoolis varsti pärast rahvusülikooli loomist. Just üliõpilaste endi algatusel loodi üliõpilaskond kui kõiki tudengeid hõlmav organisatsioon. • Kuni 1930.aastate teise pooleni sai Tartu Ülikooli Üliõpilaskond tegutseda omavalitsuslikuna hallates üliõpilaskohvikut, andes välja Üliõpilaslehte ning korraldades teisi üliõpilaselu küsimusi. • Üliõpilaskonna esindus ja juhatus olid ühiskondlikult ja ka poliitiliselt mõjukateks kogudeks, kelle arvamust pandi tähele ja ka kuulati.

5. Alguses oli rahvusülikool (2) • 1936. aastal kehtestas toonane riigihoidja Konstantin Päts uue Ülikooliseaduse, millega muudeti üliõpilaskond üliõpilasorganisatsioonide katusühenduseks, mis sai õppejõududest ja vilistlastest sõltuvaks ühenduseks kõrgkooli juures. • Sisuliselt muudeti üliõpilaskond korporatsioonidest ja seltsidest kujundatud üliõpilaskonventide koostöökojaks, mille tegevust üksik üliõpilane enam mõjutada ei saanud.

6. Nõukogude aeg • Nõukogude võimu tulekuga kaotati ka üliõpilaskond ning see asendati üliõpilasametiühingu ja kommunistliku partei noorsooühinguga (komsomoliga). Seega jälle ei saanud iga üliõpilane otse osaleda enda esindajate valimisel ja mõjutada oma esindusorganisatsiooni tööd. Eeltingimuseks oli kuulumine kas ametiühingusse või komsomoli.

7. Laulev revolutsioon • 1980. aastate lõpus hakkas Eestis kujunema kodanikuühiskond, mis võttis suuna vabama ja õiglasema ühiskonnakorraldusele. Hakati taotlema Eesti Vabariigi taastamist. • Rahvusliku liikumise tuumas hakkasid tegutsema ka üliõpilased ja tasahilju taastatavad tudengiühendused.

8. Demokraatliku esinduse loomine - 1990 (1) • Tallinna Ülikooli üheks eelkäijaks on 15. septembril 1919. aastal asutatud Tallinna Õpetajate Seminar. Läbi aastakümnete tegi aga seminar läbi mitmed ümberkorraldused ning 1952. aastal muudeti toonane Tallinna Õpetajate Instituut kõrgkooliks. Seda aastat võib lugeda ka tulevase TLÜ üliõpilaskonna sünniajaks. • Üliõpilasesindus selle tänases tähenduses moodustati 1990.aaasta detsembris, kui toimusid esimesed demokraatlikud valmised Tallinna Pedagoogilise Instituudi (TpedI) Üliõpilasesindusse (toona veel üliõpilasedustusse).

9. Demokraatliku esinduse loomine - 1990 (2) • 1989. aastal ammendus senine esindamise vorm üliõpilasametiühingu sildi all. • 1990. aasta 2.oktoobril TpedI üliõpilasliidu laiendatud koosolekul tegi Kultuuriteaduskonna tudeng Ants Tooming (korp! Fraternitas Liviensis) ettepaneku moodustada kõrgkoolis teovõimeline demokraatlikult valitud üliõpilasedustus Eesti Vabariigis tegutsenud üliõpilaste esindusorganisatsioonide eeskujul.

10. Esimese esinduse valimised - 1990 • 1990.aasta novembrikuu alguses toimus edustuse valimiste korraldamise koosolek ülikooli aulas, kus esitati edustuse kandidaatide nimekirjad korporatsioonide kaupa. • 10. detsembril 1990, mida üliõpilaskonna volikogu on otsustanud tähistada Üliõpilaskonna Päevana, selgusid hääletustulemused.

11. I juhatuse ülesanne: luua ülikool • esimees Agu Vahur, I abiesimees ja üliõpilaselamute toimkonnajuht Meelis Atonen, II abiesimees Evelin Müüripeal, Eesti-siseste suhete toimkonnajuht Ants Tooming, välistoimkonnajuht Tõnu Kõiv. • Värske juhatus asus kõrgkooli juhtkonnas mõjutama otsuseid õppekorralduse ja õppekavade uuendamiseks: vaba- ja valikained ning üle nominaalmahu õppimine oli suureks unistuseks väheste tudengite peas.

12. Üliõpilaste ühise jõu sünd - EÜL • Üliõpilasliikumises muutusid oluliseks üleriigilised teemad. Valuliseks muutusid ka üliõpilaste sotsiaalküsimused, sest kaduda ähvardasid nii õppestipendiumid kui ka sõidusoodustused. • Selleks, et olla riigi valitsusele ja parlamendile nii partneriks kui ka surverühma asutati 23. novembril 1991. aastal Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL).

13. 1994.a MTÜ-seadus • 1994. aastal aga sai Eesti üliõpilasliikumine tagasilöögi - omavalitsusliku üliõpilaskonna aluseks olnud kodanikeühenduste seadus tühistati ning üliõpilaskonnad muudeti vabaühendusteks. • Mittetulundusühingu vorm tähendas seda, et mitte kõik tudengid ei olnud selle liikmeks, mistap vähesed said osaleda üliõpilasesinduse valimistel. • Alla läks ka valimisaktiivsus. Samuti vähenes selle reformiga ka kõrgkoolide usaldus üliõpilaskondade suhtes.

14. 1999: Üliõpilasliikumise uus tõus • 1999. aastal muudeti Eesti Üliõpilaskondade Liidu eestvedamisel ülikooliseadust ja rakenduskõrgkooli seadust, mille tulemusena taastati kõrgkoolide juures omavalitsuslikud üliõpilaskonnad, mille liikmeks sai üliõpilane automaatselt kõrgkooli immatrikuleerimise kaudu. • 1990. aastate teisel poolel asusid üliõpilaskonnad taas aktiivselt tegutsema kõrgkooli õppekvaliteedi ja üliõpilaste sotsiaalküsimustega. 

15. 1998: Üliõpilaste nõukogude võim! • Üliõpilasliikumise elavnemise märgiks 1990. aastate lõpus on ka 1998. aastal Haapsalu Kolledži ja toonase sotsiaalteaduskonna juurde loodavad üliõpilasnõukogud.

16. Ühikas on ka kodu! • Toimetulekutoetuse taotlemise õigus erinevates linnaosades; • Sotsiaaltoimkonna aseesimees Sulev Senkel: „Kui eelnevat arvestada, siis ei vasta elamispinna nõuetele ka asotsiaalidest kodanikele mõeldud ühiselamud, kuigi neile makstakse toetusi. Üliõpilane pole asotsiaal, kuid kodanik on ta sellegipoolest ja omab teiste kodanikega samasugust õigust taotleda toimetulekutoetust.“ (EPL, 14.06.2001)

17. 1999: Konspekt tudengi õiguseks! • Tallinna Ülikooli eelkäija pedagoogikaülikooli nõukogus muutub kuumaks teemaks 1999. aasta sügisel aga loengukonspekt. • Üliõpilasesindajad eesotsas üliõpilaskonna asesimehe Heiki Haljasoru ja akadeemilise toimkonna liikme Tõnis Saartsiga on algatanud õppekorralduseeskirja muutmise eesmärgiga teha õppejõududele kohustuseks esitada loengu kohta kokkuvõte.  

18. 2001 – 2002: TLÜ sünnitusvalud • Uue ülikooli algatusrühmana kogunesid Tallinna Pedagoogikaülikooli, Eesti Humanitaar-instituudi ja Eesti Kunstiakadeemia rektorid 2001. aasta kevadsuvelsooviga luua rahvusvaheliselt arvestatav ülikool ning tõsta teadlikkust Tallinna sotsiaal- ja humanitaarteaduste kõrghariduse edasiarendamist nõudvast olukorrast. • Tallinna Päeval, 15. mail 2002. aastal sõlmiti TLÜ loomise raamlepingud. Algab kibe akadeemiline aga ka poliitiline võitlus uue ülikooli loomiseks.

19. 2003: TLÜ sünnitusvalud • Ülikooli loomise takistuseks hakkas kujunema haridusministeeriumi loidus ja kohatine vastasseis. Selle „tõve ravimiseks“ saatsid  algatajate (pedagoogikaülikooli, kunstiakadeemia ja humanitaarinstituudi) üliõpilaskondade juhatuse esimehed 29.12.2003 haridus- ja teadusministrile kirjas

20. 2003-2004: Ühikad Korda eelstart • Oktoobris 2003 loodi sotsiaaltoimkonna eestvedamisel Pärnu mnt ühikasse vabaajaruum; • Kevadel 2004 asuti looma Karu tn ühikasse peretubasid • Ülikooliga koos asuti valmistama ette ühikate renoveerimiskava

21. 2004 – 2005: Ühikad Korda ka Cambridge´s • Üliõpilaskonna juhatus asus teavitama avalikkust TLÜ ja laiemalt Tallinna üliõpilaselamute kehvast seisust; • Pärnu mnt ühikat külastanud haridusminister rõhutas, et Cambridge´s on seis veel hullem?!

22. 2005: Üliõpilaskonna uus põhikiri • Loodi tööjaotus volikogu ja juhatuse vahel; • Määratleti üliõpilasnõukogu roll • Loodi spiikri ametikoht

23. 2005 - 2006: Kvaliteedikindlustamine? • 2005.a tuli kokku ülikooli kvaliteedikindlustamise töörühm • 2006.a valiti rektoriks Rein Raud

24. 2006 – 2007: Ühikad Korda Toompeal • TLÜ otsustas koos TTÜ ja EKA-ga esitada oma ühikate renoveerimiskava; • HTM asus venitama; • 06.04.2006 toimus üliõpilaste meeleavaldus Rahukohtu tn nurgal Toompeal • Sügisel 2006 otsustas Valitsus anda 160 mln ühikate korda tegemiseks.

25. 2007: Kord majja? • Üliõpilased eemaldatakse üliõpilaselamute juhtimisest • Õppemaksu tõusu vastane kampaania, millega peatati tõus järgnevateks aastateks • Avati lastetuba

26. 2008: uus ülikooli struktuur • ÜN-de loomine tekkinud instituutidesse

27. 2009: ettevalmistus uueks • 2010 rektori valimised • Mis saab ühikate esitamisest? • Millisena tuleb uus kampus? • Kus hakkab asuma raamatukogu?

28. Tänan tähelepanu eest!